ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakkas juurduma linlik eluviis, koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, ainesüsteemi asemel tuli kursuste süsteem, et kujundada inimestes vaenulikku või vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. 7) autorid olid 40 haritlast. Nad osundasid järgmistele probleemidele: vene keele levimine, eestlaste arvu vähenemine, ökoloogia probleemid. Tagajärjed kultuurivaldkonnas: eesti keele kasutuse piiramine, tsensuur, nõukoguliku kultuuri pealesurumine. Tagajärjed hariduses: haridustaseme langus.
2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes. 3) Meedia hakkas laienema: Soome TV, raadio, ajakirjad. 4) Kohustuslik keskharidus. 5) Ateistlik mõttelaad levis. 8. Gulag vangilaagrid. Kolhoos enamjaolt põllumajanduse ja kalandusega tegelev töölaager. Ateism maailmavaade, mis välistab jumalate olemasolu. 40 kiri 28.10.1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja meeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. 1924 1991 Nõukogude Liit!
1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi.
sajandi lõpul on suur ja tähtis roll Balti riikide iseiseisvuse kujunemisel. 1970-ndatel hakkas Nõukogude Liidus kasvama stagnatsioon ehk seisak nii majanduses kui teistes eluvaldkondades ning natuke enne seda hakkas Eestisse imbuma rohkem informatsiooni lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele, sellest juhiti tähelepanu eesti kultuuri ahistamisele, mida see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi“. Seda programmi küll ellu ei viidud, kuid see sisendas eestlastesse üldrahvalikku lootust asjade paranemise osas
tunnistamist 1983 nõudis Euroopa Parlament NSVL-ilt Balti riikidele iseseisvuse tagasi andmist Teisitimõtlejad aga vallandati, saadeti riigist välja või vangilaagritesse; suleti vaimuhaiglasse. 40 Kiri Pärast 1980. aastal septembris toimunud meeleavaldusi kirjutasid 40 tuntut haritlast (Eesotsas Jaan Kaplinski, Marju Lauristin ja Paul-Erik Rummo) avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele „Rahvahääl“ ning „Sovetskaja Estonija“. Kirjaga juhiti tähelepanu o Eesti kultuuri ja keele ahistamisele o venestamise negatiivsele tagajärjele
inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest
Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. . Kuigi Petersonil ei olnud toetajaid, uskus ta eesti keele saamist kultuurkeeleks ning sõnas lause, mis viis ta ajalukku: Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida? Ta juurdles maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle
STAGNATSIOON BALTI RIIIKIDES Majanduse taandareng: loodi suurettevõtted, kvaliteedile ei pandud rõhku, loodusvaenulik tootmine. Tarbekaupade defitsiit. Kultuuris tugevnes kontroll mõtteavalduste üle. BALTI RIIKIDE VÕITLUSED Noorsoo rahutused, põrandaalused rühmitused. 1979. a kirjutasid Balti teisitimõtlejad alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääne riikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ja tagajärgede likvideerimist. 1980. a koostati 40. kiri, 40 eesti haritlast koostasid kirja NSV Liidule nõukogude jõustruktuuride vägivallakasutuse vastu. KÜLMA SÕJA ISELOOMULIKUD JOONED 1970. võidujooks teaduse ning tehnika arendamisel. Kontrakultuur akadeemilisele meditsiinile alternatiiviks hakati kasutama hoopis rahva meditsiini ja teised looduslikud mõtted. Ameerikalik massikultuur 1970.dad LÄÄNE KRIISI AEG Lääneriikidel hakkas nappima jõutagavarasid kommunismi vastu võitlemisel, sellest tulenes ka pingelõdvenduspoliitika. Maha
nimetatud India uueks prohvetiks. Ta rajas Calcuttas ilmaliku Hindu KolledZi ning bengalikeelse ajalehe.Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ning India avamist Euroopa mõjudele. · 19.sajandi II poolel arenes kiiresti india kirju haritlaskond. Islami intelligentsi taimelavaks kujunes Aligarhi orientaalkool. Üle maa sai hoogu rahvuslik liikumine. 1885 aasta lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India. Nad rajasid India rahvuskongressi, mis oli esimene ülemaailmne poliitiline partei. Rahvuslikus liikumises domineeris vool, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega.
