TALLINNA POLÜTEHNIKUM
IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond
Erik
Tohvri „HINGEVÕLG“
Referaat
TARKVARAARENDAJA
TA-17E
Tallinn
2017Sisukord
1. Sissejuhatus...................................................................................................... 3
2. Elulugu.............................................................................................................. 4
3. Looming............................................................................................................. 5
4. Teosest.............................................................................................................. 7
5. Arvamus............................................................................................................ 8
6. Kasutatud kirjandus...........................................................................................9
1. Sissejuhatus
Erik Tohvri valisin enda referaadi jaoks
puhtast uudishimust. Ma ei olnud eelnevalt
ühegi tema loominguga tutvunud, ega ka tema nimestki
kuulnud . Erik
Tohver kodanikunimega
Hans - Erik
Laansalu on küllaltki
populaarne eesti romaanikirjanik, ta on ka kirjutanud
kuuldemänge ning filmistsenaariume. Lähemalt uurin tema romaani „Hingevõlg“. Valisin
just selle romaani huvitava pealkirja pärast.
2. Elulugu
Hans-Erik Laansalu kirjutajanimega Erik Tohvri sündis 22. märtsil 1993. aastal
Rakveres .
Tema isa oli
sõjaväelane , kellel oli päris mitu
perekonnanime , üks neist Tohvri. Sellest ka
pärineb Hans-Eriku
pseudonüüm . Hans-Erik õppis Rakvere 3. algkoolis. Tema vanemad
lahutasid, kui poiss oli veel üpris noor. Ema abiellus uuesti, ning et uues abielus tundus
poisike ülearune, elas ta vanaema-vanaisaga. Tohvri alustas kirjanduslikke katsetusi just
selles eas. 1944. aastal kolis pere
Jägala -Joale, kus Hans-Erik õppis Jägala ja Kodasoo
mittetäielikus
keskkoolis , kus tema vanaisa
Alfred oli koolijuhataja. Pärast sõda õppis Hans
Tallinna Elektromehhaanika Tehnikumis, praeguses Tallinna Polütehnikumis,
elektriinseneriks. Pärast lõpetamist 1951. aastal töötas Hans-Erik mitmetes erinevates
firmades elektriinsenerina. 1992. aastal rajas ta uue firma Harju
Elekter ja asus seda
juhtima .
Praeguseks on Hans-Erik Laansalu pensionil ja pühendanud kirjutamisele.
3. Looming
Hans-Erik Laansalu,
alias Erik Tohvri, on tuntud romaanikirjanikuna, kuid on kirjutanud nii
mitmeid kuuldemänge kui ka filmistsenaariume. Huvi kirjanduse vastu tõusis temas juba
varakult . Erilist hoogu andis sellele ühe
ootamatu menu osaliseks saanud luulesalm. Edaspidi
hakkas
noormees pühenduma kuuldemängudele ja võttis osa kuuldemängude võistlustest.
Eesti Raadios on lavastatud 12 Erik Tohvri poolt Ants Laansalu nime all kirjutatud
kuuldemängu , mida on esitatud ka välismaal. Nendega tuli ka kuuekümnendate alguses tema
esimene tuntus. 1963. aasta juuni Loomingus ilmus Hans-Erik Laansalu novellivõistlusel
esile tõstetud jutustus "Udu teel". 1972. aastal Loomingus ära trükitud "Päevast päeva" ja
Loomingu Raamatukogu
sarjas 1982. aastal ilmunud "
Tuuline saar" lubab kirjandusteadlasel
Oskar Kruusile väita, et Hans-Erik Laansalu
novellid "... kujutavad tööinimesi, võitlevad
õigluse eest, propageerivad tööarmastust."
Teosega ”Tuuline saar” sai Laansalu juba 1977. aastal filmistsenaariumide võistlusel II
auhinna ja sellest sai esialgne
stsenaarium mängufilmile ”Pihlakaväravad”. 1970-ndate
aastate algul asus Laansalu-Tohvri kirjutama pikemat
proosat – romaane. Esimese romaani
„Majad jõe ääres” kirjutas Erik Tohvri 1972. aastal, kuid see jäi sahtlisse seisma. Hiljem
saatis ta selle 2001. aastal välja kuulutatud romaanivõistlusele. Teos sai žürii poolt ära
märgitud. Ka järgnevatele romaanivõistlustele esitas kirjanik oma teoseid.
Olev Remsu on põhjendanud ajakirjas Looming Tohvri edu järgmiselt: “Keegi ei
aima ju,
kuidas elavad lihtsad inimesed, ambitsioonitud, skandaalitud inimesed, kes ei ole ei nekro-
ega koprofiilid, kannibalid ega maailmaparandajad, isegi mitte
prostituudid , teletähed ega
pankurid, nad armastavad teist inimest ning mitte
kitse , neist ei kirjuta ei SL
Õhtuleht ega
Kaur Kender . Ainult Tohvri kirjutab,
temalt saame teada, mida
sisimas tunnevad inimesed, kes ei
püri seltskonnalehtede klantspiltidele”.
