naaskel, pilbas, hunt, aprillikuu ilm, sikk, porikärbes 4. Kirjutage naljatlevatele liitsõnadele sünonüümid. A 1. lastekutsar -lapsehoidja 2. nõelakuningas -rätsep 3. leheneeger -lehemees, ajakirjanik 4. püksikandja -meesterahvas 5. kurikael -pätt, suli 6. kesvamärjuke -õlu 7. vennaihu -sealiha 8. hiirekuningas -kass 9. koolipapa -meesõpetaja 10. eevatütar-naine В 1. lauluõli -alkohol 2. seelikukandja -naine 3. prillipapa -prillikandja 4. inimesehakatis -inimlaps 5. mesikäpp -karu 6. libekala -libekeelne inimene 7. sõnasepp -ilukirjanik 8. küljeluu -abielunaine 9. mesikeel -meelitamine 10. lustikummut –raadio, makk 5
*sõdur – ajateenija, sõdurpoiss, soldat, rivimees, soldan, kroonumees, sass, sõdursass, hall, pindevillem, püssimees, lihtsoldat, reamees, kutsealune, noor, nekrut, jaan, joonap *kunstnik – taidur *kirjanik – sõnameister, sõnakunstnik, sõnasepp, sõnaseadja, sulemees, sulekuningas, sulemeister, sulesoldat, sulesepp, sulepiinaja, ilukirjanik, belletrist, sulerüütel, sulejünger *õpetaja – pedagoog, koolmeister, kooliõpetaja, koolitaja, koolimees, koolipapa, koolihärra, õpetajanna, koolipreili 4. Väike paronüümisõnastik asustama - mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Asustamata piirkond asutama - rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. Külalised asutasid minema eelmine - varem või vahetult enne olnud, toimunud, tehtud jne. Eelmisel aastal. Eelmisel korral. Eelmised koosolekud. Eelmine sissekirjutus eelnev - millegi eel, varem toimuv või olev
Kokkuvõttes on vaja selekteerida valdkonnad, mida on üldse otstarbekas ja põhjendatud õpetada. Kunagise haridusministri Väino Rajangu sõnutsi ei tea ettevõtjad, kui palju ja millise ettevalmistusega spetsialiste meil 10 aasta pärast täpselt vaja läheb. Tal võib isegi õigus olla, kuid julgen väita, et üsna hästi teame neid valdkondi, mida meil 10 aasta pärast praeguses mahus kindlalt vaja ei lähe. Lõpetada tuleb olukord, kus iga koolipapa üritab koolitada enda arvates kõige populaarsemate erialade inimesi: ärimehi, rahvusvahelisi ärimehi, suhtekorraldajaid ja juriste. Piiranguteta valikute võimaldamine noortele on loonud olukorra, kus sinikraede ametikohtadele peab hakkama kohandama valgekraelise ettevalmistusega töötuid. Ühiskond vajab ka lihtsama teoreetilise hariduse, kuid heade praktiliste kutseoskustega töötajate panust. Kutsehariduse maine on null ning pole näha, et see lähiajal paraneks, kurtis Eesti
peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab rikas täissöönud koolipapa, osa klassist kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes
b. Mis põhjustas Aleksander Sooveere tagakiusamise punase riigikorra poolt? c. Kas linnapoiss Erik kohanes Lepaku külaeluga? VI. Ideestik, järeldused a. Koolimaja taaskäivitamine oli raske. Sõja käigus olid ruumid sõdurite poolt rüüstatud, raamatud põletatud ja õppevahendid puudusid. Ka külaelanikud ei olnud just abistavad. Neis säilinud hirm sõja ees oli suurem kui vajadus lastel haridust omandada. b. Koolipapa Aleksander Sooveer oli alati olnud neutraalne tal ei olnud kindlat jumalat ja ta ei ülistanud ühtegi võimu. Oma põhimõtetele kindlaks jäänud Aleksander jäigi silma Lepaku endisele kooliõpetajale Elfriide Eimannile, kes seda kõike peale kaebamas käis. c. Linnapoiss Erik ei olnud Lepakule kolimise vastu. Talle meeldis sealne loodus, mida ta iga päev üha rohkem avastas. Siiski ei saanud ta endale seal selliseid
linnas kõrvaltänavas tuttavaks sellise perekonnaga ja siis selle kõik ümber jutustanud, mis praegu küllalt piinlikult publiku silme ees lahti mängiti. Järgmisel (või samal?) päeval Vargamäele jõudes ja seal etenduskoha poole kulgedes, mõlkus kogu aeg meeles 2. osas olnud vahva stseen, kus Maurus küsib Indrekult: ,,Mis isa talu nimi on?". Indrek: ,,Vargamäe". Ja selle peale tuleb selline tähenduslik muigamise paus koolipapa poolt, et hea kohanimi küll, ja peremehe poeg on aususe kehastus ise, ja Indrek vaatab omakorda arusaamatult Maurusele otsa, et mis siis selles nii naljakat on, ega me sellepärast vargad pole, et me Vargamäel elame. Selline tummstseen nagu. Tulime kohale teatava eelarvamusega, ikkagi mingi maakolgas, pori ja hais. Ei suutnud minu arvamust sellest kohast ega lageda taeva all etendatavatest suvetükkidest tõsta ka Linnateatri väga hea esitus
ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab täissöönud koolipapa, osa klassist, kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja kuigi naine teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab, kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta
tingimata pääsema Köögertalide juurde peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab täissöönud koolipapa, osa klassist, kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja kuigi naine teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab, kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta naisel end hulluks ajada ja samas
Härra Molotov astus kordamööda ühe kui teise ette, vahtis neile oma tuhmide silmadega uurivalt näkku, pöördus siis ümber, jäi musta tahvli ette seisma ja kiskus läbi hammaste: ,,S-sead niisugused! Jumala eest s-sead! Ja ärge arvake, et ma seda halvasti mõtlen," pöördus ta klassi poole, ,,ei, vaid puhtast südamest, päris puhtast südamest. S-sead, mis sead! Muide, Kurlov on idioot, tunnen teda, lumememme peaaju, matemaatikast mitte vähematki aimu! Täielik koolipapa, pane või professoriks, sinna kõlbab! Mina aga ei tule teie juurde kui õpetaja, vaid kui seltsimees. Mitte kui sõber, sest sõpru valin ma, seltsimeheks on mulle aga iga tohmuski, sest mina olen sotsialist. Teie imestate? Ükskõik. Kui te enne pole sotsialisti näinud, siis vaadake. Aga sotsialismi ma teile õpetama ei hakka, nagu kardab teie direktor, see jahupea -- jumala eest, täielik tainapea, võite talle enesele öelda, kui tahate -- ei, sotsialismi ma ei
annaabi.ee 