India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range seisuslik kastikord mis nõrgestas India vastupanuvõimet ka 19. sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat faktiliselt oma võimu all Inglise Ida-India Kompanii. 300 aastat kestnud Moguli riik lakkas olemast ja 1877. aastal kuulutati Inglise kuninganna Victoria India keisrinnaks, keda Indias esindas asekuningas. 1885. aastal rajasid 12 India haritlast India rahvuskongressi. Hiina 19. sajandil ja 20. sajandi algul : Hiina nimekaim salaühing oli 1843. aastal tekkinud Taevase Valitseja Austamise Ühing, mille liikmeid nimetati taipingideks. Taipingide mäss välismaalaste ja Hinat valitsevate mandzude vastu kestis 15.a. teine suurem rahvaliikumine oli bokserite ehk rusikavõitlusharrastajate mäss 1899-1901.a. mõlemad mässud suruti maha. 1912.a kukutati Hiinas monarhia ja kuulutati välja vabariik.
emakeelena" ära õppima vene keele, samas kui venelastelt ja teistelt sisserännanutelt eesti keele õpet ei nõutud. muulaste sisseränd jätkus, tekkis peagi oht, et eestlased muutuvad vähemusrahvuseks omal maal. · 1. oktoobril toimusid noorterahutused Nõukogude venestuspoliitika vastu Tallinna kesklinnas. Neid sündmusi püüdis Nõukogude võim igati maha vaikida ja moonutada. 28. oktoobril otsustas aga 40 Eesti haritlast ja avaliku elu tegelast koostada "40 kirja" all kuulsaks saanud dokumendi, milles nad protesteerisid samuti Nõukogude venestuspoliitika vastu ja avaldasid muret Eesti rahva tuleviku pärast. Kiri saadeti küll nii "Rahva Häälele", "Peavdale" kui ka "Sovetskaja Estonijale", kuid võimud keelasid seda avaldada. Siiski levis teave kirjast nii käsikirjaliselt kui ka välisraadio kaudu. Paraku ei toonud ei noorterahutused
Liidule ette. Peamiseks karistuseks oli neile vangi mõistmine või Nõukogude Liidust välja saatmine. Näitena võib tuua Lagle Pareki, kes oli dissidentliku liikumise liige. Levinud oli ka karistuseks inimese töölt kõrvaldamine. 40 kirja koostajatel oli tol ajal palju õnne, arvestades, seda, et Eesti NSV valitsusvõimud üritasid palju rohkemat korda saata. Toimusid vaid mõjutavad vestlused ja ülekuulamised, läbiotsimine. Tulemusena vallandati vaid paar haritlast. Tulles tänapäeva, siis meenub esimese teisitimõtlejana Jüri Liim. Hiljuti taastas ta Vabadussõjalaste liidu, kes Konstantin Pätsi presidendiks oleku ajal kuulutati riigi vaenlasteks. Kõige rohkem on Jüri Liim meelde jäänud siiski oma avaliku teadaandega, et kavatseb Pronkssõduri õhku lasta. Alguses määrati talle sellise ähvarduse eest viiekohaline trahvisumma, mis hiljem kahanes nullini kohus mõistis ta siiski õigeks.
jõudu kasutada oleks väär. Hitler on öelnud, et ilma tugeva sõjaväeta pole tugevat riiki. See väide vastab tõele, sest armee vastu ei saa astuda diplomaatiaga.. Füürer ei saanud ilma vägivallata. Tema kirjutatud raamatus ,,Mein kampf" on genotsiidi ilminguid, mis realiseerusid sõjakeerises loodud koonduslaagrite ja juutide massilise tagakiusamisega. Sealsetes töö- ja surmalaagrites suri teiste hulgas mitu miljonit tarka ja haritud arsti ning haritlast. Tekib küsimus: kas ilma ei oleks saanud? Inimkond ei vaja sõda ega vägivaldset kohtlemist, vaid headust ja üksteise mõistmist rahvaste vahel. Tuleb mõista rasside erinevusi nii välimuses kui ka kommetes. Neile on õigus vabadusele, seda nii mõtetes kui füüsiliselt. Tõe otsimiseks ei ole vaja laskuda äärmustesse. Siirus on saanud riikidevahelises suhtlemises peamiseks aluseks. Tänapäevased
on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirjanike Maja teatrit. NAK - Noorte Autorite Koondis Poliitiline tegevus Hainsalu on olnud EV sotsiaalkomisjoni esimees. 1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale ("Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga). Oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja Põhiseaduse Assamblee(rahvusvahelise organi täiskogu) kodanike põhiõiguste aseesimees. Looming Kõik raamatud on pärit autori lapsepõlvest. Hainsalu loomingu hulgas on raamatuid nii lastele, kui ka täiskasvanutele
detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. 8) Interliikumine Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. 9) "40 kiri" 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga. 10) Fosforiidisõda rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal.