Teiste arvamuse kohta oma teostest on Erik Tohvri
öelnud : ”Ülo
Tuulik on kunagi Nooruse
peatoimetajana kirjutanud, et Laansalul potentsiaali ei ole ja Kaarel Ird ütles minu kohta, et
inimene, kelle tööriistaks on
labidas ,
jätku sulepea rahule.” Siiski on pensionile jäädes end
täielikult kirjutamisele pühendunud kirjaniku raamatuid ostetud palju. Sellepeale on kirjanik
Tohvri lausunud: “Mul on oma
lugejaskond , ega ma pürgigi
kuhugi kõrgele parnassile.”
4. Teosest
Raamatu
põhitegevus keerleb põhiliselt peategelase omavaheliste suhete ümber. „Hingevõlg“
on jutustus neljast eakast inimesest, kes elule tagasi vaadates on aru saanud, et oleks pidanud
nii mõndagi teisiti tegema.
Abielupaar Ronald ja Marju on eluga leppinud, aga
kummalgi on oma väikesed
saladused ,
mida teise eest kiivalt varjatakse.
Rolandi põhiline sõber Madis, paar-kolm aastat temast
noorem, on alati
enesekindel ja
teotahteline olnud, aga
temagi hakkab pärast
leseks jäämist
ühe enam
tunnetama neid vigu, mida ta oma abielus tegu. Ning Marju
sõbranna , samuti
üksikuks jäänud Katrin, püüab välja elada elus osaks saanud kibestumist ja veel vanas eas uut
algust leida.
„Hingevõlg“ on lugu sellest, kuidas ka auväärsest
east ja turjale kogenenud hingevõlast
hoolimata elus rõõmuhetki kogeda. Seda
teadmisega , et lõpuks kaalutakse kõikide
võlad üle
ja väiksemad
nendest kustutatakse.
Teos algab
Madise ja Rolandi omavahelisest
arutelust ning hingevõla defineerimisest.
„Kõige salakavamalt seob inimesi ikkagi tänuvõlg,“ ütles Ronald. „Minu arvates tänapäeval
enamik inimesi niisugust mõistet ei
teagi ,“
arvas Madis. Ronald seletab, et vanad eestlased ei
kasutanudki sellist sõna nagu
igatsus . See pidavat tollaste inimeste jaoks olema liiga
luuleline. Vanad eestlased ütlesid, et kui hing midagi
enamat nõuab, hingevõlg. „Lihtne ja
kõigile selge.“
Teose alguses sõidavad ammused tuttavad Madis ja Ronald Pärnu sanatooriumisse. Nad
plaanisid ühte poissmeheõhtut, õigemini nädalat, ennem paratamatust, mis neid ees ootab.
Mõlemad olid ligi 80-aastased ka juba. Madis on leskmees ja
Ronaldi naine Marju lubab
lahkesti mehe nädalaks ära, et saaks ise ka abielupuhkust ja sõbrannaga aega veeta. Marju
arvas, et Madist ja Ronaldit on ohutu
omapead kõndima lasta. Ta teab omast käest, et neist
naguinii enam asja pole, mis muud.
Kõik sujukski hästi, kui üks väike salaunelm, Katrin,
kogemata Marju
suust välja ei pääseks.
Teose jooksul
pikkamööda selgub , et igaühel on selline pisike igatsus tagataskust võtta, mida
vanasti olevat kutsutud hingevõlaks.
5. Arvamus
Raamat mulle meeldis. Ma leidsin selle huvitavana ning nautisin selle lugemist. Raamatus
ringleb vanade meeste
hingeelu ning seda oskabki kõige paremini kirja ja
lahata vana mees
ise, Tohvril tuleb see hästi välja. Mõttekäigud on huvitavad,
vaimukad ja teravmeelsed.
Olustik ja tegelased täiesti tõetruud ja lugugi
usutav . Nii võibki olla, et ühest tühisest seigast
keerleb üles rohkem
segadust , kui asi üldse väärt on. Ka
vanadusest ei ole siin loodud väga
kurbliku pilti.
Arvan, et Erik Tohvri kirjutab väga hästi
lihtsatest inimesest ja reaalsest elust,
millestki mida
mina olen kirjandusmaailmas puudust tundund. Mitmekordne
vanusevahe minu ja kirjaniku
vahel võis moonutada teose sõnumit. Raamatust saab palju endaga kaasa võtta, mina näiteks
võtsin kaasa selle, et kõige parem on elada ilma kahetsuste, hingevõlgadeta.
6. Kasutatud kirjandus
Tohvri, Erik. Majad jõe ääres. Tallinn: Varrak , 2007.
Tohvri, Erik. Hingevõlg. Tallinn: Varrak, 2015.
https://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Tohvri
http://www.ylenurme.lib.ee/Erik%20Tohvri.html
http://ilukirjandus.ee/autor/erik-tohvri/
Document Outline
- 1. Sissejuhatus
- 2. Elulugu
- 3. Looming
- 4. Teosest
- 5. Arvamus
- 6. Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid