pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid. Eriti hinnatav on hiina kapsas toorsalatina, sest kuumutamisel lõhustub suur osa vitamiinidest. Hiina kapsas on üheaastane salatitaim. Moodustab sarnaselt lehtsalatile hõreda lehekodariku. Väga sarnane pekingi kapsale. Hiina kapsast kasutatakse erinevates salatites, hapendatakse. KURK Kõikidest köögiviljadest on kurk kõige suurema vee sisaldusega (95-97%) ja kõige madalama kalorsusega, kuid teda hinnatakse hea maitse ja organismile vajalike mineraalsoolade sisalduse tõttu. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Kõiki neid vitamiine leidub koores ja vahetult koore all. Kurkide hapendamisel säilivad vitamiinid hästi. Rahvameditsiinis kasutatakse kurki ka ravimina. Kurgimahl sisaldab aineid mis
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. · Milliseid taimeosi kasutatakse: J...
Britta Luts O12-009 Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus 1. Kuidas võivad bakterid olla inimesele kasulikud? Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses: hapendatakse kurke, kääritatakse veini, toodetakse salaamivorsti jne. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Ka piimatoodetes kasutatakse baktereid Lactobacillus, Gefilus, Me-3. Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele ning stimuleerides antikehade teket
saastumise oht: võõrmikrofloora hakkab lagundama piimhapet, selle sisaldus langeb, konserveerivad omadused nõrgenevad ning lõpuks hapendatud toiduained libestuvad, pehmenevad ja roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess ja selle kiirust mõjutavad otseselt toiduainetes olevad konservandid. Näiteks liigne sool pidurdab köögiviljade hapnemist. -- 3 -- Mida võiks hapendada? Köögiviljadest hapendatakse kõige rohkem kapsaid, kurke ja õunu, vähem tomateid, aedoakaunu, küüslauku, sibulat, porgandit, kõrvitsat ja peeti. Vähem on levinud maitsetaimede peterselli, selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine. Hapendada võib ka mahla, näiteks kasemahla. Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide,
transportida, neil on kõrge kalorisus ja head maitseomadused, olenevalt kasutatavast toorainest ja töötlemisviisist jaotatakse piimakonservid järgmiselt: 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta; 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber suhkruga või ilma. HAPUPIIMATOOTED Neid iseloomustab kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus ja värskendav maitse. Neid valmistatakse piimast ja koorest, mida hapendatakse mitmesuguste piimhappebakteritega. Hapendatud tooted säilivad kauem ja on dieetilise tähtsusega. Hapukoor Valmistatakse põhiliselt pastöriseeritud rõõsast koorest juuretisega hapendamise teel. Olenevalt rasvasisaldusest valmistatakse: 1. 10% ehk n-ö dieethapukoor; 2. 20%; 3. 30%. Maitse ja lõhn peavad hapukoorel olema puhtad, konsistents ühtlane, mõõdukalt paks ja välimus läikiv. Värvus on valge kreemika varjundiga. vesi ei tohi olla kooremassist eraldunud
· Selliste toiduaunete kaal ei vähene pärast aeglast ülessulatamist ja nad säilitavad oma kvaliteedi. · Hapendamine ja marineerimine- konserveerivaks aineks on hapendamisel piimhape, mis tekib piimhappelise käärimise tulemusena; · Marineerimisel aga äädikhape, mida lisatakse 0,5-2% ulatuses · Köögiviljade hapendamisel on konserveerivaks aineks keedusool (vahel nimet. Selliseid tooteid ka soolatud toodeteks) · Hapendatakse kurke, arbuuse, tomateid, seeni jne. Marineeritakse tavaliselt puu- ja köögivilju, marju, seeni heeringaid ja teisi kalu · Hapu keskkond põhjustab mikroobide elutegevuse katkemise, mille tagajärjel nad võivad hävida Soolamine · Tugev soola kontsentratsioon, sattudes toiduainetesse, kisub välja rakkudevahelise ja osaliselt ka rakkude vee ning lahustudes vees, suurendab selle tihedust.
karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid. 41.Aedoa kasutamisviise. Road, hoidised, poolvalminud ube hapendatakse, soolatakse, külmutatakse, konserveeritakse, jahust leiba ja makarone. 42.Läätse toiteväärtus. Väärtuslik aminohapete koostise poolest. On oluline foolhappe, B- grupi vitamiinide ja kaaliumi allikas. Märkimisväärses koguses sisaldab lääts rauda, fosforit ja magneesiumi, ka tsinki, vaske. Lääts sisaldab: 24–32% proteiini, 50% süsivesikuid, 2% rasva. Oluline on kiudainetesisaldus. 43
kaseiin, selleks lisatakse piimale laapensüümi või piimhappebaktereid. toiduainete hapendamine - hapendamiseks lisatakse hapendatavale toiduainele bakterite juuretist või hapnemine võib toimuda ka keskkonnas leiduvate juhuslike mikroobide elutegevuse mõjul keefiri valmistamine piim pastöriseeritakse, et hävitada metsikud piimhappebakterid, seejärel jahutatakse ja segatakse juuretisega jogurti valmistamine täispiima hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuriga biotõrje bakterid, seened, feromoonpüünised - feromoonpüünised püünised on koos putukate hormoonisarnaste ainete feromoonidega, mis on nagu lõhnaained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, meelitades putukaid ligi ning püüdes nad lõksu reovete puhastamine biopuhastites ehk aerutankidesse voolavat reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist, need lõhustuvad
· Parma juust · Pikantne juust · ricotta · rokfoor ehk Roquefort ehk Roqueforti juust · Stiltoni juust · Sveitsi juust · Vene juust · Viru juust Sveitsi juustu kuubikud 8. Keefir Keefir ehk kefiir on fermenteeritud piimajook, mida valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefir on hapuka maitsega, kergelt gaseeritud ja vähese alkoholisisaldusega hapupiimatoode. Keefiri saamiseks hapendatakse piima keefiriseente juuretisega. 9. Kohupiim Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja
Protsessiks on vaja : toorainet, mikroobe, soola või soolvett, maitseaineid ja soojust (15-18°C) Pidurdamine ja säilitamine 0-4°C. Hapendamise kõrvalsaadusena moodustub alati teatud kogus alkoholi 0,5-2% Toiduainetes on vähe suhkurt ja sobib laktoositalumatuse korral. Ülihapud hapnemissaadused võivad põhjustada mao ärritust. Hapendatud tooted: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir,hapendatud pett, kohupiim, juust jt. Köögiviljadest hapendatakse: kapsast, kurke,õuna,tomateid,kasemahla ja peete jt... Marineerimine- põhineb äädikhappe konserveerival toimel. Äädikhappe ja soola lahus takistab (hävitab või pidurab) mikroobide arengut. Marineeritakse: liha,seeni,puu- ja köögivilju. Ei soovitata mao- ja soolestukuhaiguste korral ning väikelastele. Suitsutamine Kuumsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 140°C. Tooted mahlasemad, õrnemad, sisaldavad palju niiskust ja säilivad suhteliselt halvasti.
4.Käärimise olemus, tekitajad, vajalikud tingimused, nimetused. Käärimise olemus- Pasteur tõestas, et käärimine on elussolendite toimimise protsesss ja, et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Kindlat käärimist põhjustab kindel mikroob. 5.Juuretis? Jogurti ja kefiiri juuretise erinevus. Juuretis aine, mis kutub esile käärimist. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Keefiri lähteaineks on piim, mida pastöriseeritakse ja segatakse juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos?
Seejuures katalüsaatorit protsessi käigus ei kulu pärast saab jälle sama koguse tagasi. Tuleks vist selgitada, et katalüsaatori all ei mõtle me siinkohal ühte "purki" auto väljalasketraktis. Autos katalüsaatori nime kandev seade on vaid üks näide keemiliste protsesside käivitamisest. Aga tegelikult on ka auto katalüsaatoris väärismetalle: plaatina, pallaadiumi ja roodiumi. Plaatina rolliks on käivitada reaktsioonid, mille käigus vingugaas ja põlemata jäänud süsivesinik hapendatakse süsihappegaasiks. Pallaadiumi ja roodiumi ülesandeks on taandada lämmastikoksiidid lämmastikuks. Tänapäevane sisepõlemismootor vajab aga tööks veelgi väärismetallide abi. Vähem loodust saastavate ja rohkem võimsust andvate kütuste valmistamine on väga keeruline keemia, kus ei saa hakkama erinevaid reaktsioone käivitavate katalüsaatoriteta. Mõnedki naftautmistehaste hiigelpaakides tegutsevad katalüsaatorid on kas väärismetallid või nende ühendid.
- pind kaetud mati, sametise hallitusseentekirmega - enne söömist läbi segada - maitsestatud toodetele listaud puuvilja tükke ja keedist - keskmise paksusega jogurt - rasvasisaldus 1...12% - kõrgema rasvasisaldusega on kooreviili - valm. Ka laktoosivaba ja vähendatud laktoosisisaldusega viilit Kohupiim ja kohupiimatooted Kohupiim - Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist, hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuridega või listakse fermentpreparaate.. eraldatakse vadak ja kalgendit tihendatakse kas nõrutamise või separeerimise teel. See võimaldab vadaku eraldamist kiirendasda. Separeerimisel saadud kohupiim on ühtlasema ja õrnema konsistentsiga Kohupiima liigitus. · Olenevalt rasvasisaldusest - rasvata - väherasvane, 2...9% rasva - rasvane, 10...18% rasva
Juustusortide valmistamisel- hallitusseened Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja
Juustusortide valmistamisel- hallitusseened Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja
gaasi- ja alkoholisisalduse (0,003%) Mida rasvasem on keefir, seda vähem terav maitse avaldub (ph 4,2-4,6) Pett Pett = võipiim = või valmistamise kõrvalsaadus Hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterjuuretise abil Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja laktobatsillid). Pett Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi Saadud segu ühtlustatakse, pastöriseeritakse, jahutatakse ning seejärel hapendatakse Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14 16 tundi ning hapendatud peti pH- väärtus jääb vahemikku 4,54,7 Pett Pettsisaldab vett 9192% Rasvasisaldus 0,5% või alla selle Kuivainete osa 89% jaotub laktoosi, piimavalkude, mineraalainete ja B- rühma vitamiinide vahel Jogurt On vaja kvaliteetset piima või rõõska koort ja piimhappebaktereid bakterjuuretis sisaldab alati vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobatsille streptokokke Jogurt
2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni. b) Meditsiinis kasutatakse antibiootikume, mis on saadud näiteks rohehallikust eraldatud penitsiliinist. c) Põllumajanduses kasutatakse biotõrjet, kus taimekahjureid hävitatakse teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. d) Reovete puhastamisel kasutatakse biopuhasteid ( aeroobsed bakterid paljunevad), mis lõhustavad orgaanilisi reoaineid. 4
- valminud teri. Valmistatakse ka nagu sparglit. Kui kaunad on kiulised, siis terad poetatakse ja keedetakse. Aeduba süüakse keedetult. Toorelt ei kasutata, sest aeduba sisaldab kahjulikku glükosiidi fasiini, mille toimel punased verelibled käkruvad. Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb, muutub kahjutuks. Kulinaarias tarvitatakse aeduba väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu: - hapendatakse, - soolatakse, - sügavkülmutatakse. Aeduba on ka tähtis konservitööstuse tooraine (eriti Euroopas ja USAs). Nii kauntest kui teradest valmistatakse rikkalikus valikus kõikvõimalikke konserve. Valmistatakse ka aedoajahu, millest: - küpsetatakse leiba, - toodetakse makarone jm 38. Läätse toiteväärtus. Väärtuslik aminohapete koostise poolest.
