taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaabet. Ta jõi ennast täis ja ilmus mingisse baari ning ta oligi juba teel põrgusse ,kuid siis ta seda veel ei teadnud . Ta kohtus seal Pillega ,kes kutsus teda endaga Venemaale. Jaan oli silmapilkselt nõus ja nädala pärast sõitsidki nad juba Peterburgi poole. Pille ja Jaan said omavahel ülimalt hästi läbi, vähemalt poisile tundus see nii. Peale voodis müramist ütles Pille ,et peale sellist asja peaks ühe pritsi tegema. Jaan oli nõus ja see oli ta elu kõige halvim valik siiamaani. See kraam viis ta täiega pilve ning ta nägi vägevaid asju selles olles. Kuid Pille ei süstinud toda ainet enda veeni. Kõik Venemaal oldud päevad kulgesid ühtemoodi , päeval kolasid nad mööda vaatamisväärsusi ning õhtul istutas Jaan end jällegi süstlaotsa. Venemaalt naastes küsis Jaan Pillelt ,et kas
Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks
Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus
Ka Martin oli Uku kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma? Milleks helistas Martin Uku isale? 4. Kuula mida ütlen neljanda pildi kohta. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Mida tundis isa? Miks oli isa ehmunud? Milleks läks isa Uku juurde? Mida tegi isa poisi haavadega? Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju?
tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe
ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata ja nii ta teataski oma vanematele, et temast saab karjus
Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha
Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus ning tal ei tulnud enam sõnad suust välja, kuid siis küsis ta vaikselt, mis tüdrukut vaevab, et ta niiviisi nutab. Tüdruk kõhkles ning siis ütles sosinal, neid ei ole enam. Ta rääkis poisile pikalt ja laialt oma vanematest, ja kuidas ta vanemad olid hukkunud. Selle jutu peale hakkasid poisi silmad läikima, ta oleks nagu pool tüdruku valust endale saanud. Küsimusele, mis poisi sinna toob jäigi tüdruk vastust ootama. Nii nad rääkisid tunde ja tunde. Neil tundus nagu ei tulekski sellel lõppu. Tundide möödudes kadusid ka pisarad tüdruku silmist. Nad ei olnud ise arugi saanud, kuid selle ajaga olid nad üksteisele üha lähemale tulnud ja
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on tal võimalik emalt abi küsida, kuid rootsi keeles pole kelleltki abi loota. Kui algul tundus poisile, et klassikaaslased sallivad teda ning kõik läheb hästi, ei vastanud see siiski tõele. Klassi hakkab levima jutt Johannesest kui ülbest poisist, kellega ei tasu rääkida. Paar klassikaaslast siiski seda ei usu, kuid peagi eemalduvad ka nemad Johannesest ning poiss ongi sattunud nohikustaatusesse. Ta korraldab enda pool isegi peo, et klassikaaslasi paremini tundma õppida, kuid sinna tulevad kohale ainult kolm
Seda kõike oli Ann ju soovinud alates 12. eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja. Tüdruk tegi ning vajalik oli tehtud. Sai tööd juurde. Tüdruk jälle lehma juurde ja ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja vajalik olemas. Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada. Kolmas päev saatis Kolmsilma, kuid tüdruk uinutas ainult kaks silma, ja kolmas nägi kõike. Perenaine käskis lehma tappa. Tüdruk läks lehmale rääkima. Lehm ütles, et ta tema liha ei sööks, korjaks kondid kokku ja mataks maha. Igapäev peab kastma. Nii tegigi. Kasvas ilus õunapuu, mahlaste õuntega. Kord tuli üks mees ja soovis õuna. Kes õuna annab saab talle naiseks. Kolm
,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. [1] 4.1 Raamatu analüüs Raamatu peategelane on poiss Santiago, kes on pärit Hispaaniast, lihtsast Andaluusia taluperekonnast. Tema vanemad tahtsid poega koolitada preestriks ning seetõttu õppis Santiago kuni kuueteistkümnenda eluaastani seminaris ladina ja hispaania keelt ning teoloogiat. Lapsest saadik oli poisi unistuseks olnud tundma õppida mailma ning lõpuks võttis ta julguse kätte ning teatas isale, et ei taha saada preestriks, vaid hoopis rännata. Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju
tadis kõiki sugulasi siis ei tundunud see Andreucciosele vale. Andreuccios oli väga õnnelik et ta oma õde kohtas kuigi ta ei teadnud temast midagi, arvas lihtsalt et isa siis pole talle rääkinud. · Andreuccios tahtis lahkuda kuid tüdruk ei lasknud, ta hakkas ette heitma, et alles kohtusid ja juba ta vend ei salli teda ning loomulikult Andreuccios sellejuttu peale jäi sinna õhtustama. Kuna tüdruk palus meeleheitlikult et ta ööseks jääks siis Andreuccios seda ka tegi. Tüdruk ütles veel et ta helistas võõrastemajja ja ütles et teda ei ootaks keegi õhtusöögile jne kuigi tegelt ta seda ei teinud. · Tüdruk jättis Andreucciose oma tuppa magama ning jättis ka ühe väikse poisi, kes talle ette näitas kus miski on. Ta pani riietas end lahti kuna oli palav ning pani riided peatsisse. Kuna oli tahtmine wcsse minna siis küsis poisilt et kus saab ja poiss juhatas. Andreuccios läks kuid laua ots oli aluspalgi
sigareti lõpuni. Ta keeras viski pudeli lahti ja võttis esimese lonksu ja seegi ei maitsenud alguses hea. Aeg möödus ja tüdruk oli juba purju jäänud. Kui ta kuulis kruusa libisemist, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Samal hetkel, kui mustad tanksaapad Heidi vaatevälja ilmusid, tõusis tüdruk üllatavalt kiiresti püsti ja ta oksendas otse jõkke. Ta tundis kuidas ta hakkab kukkuma otse jõkke, kuid keegi püüdis ta kinni. "Noh, jota ärkasid ka üles või?" küsis mingi poisi hääl, kelle nägu Heidi ei näinud. Tüdruk hüppas püsti ja oli väga segaduses. Poiss tutvustas end Heidile. Ta nimi oli Tanel, kes käis Heidiga ühes klassis, aga ei olnud viitsinud veel kooli minna. Poiss oli tulnud silla alla suitsetama, sest linnas oli politsei reid. Poiss hakkas Heidile kohe meeldima, tal olid pikad õlgadeni ulatuvad mustad juuksed, tumesinised silmad, tätoveering. Ta kandis seljas valget triiksärki, sõjaväepükse - sama mustriga jaki oli ta
" Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad. Mis vahet siin on - kasupoeg või kasutütar?" Igatahes muutusid nende suhted nii halvaks, et 14 aastaselt, jooksis ta kodunt minema ja jäi elama tädi juurde. "Isa andis raha. Ka tädi käis tööl." Kõik oli hästi ajani, mil ta pärast keskkooli ülikooli arstiteaduskonda sisse ei saanud
palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik. Algselt oli koha nimi Kuusiksaar aga peale seda kui üks mees hakkas sealt puid varastama. Kui mets võsaga asendus sai koht nimeks Vargamäe ja sinna peale ehitati talu. IX Muutused- suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade
„Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha - Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“
Tema isa ainult õigustas teda ,öeldes klassijuhatajale väljamõeldud vabandusi. Arvan ,et kuna tema vanemad ei osanud tegeleda tüdruku kasvatamisega ,pidi Kati iseennast kasvatama hakkama. Ja nagu selgub liikus ta täiesti vales suunas. Alustades tõestamisega ,et ta pole nii korralik nagu kõik arvavad. Tüdruku elu hakkaski veerema allamäge hetkel ,kui tema sõber Juhan,kellele Kati algusest peale meeldis, talle ööseks külla tuli. Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise poisi käte vahelt,keda ta isegi ei sallinud. Tütarlaps käis peolt peole.Jõi ,suitsetas ja tarbis narkootikume ning andis end pea igale poisile ,kes soovi avaldas. Kuid ühel peol söödeti talle mingit kummalist tabletti ning poiss nimega Markus vägistas ta.Poiss oli joobes ja teadis ,milline kuulsus Katil oli ning arvas ,et tüdruk mängib lihtsalt raskesti kättesaadavat, kui talle ,,ei" öeldi
enda haiglast isu rahuldada. Samuti lülitas ta välja interneti ning telefonid, et lapsed mingil viisil abi kutsuda ei saaks. Järgmisel päeval kamandas vanaätt Harry-Herden-Hansu keldrisse rasva koguma. Vanamees valmistas päevad läbi Gabriella-Gloria-Grete abiga erinevaid hõrgutisi, nagu kartuli- kaalikakreemiga serveeritud praetud maks koorese ürdikastmega, mustasõstra-mousse ja tema isiklikku lemmikut maapirni cappuccinot metskitsetsipside ja vanilliõliga. Poisil ei jäänudki muud üle kui süüa ja süüa, ta muudkui paisus. Jõudis kätte päev, kui vanamees arvas, et poiss on juba piisavalt priske, ning asus tegema pidurooga milleks oli Harry-Herden-Hansu põseliha à la moules marinières. Gabriella-Gloria- Grete nuttis, samuti ka Harry-Herden-Hans, kes arvas et nüüd ongi lõpp! Kuid ei. Niipea, kui härra tahtis poisi ahju lükata, et teda ennem pisut grillida, tegi tüdruk kiire liigutuse ning ahju lendas hoopis vanamees
“Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse.” Sofia piilus kardinapraost ja nägi, et tegu on tema ealise poisiga, kes tundub igati sõbralik. Poiss oli kena välimusega. Sofia tahtis väga temaga tuttavaks saada, et oma elu natukenegi huvitavamaks mängida. Poisil olid seljad halli värvi nike dressid ning tavaline valge T-särk. Poisi juuksed olid üpriski heledad, silmad särasid nagu helesinine taevas. Poiss märkab teda ja lehvitab talle ning kaob siis silmapiirilt. Õhtul, kui Sofia mängib oma emaga sõnamängu, heliseb järsku uksekell ning ema läheb vaatab uksele. Seal on naabrid, kes hõikavad: “ Tere, meie oleme just hiljuti end uuesti siin Californias sisse seadnud, Teie kõrvalmajja. Kas mäletate meid? Teie lapsed olid siis üpriski noored,
su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud linna poole ajavad. Ühel hetkel märkab Ekke aga Enekeni koorma otsas istuvat. Ta on tüdinud ootamast isa,
karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud linna poole ajavad. Ühel hetkel märkab Ekke aga Enekeni koorma otsas istuvat
Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas. Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jooksid kõik nii kiiresti kui said kooli poole kuna tunnid hakkavad mõne minuti pärast. Poiss hilines kuid jõudis siiski kooli
Algselt oli koha nimi Kuusiksaar aga peale seda kui üks mees hakkas sealt puid välja vedama(varastas) ja mets võsaga asendus sai koht nimeks Vargamäe (mees, kes seda tegi ütles mõisnikule et tuul murdis kuusiku maha). Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused Suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis
ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle.
Scully läks teda vaatama, poiss ei vastanud mitte ühelegi küsimusele ja ei rääkinud mitte kellegagi. Scullyl oli tunne, nagu räägiks ta seinaga. Kuid siis märkas ta midagi teki alt väljas oleva jala peal. Nimelt varbaküüne all oli must muld. Scully võttis selle ja läks tagasi motelli. Sealt võttis ta kaasa oma tuha ja kiirustas laboratooriumi. Scully õnneks oli tuhaga koos ka veidi mulda. Ta tegi proovid ja võis olla 100% kindel, et see ühtib poisi varbaküüne all oleva mullaga. Seega ta teadis, et kuigi poiss oli eluvõimetu ja sanitar oli kinnitanud, et see poiss ei ole liikunud veel kordagi 3 aasta jooksul, on siiski ta käinud öösiti metsas. Sealt ju kõik laibad leitigi. Avastati ka, et poisil oli ka ninas metallist masinake. Kuid Mulder ja Scully olid kindlad et mängus peab olema ka tema isa Billy, kes oli linna detektiiv. Mulder ja Scully otsustasid sel samal ööl kiirustada tagasi metsa
reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas. Ta kutsub teda mitu korda ja lõpuks poiss tuleb puu otsast alla. Ekke näeb, et poiss on selline nagu tema oli noormana. Keegi hõikab EkketPoiss ütleb, et ta peab minema, sest teda kutsuti. Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma
Mihkel ja Mart jõid eeskojas lonksu vett, Jaan aga mitte, kuigi ta suu oli suurest söömisest kuiv. Tal oli häbi, et tal õlu jaoks raha ei olnud. Jaan häbenes päris palju oma vaesust ja viletsust. Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle
läks ta koos Timmiga hipodroomile hobustele kihla vedama. Kui nad võidsid (mida juhtus harva) sõitsid nad trammiga koju ja sõid jäätist Timmi pühapäevad Timmi pühapäevad oli väga lahedad tema jaoks,kuna ta sai kodust eemal olla ja aega veeta koos isaga. Timm armastas pühapäevi! Pildid raamatust Poisi isa matused Ühel päeval kui Timmi isa ehitusel oli kukkus talle kivi pähe ja ta suri. Pühapäeval oli poisi isa matused. Poiss jooksis matustelt ära hipodroomile,et hobuseid vaadata. Ta leidis maast raha ja ta vedas selle peale kihla. Ta võitis aga talt varastati raha ära. Kuid üks mees ruudulises (Taruk) nägi seda pealt ja andis talle uuesti raha,et poiss saaks taaskord hihla vedada. Samuti varastati ka see raha. Poisile anti ka kolmas kord raha aga seekord seda ära ei varastatud. Timmi elu muutev leping Ühel pühapäeval kui Timm hipodroomile läks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