Ühiskondlikud olud muutusid 60-ndatel liberaalsemaks, nt elavus kirjandus. 1968 saab pidada kuldsete kuuekümnendate lõpuks, sest oli Praha kevad. 1968-ndast alates saab tuua stagnatsiooni algust. Omalaadsete protestide 1980. noorterahutused. Haridusminister oli Venemaa eestlane. Ajendiks oli noorterahutustes see, et Propelleri esinemine keelati ära. See tekitas tänavarahutusi, miilits suri maha. Osalt see pani koostama 40 kirja (40 haritlast kirjutasid alla). See oli adresseeritud ühelt pool ajakirjale ,,Rahvahääl" teiseks ka ,,Pravda"le. Selles juhiti tähelepanu nagu venestamine, konfliktid immigrantidega. See loeti ette välismaistes raadiojaamades ja ka levis kiri ka käest kätte. 1980-ndate aastate suvel tähistati suvel ka ENSV-e 40. ndat aastapäeva. Kui oli pidulik aktus, siis kõik kõned toimusid vene keeles. Vangi neid 40. kirja allakirjutajaid ei pandud, kuid nad
seda vaimustusega. ( pooolik) 23.Kas thatcherism ja reaganoomika olid pigem positiivsed või pigem negatiivsed nähtused? Põhjendage oma seisukohta Teie poolt valitud konkreetsete näidete abil. Mõlemad olid pigem positiivsed nähtused, kuna nad edendasid hoogsalt majandust olles seejuures karmid. Ja siin on näited mida pole 24.Loetlege muutusi Balti riikides 1950.aastate teisest poolest kuni 1960.aastate esimese pooleni. 25.Mida kujutas endast nn 40 kiri? 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori okupatsioonivõimude omavoli eest. 28.oktoober 1980 26.Kas nn „Nõukogude lääne“ tekkimine Baltikumis oli NSV Liidu eesmärk või vajadus leppida piirkonna eripäradega? Põhjendage oma seisukohta. 27.Nimetage kolm olulisemat sündmust, mis tõestasid, et Baltikum ei loobunud iseseisvuspüüetest. Põhjendage palun oma valikut. 28
Järsult tugevnes tsensuur, repetuaar teatritele ja kooridele oli ette määratud. Sõjakäik Soome TV vastu. Eesti kultuurielu hakkas provintsialiseeruma. Eestlaste loomulik iive kujunes negatiivseks. 78, aastal võeti vastu määrus vene keele õppimise ja õpetamise parandamiseks. ,,40 kiri" oli Eesti haritlaste avalik pöördumine, mille ülesandeks oli bürokraatide tähelepanu juhtumine süvenevatele negatiivsetele protsessidele, sellele kirjale kirjutas alla 40 eesti haritlast. Hiljem paluti pöördumine tagasi võtta, järgnesid repressioonid. Kiri avaldas aga ühiskonnale suurt mõju ja võitis rahva seas poolehoiu. 4. GORBATSOV, PERESTROIKA 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsov alustab majanduslikult allakäinud NLis perestroikat ja glasnosti, et päästa stagneerunud NL kokkuvarisemisest. Kaheksakümnendate aastate keskpaigaks sai selgeks, et uued abinõud põllumajanduse olukorda ei paranda. Algas poleemika
*See toimus pideva ideoloogilise surve all , mis oli eriti masendav Stalini valitsemise viimastel aastatel. -Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. -Ühiskonda lisandus hõlmav Punapropaganda, mis pidi aitama alltada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. 26.Miks ja millal koostati "40kiri"? Sisu? VASTUS: * "40kiri" - koostati 1980a. Ja selle kirja autorid olid 40.Eesti haritlast. *Seal osutati mitmele probleemile: *Eestlaste osatähtsuse vähenemine. *Eesti keele kasutamise piiramine. *Ajakirjanduse,raamatute kättesaadavuse vähendamine. *Kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas. *Ülepingutatud ja oskamtu vene keele õpetamise propagandakampaania.
võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas. 40 kiri- 28.10.1980. dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga. Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama 40 kirjaks. Balti apell- 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide
MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Pärast Stalini surma S maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude S teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümf Leningradi sümf 1941 Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. S hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult, vaikselt, hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi saatel, kogub kõlajõudu ja muutub läbi orkestratsiooni, meloodia ise jääb samaks, varieeritakse 12 korda. Marss muutub üha ähvardavamaks, tooremaks. Saabub murrang, teema muutub katkendlikuks, hakkab lagunema, muutub jõuetuks, hääbub
Liidu, Saksa LV, Saksa DV Ja Atlandi hartale allakirjutanud riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile nõudega tunnistada MRP õigustühiseks ja taastada Balti riikide iseseisvus rahvusvahelise õiguse alusel. Repressioonide kartuses avalikke väljaastumisi ei juletud korraldada. Peamiseks vastupanuvormiks jäi passiivne vastupanu, eesti rahvuse ja kultuuri säilitamisele suunatud tegevus. 1980 - ,,40 kiri" - 40 haritlast pöörasid tähelepanu venestamise negatiivsetele tagajärgedele. Välis Eesti. 1944.aasta sügisel põgenes uue nõukogude okupatsiooni eest Läände u. 75 000 inimest. Enim eestlasi asus esialgu elama Rootsi. Kujunes välja pagulaskond. Venemaa eestlaste arvukus vähenes, sest suurem osa asus neist elama Eestisse, osa oli langenud sõja ajal või langes repressioonide ohvriks. 1980.aastate lõpuks elas Eestis 963 000 ja välismaal u. 150 000 eestlast. Eestlaskond globaliseerus
MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Üliõpilaste iseseisvuse ja valikuvabaduse kitsendamine. Igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Ateistlus. ,,40 kiri'' ,,40 kiri'' koostati 1980. Aastal ja selle kirja autorid olid 40 Eesti haritlast. Seal osutati mitmele probleemile : Eestlaste osatähtsuse vähenemine; eesti keele kasutamise piiramine; ajakirjanduse, raamatute kättesaadavuse vähendamine; ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise propagandakampaania; tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt; kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas.
1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See jääb küll avaldamata, ent nn.,,40 kiri" levib käest kätte ja välisraadios. 1981 Kohtuprotsessid rahvuslaste ja mässanud koolinoorte üle. 1982 14.juuni Ronald Reagan kuulutab päeva Balti vabaduse päevaks. 10.november Leonid Breznev sureb, uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Juri Andropov. Terve aasta on toiduainete ja olme osas rahva jaoks tohutu raskuste aasta. 1983 4
Laiendati koolide võrku, haridust võisid saada ka tüdrukud, madalamatest seisustest ja kastidest lapsed.Ram Mohan Roy (1772- 1833) rajas 1817.a Calcuttas ilmaliku Hindu Kolledzi ning 1821.a bengalikeelse ajalehe.Roy nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist, polüteismist loobumist ja India avamist Euroopa mõjule.19.sajandi II poolel arenes India rahvuslik ja religioosne haritlaskond.Ahmes Khan rajas 1875.a Aligarhi orientaalkooli.1885.a lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India.Rajati India Rahvuskongress,mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei. 4. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj jäi islamimaades nii ühiskonna kui ka kultuurielu seisma.Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid-moseed olid täis palvetajaid.Kuid nii see vaid tundus-Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse,teaduse,kunsti ja kirjanduse arengut
1863. aastal külastas Köler üle pika aja taas Eestit ning ta ei jäänud maal toimuvaga sugugi rahule. Oli märgata, et eestlased soovivad oma õigusi suurendada, ent baltisakslaste privileegid ja eestlaste puudulikud õigused takistasid seda tugevalt. Peterburi taustaga Köler soovitas eestlastel pöörduda keisrikoja poole, et oma plaanidele tuge saada. Sellega sai temast nn Vene-orientatsiooni algataja eestlaste rahvuslikus ärkamisliikumises. 1864. aastal kohtas ta Peterburis noort haritlast Carl Robert Jakobsoni, kelle ta eesti rahvuslaste leeri meelitas (kuni selle ajani oli Jakobson olnud üpris saksastunud). Kölerilt sai Jakobson tugevaid mõjutusi, muuhulgas ka Vene-orientatsiooni. Köler ise aga kujunes rahvusliku liikumise juhtfiguuriks Peterburis, kelle ümber koondusid seal tegutsenud eestlased. Neid hakati kutsuma "Peterburi patriootideks" ja nad püüdsid keisrikoda mõjutada eestlastele soodsaid otsuseid vastu võtma. Nende toel oli toimunud ka palvekirjade kogumise
Golenishchev ja Anna saavad hästi läbi. Vronski kuulab Golenishchevi seletusi raamatust, mida ta kirjutab. Anna ütleb Golenishchevile, et Vronski on hakanud maalima. Anna on väga õnnelik. Venemaast kaugel ei tunne ta enam seda häbi. Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed. Ta kuuleb, et vene kunstnik Mikhailov elab nende linnas. Vronski peegeldab uue põlvkonna vene haritlast, kellel on annet, kuid puudub haridus. Anna teeb ettepaneku külastada Mikhailovit. Kui Anna ja Vronski saavuvad Mikhailovi stuudiosse, on kunstnik meelitatud, kui tähelepanelikud venelased on. Ta näitab neile pooleli maali, kus on stseen Jeesus Kristusest. Anna ja Vronski kiidavad Mikhailovi esitusviisi Pontius Pilatust ja Anna leiab rõõmu kaastundlikust Jeesuse näost. Külalised naudivad veelgi rohkem maastikupilte Vene poistest, kes puhkavad jõe ääres.
Dokumentaalromaan Kiik 2006 Leida ennast Ilmamaa 2006 Vabanemise rõõmud. Dokumentaalromaan Kiik 2007 No siis... Ilmamaa 2007 Heino Kiik 80 (elulugu) Kiik 2007 Tondionu Ilmamaa 2008 Tudeng Moskvas Ilmamaa 2009 (2) Poliitikas Heino Kiik on kuulunud mitmetesse erakondadesse, näiteks Eesti Sinine Erakond aastatel 1994-2000 , Eesti Demokraatlik partei aastatel 2000-2002 ja Isamaa ja Res Publica liitu. Samuti on ta allakirjutanud 1980. aastal avaldatud 40 kirjale, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga. (3) 5 ,,Maria siberimaal" Esimest korda ilmus romaan ajakirjas Looming 1987. aastal ja teist korda raamatuna Heino Kiige enda algatatud kirjastuses Kupar 1988. aastal. Teose ilmumine tähistas uue ajastu algust, ning oli Eesti NSVs üks esimesi märke sõnavabaduse naasmisest.
tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude Sostakovitsi teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (1941) Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. Sostakovitsi hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult, vaikselt, hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi saatel, kogub kõlajõudu ja muutub läbi orkestratsiooni, meloodia ise jääb samaks, varieeritakse 12 korda. Marss muutub üha ähvardavamaks, tooremaks. Saabub murrang, teema muutub katkendlikuks, hakkab lagunema, muutub jõuetuks, hääbub.
Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E
Läti poliitiliste erakondade legaliseerumine, LSDTP. Ja veel Läti sotsdemo ühendus. Loodi ka esimesed kodanlikud erakonnad, Läti Konstitutsiooniline demokr partei (ühes pundis vene kadettidega), läti demokr erakond. Balti konstitutsi partei, ka üle-venemaalised parteid. Tekivad tööliste ametiühingud suuremates vabrikutes, linnades. Jõuti ka esimeste üle-lätiliste koosolekutega, 10nov Riias üle-lätiline kooliõpetajate kongress, Liivimaalt-Kuramaalt eelkõige, pluss veel 600 muud haritlast. Peaasjas kooliküsimus, nõuti kouhstulllikult 6-klassilist tasuta haridust. Nõuti kooli eraldamist kirikust. Üleminekut lätikeelsele õpeetööle, vähemalt algklassides. Radikaalsed nõudmised. Üheksa päeva Hilja 19nov kogned Riiga 1000 valdade esindajat, kõneles kõigest muust, agraarreformist, bs eesõigustustest jne. valdade kongressil otsustati laiali saata kõik senised valitsusasutused, ükskõik kas vene valitsused või linna-valla omavalitsused, otsuste
annaabi.ee 
