Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Hanejaht" Jaan Tangsoo (3)

4 HEA
Punktid
Hanejaht- Jaan Tangsoo- #1 Hanejaht- Jaan Tangsoo- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -plixx- Õppematerjali autor
Jaan Tangsoo "Hanejaht" kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Hanejaht

Hanejaht Tarvo Maasika Sisukokkuvõte 17-aastane poiss trükib arvutisse teksti, millest on aru saada, et ta vihkab oma isa. See võib tunduda isekas, kuid selleks on ka põhjuseid. Nimelt isal pole poisi jaoks üldse aega, esimesel kohal on töö ning sellega kaasnev raha. Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning se

Eesti keel
thumbnail
3
doc

"Teraspoiss" Jüri Parijõgi - kokkuvõte

arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja ­mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat

Kirjandus
thumbnail
3
doc

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja ­mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Külmale maale

Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega söönud, võttis ta pika eitamise peale tüki leiba vastu, Anni tahtis leiba saata ka Jaani õdedele-vendadele.Anni käis koguaeg Jaani teadmata Jaani emale süüa viimas, ja Jaani ema valetas pidevalt Jaanile,et naabrinaine oli võlgu. Jaan ja Anni said salaja kokku, neil oli palju ühist, Annile meeldis kuulata kuidas Jaan loeb, neile mõlemale meeldisid loomad ja nad mõlemad meeldisid loomadele ka

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

 Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“  Mängitamislaul  Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule...  Valuvõtu laul-  Liisusalmid-  Näpunimetused-  Õpetuslaulud-  Naljalaulud-  Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4 TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE Tantsi, tantsi, tammekene, upi, uibuoksakene! Upi, upi! Upi ema põlve peale,

Alusharidus
thumbnail
8
docx

Külmale maale - Eduard Vilde romaan

Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Pille riin ilood

Kui midagi kartis siis lohutas Annet. Juuli tuli ka koju ja P-R suikus magama. Läks Jüri juurde välja kutsuma, teda polnud kodus. Parandab kella. Siis tuli Jüri ja lubas, et annab parandatud kella Pille-Riinile. Mängisid Jüriga ümber maailma reisi. Väike vaidlus. Pille Riin seisis nurgas, sest oli pahandust teinud. Jüriga mängisid uue konnaga ja see läks katki. Oli külalisega ebaviisakas. Emal on kuu Mai, nimi mai, ja isal August, ja vanaisal on peaaaegu kuu, sest niimi Jaan (uar) ja aga tal ei ole. Isa ütles, et võtku endale see suur kuu mis taevas. Kuuseehted. Jõulud ja Pille_riin tahtis ehteid. Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille-Riin sellest aru. Jorr- sai endale jõuludeks kollase karumõmmi, kelle nimeks sai Jorr. Tädi Juuli tuli külla, just kui Pille-Riin hakkas magama minema. Tõi palju kingitusi. Uues sokid ja suure palli Pille_riinile. Oli õnnelik.

Eripedagoogika
thumbnail
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika




Kommentaarid (3)

381213 profiilipilt
381213: Laadisin faili alla, aga lahti ei tule ja ütleb, et fail on rikutud.
19:43 23-09-2020
Henz96 profiilipilt
Henz 707: sõber sai tänu sellele viie
21:48 26-10-2010
murri64 profiilipilt
kolja lala: üpris normaalne
19:40 04-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun