Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal jäi Eesti riik Moskva mõjusfääri. 1940. aastal piiras Punaarmee riigi ümber ning Eesti valitsus alistus NSV liidule vastupanuta ning riik hõivati. Ametist kõrvaldati Eesti armeeüksused ja väejuhatus, sõjavägi korraldati ümber. Eestlaste seas oli vähe kommunismi ideoloogiaid pooldavat rahvast, seega mobiliseeriti neid Punaarmeesse sunniviisiliselt, mis tegelikult oli tol ajal keelatud. Mis võimalusi oli eesti meestel Teises maailmasõjas veel peale Punaarmeesse astumise? Kui sõda algas, põgenesid paljud eesti mehed metsa, kus koonduti endiste sõjajuhtide juhitud salkadesse. Neid hakati kutsuma metsavendadeks. See oli rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhti ega juhtivat organisatsiooni. Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu...
Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul, kui ruttasin rongile,et sita linna makonna komsomolikomitee pleenumile. Kui metsvennad olikd mind kllalt piinanud, sidusid nad mu kuuse klge ning likasid rinnale sirbi ja vasra. Ma teadsin,mille nimel suren, kuid see oli siiski vike lohutus jull klmas ja pimedas metsas. Ehk pole palju,kui ma soovin, et mu sdamest kasvaks puu,- lipuvardaks koolimaja uele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