- hapendamine: Hapendamine on toidu töötluse tehnika, mis kasutab toidu füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõjutamiseks hapet. Hapet võib lisada otse (näiteks äädika, sidrunimahla, laimimahla jne kujul) või toimub happe tootmine juba toidus olevate või sinna lisatavate mikroobide poolt (nt. Lactobacillus). Hapendamine on sarnane marineerimisele või käärimisele, kuid hapendamine tavaliselt esineb minuti või tunni, samas marineerimine ja käärimise võib võtta palju kauem aega. Hapendatakse kurke (hapukurk), kapsaid (hapukapsas), tomateid. Hapendatud toiduaineid võib säilitada õhutemperatuuril 05 °C. - marineerimine: nim. hapet (tavaliselt äädikhape) sisaldavat vedelikku, mis on maitsestatud soola, suhkru ja erinevate maitseainetega. Happelises keskkonnas (pH alla 4) enamus mikroorganisme hävivad (v.a. hallitusseened, piimhappebakterid, mis taluvad madalamat happesust). Ensüümid denatureeruvad happelises keskkonnas, mille pH on alla 3. Sool parandab hoidise säilivust
Vees esinevad lämmastikühendid võivad häirida BHT määramist ja nende mõju kõrvaldamiseks lisatakse veeproovile allüültiouureat (atu). Niimoodi määratud orgaanilise aine sisaldust tähistatakse BHT7ATU. BHT määramine on aeglane ja tulemus saadakse nädala pärast, mis on puhastusseadmete töös liiga pikk aeg. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT; chemical oxygen demand, COD). Antud juhul hapendatakse veeproovis olev orgaaniline aine keemiliselt tugeva oksüdeerija - kaaliumdikromaadi abil happelises keskkonnas katalüsaatori (Ag) juuresolekul. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Kui on tegemist ühelaadse reoveega, võib mainitud arvudele leida korrelatsiooni. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis
Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Keefiri, jogurti, hapupiima juuretiseks on piimhapebakterite kultuur. Rukkileiva tegemisel on juuretiseks tainatömp eelmisest leivateost. Keefiri tegemisel pastöriseeritakse kõigepealt piim, jahutatakse ja segatakse juuretisega. Käärimine ja valmimine toimub madalal temperatuuril. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Iseärasus seisneb selles, et talle lisatakse mitmesuguseid kuivaineid - puuvilja- ja marjasiirupeid, mett, nüüd ka rasvavaba piimapulbrit. Juustu valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast. Juustu põhiaine - piimavalk kaseiin (eraldatakse piimast kalgendades). Lisatakse laapensüümi. Saadud kaseiinkalgend lastaksa parajates tükkides seista. Seejärel seda vormitakse ja pressitakse (vadaku täielikuks
2H+ + H2O, mida vahendavad bakterid Nitrosomonas ja Nitrobakter denitrifikatsioonist anoksilises keskkonnas denitrifitseerivate bakterite toimel: 1/5 NO-3 +1/4(CH2O)+ 1/5 H+ = 1/10 N2+ 1/4CO2+7/20 H2O 1. anoksiline tank-denit. Süsinik saadakse org süsinikust. 2. aeroobsesse tanki kus heterogeensete bakterid muudavad nitraadi gaasiliseks lämmastikuks. Lämmastiku eraldamist saab parendada lisades teise anok tangi. Füüsikalis-keemiline ärastus - Kloorimine: NH+4 hapendatakse N2 gaasiks. Võivad tekkida toksilised CI- org. ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. ,,süvapuhastus". loonvahetus: NH+4 ioonid seotakse kationiitidega, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniaagi lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. Ammoniaagi degaseerimine: selle õhuga väljapuhumine veest, pH 10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul.
Rjaženka on traditsiooniline Ukraina hapupiimatoode. Rjaženka on tänu pikemaajalisele pastöriseerimisele kreemika värvusega, maitselt sarnaneb maitsestamata joogijogurtiga. (Ibid) Pett Pett e võipiim on või tegemisel koorest eralduv kergelt hapukas vedelik. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi. Saadud segu pastöriseeritakse, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Peti kuivainesisaldus on 8–9%, mis jaotub piimasuhkru (laktoosi), piimavalkude, fosfolipiidide (eriti letsitiin), mineraalainete ja mitme B-rühma vitamiini vahel. Kaltsiumi- ja fosforiühendite sisalduselt on pett peaaegu võrdne lehmapiimaga. Peti üheks hinnaliseks omaduseks on tema suur letsitiinisisaldus. Petti soovitatakse juua seedimisprobleemidega inimestel ja samuti sobib pett hästi dieedipidajatele – 200 g petti sisaldab kõigest 60–70 kcal. (Ibid) Jogurt
paljude erinevate kasutamisvõimalustega. On 3 m kõrguseid, madalaid puhmaid, erivärvilisi seemneid ja erinevate omadustega kaunu. Aeduba on odav ja kergesti kasvatatav köögivili, millele kokad peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et oa valgud on sarnased lihavalkudele, kuid kergemini omastatavad. Aeduba tarvitatakse kulinaarias väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu hapendatakse, soolatakse ja sügavkülmutatakse. On samuti tähtis konservitööstuse tooraine. Põlduba Meie mõistes see tavaline, pruun uba. Eestlaste rahvustoit. On samuti üsna vormirohke liik, leidub madalamaid ja kõrgemaid sorte, suuremaid ja väiksemaid ube, värvilt mitut tooni pruunid. Õied valged, enamasti hästi lõhnavad, vars tugev, tahkudega. Saak valmib altpoolt alates, seega koristamine pisut tüütu, kuid pikeneb värskete kaunte kasutamise aeg. Valminud kaun muutub mustaks
nuuskpiiritust kasutatakse meditsiinis. Ammoniaak on lähteaineks kõigile mineraalseltele lämmastikväetistele. Ammoniaak reageerib kõrgel rõhul ja t°-l süsihappegaasiga, tekib ammooniumkarbamaat. Temperatuuri langedes 60°C-ni amm.karbamaat laguneb, tekib vesi ja karbamiid: 2NH3+CO2NH2COONH4CO(NH2)2+H2O 12 II VÄETISED * Ammoniaagist teiste lämmastikväetiste tootmiseks ammoniaak hapendatakse lämmaatikhappeks (HNO3 on omakorda teine lähteaine väetiste tootmisel): NH3+2O2HNO3+H2O Vedel ammoniaak 82,3% N Ammoniaagivesi 16...20% N Silmeti vedelväetis 17...19% N N on põhiliselt ammooniumsalpeetrina, sisaldab lantanoide Vedelaid väetisi kasutatakse põhiväetisena. Need tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele, et vältida ammooniumi lendumist.
Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3. Ammoniaagi degaseerimine: õhuga välja puhumine, veest pH > 11 juures, millega kaasneb õhusaaste; õhu kulu on 3m3/l vee kohta. 4
Kitsepiimas on rohkesti A-vitamiini, samuti B1 ja D vitamiini, palju kaaliumi, kaltsiumi ja fosforit, pisut vähem on kolesterooli kui lehmapiimas. Kitsepiima kasutatakse nagu lehmapiimagi. Kitsepiimast võib abi olla piimaallergia puhul, kui on tegemist valguallergiaga, suhkruallergia puhul tavaliselt mitte. Rõõsk koor.Rõõsk koor saadakse piima separeerimisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Suur osa rõõska koort kulub piimatööstuses või valmistamiseks, osa hapendatakse (saadakse hapukoor) ning osa läheb pastöriseeritult müüki kohvi-või vahukoorena. Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort: 10-, 35- ja 38%-line. Tere AS toodab Mumuu kaubamärgi all toodet" Kohvi peale", mis on kohvikoore asendaja rasvasisaldusega 8%. Toode on valmistatud kooritud piimast, millele on lisatud hüdrogeenitud taimset rasva ja lisaaineid, mille abil muudetakse toode kooresarnaseks. 6.4 Kuivatatud piimatooted
Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Seentel on metsasaaduste seas hinnatav koht. Seente toiteväärtus ei ole eriti kõrge, kuid midagi maksab ka see vaheldus, millega seened meie igapäevast menüüd täiendavad. Seentest saab valmistada mitmeid erinevaid sööke: neid võib marineerida, kastmeks valmistada, seenesupidki on väga maitsvad, riisikaid ka hapendatakse jne. Tavalisemad söögiseened Eestis on kukeseened, pilvikud, erinevad puravikulised ja riisikad. 9.3 Pähklid. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Organismile vajalike toitainete sisaldus pähklites on sedavõrd unikaalne, et taimses maailmas praktiliselt võrdväärseid ei ole. Pähkli sordid:
Bakteritel jogurti juuretises on mitmeid ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna-ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine.( http://www.endla.joosu.ee/piim-ja- piimatooted/) - Rõõskkoor saadakse piima separeerimisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Suur osa rõõska koort kulub piimatööstuses või valmistamiseks, osa hapendatakse (saadakse hapukoor) ning osa läheb pastöriseeritult müüki kohvi-või vahukoorena. Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort: 10-, 35- ja 38%-line. Tere AS toodab Mumuu kaubamärgi all toodet" Kohvi peale", mis on kohvikoore asendaja rasvasisaldusega 8%. Toode on valmistatud kooritud piimast, millele on lisatud hüdrogeenitud taimset rasva ja lisaaineid, mille abil muudetakse toode kooresarnaseks.(Ibid.)
Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Patissoni vili on taldrikukujuline, ribilise servaga ning valkjasrohelise värvusega. Omadustelt lähedane eelmisele. Arbuusil on punane mahlakas ja magus viljaliha. Sisaldab kuni 11% suhkruid, peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes maades ka soolatakse, hapendatakse ja valmistatakse veini. Valminud arbuusid on läikiva pinnaga ja kuivanud viljavarrega. Suurima ristlõike läbimõõt peab olema vähemalt 15 cm. Meloni viljad on kollased, rohelised, pruunikad või mitmevärvilised. Viljaliha on tugeva aroomiga, valkjaskreemika või roheka värvusega. Sisaldab 4...18% suhkruid, peamiselt sahharoosi. Kasutatakse värskelt, samuti keediste ja kompottide valmistamiseks ning kuivatamiseks. Suurima ristlõike läbimõõt vähemalt 12 cm. 5.10. Kaunviljad
Sagedane lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on kartulite kõrvale paksude jahukastmete valmistamine. Seda tehakse vanamoodi – piima või hapukoorega. Palju valmistatakse ka külmi kastmeid, eelkõige hapukoore ja kohupiima baasil. Teisi köögivilju söövad eestlased tunduvalt vähem. Köögiviljade söömine on tervisele kasulik. Köögivilju kasutatakse suppides ja ühepajaroogades, mida valmistatakse enamasti lihaga. Endiselt hapendatakse kapsast ja valmistatakse mulgikapsaid. Tomatit ja kurki süüakse ka palju. Vanast ajast alates on kasutatavad ka metsamarjad, samuti viljapuuaedades kasvatatavad puuviljad ja marjad. Neid süüakse toorelt, aga valmistatakse ka erinevaid magustoite: magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid,
annaabi.ee 
