"Hanejaht" Jaan Tangsoo (3)

Raamatu kokkuvõte
Raamatus '' Hanejaht '' räägitakse sellest ,kuidas autor ise oli kunagi narkootikumidega kimpus ja tänu sellele antud raamat sündiski. Ta oli siis 17. aastane poisike , kui see kõik juhtus.
Poiss oli 17 . aastane ja oma eluga väga rahul. Nooruki isa varustas teda rahaga väga hästi ning ta nautis oma elu igati. Ta käis Piiaga ja ta sai tüdrukuga olla täiesti vabalt ning usaldas teda täiesti. Kuid Jaan mõtles pideval ,et äkki suhtlevad inimesed temaga vaid sellepärast ,et tal on palju raha.See mõte kimbutas teda koguaeg ning ühel päeval ,kui Piia tahtis poisilt natuke raha , nähvas poiss talle ,et kaua sa mõtled minu saba peal liugu lasta . Piia solvus ja läks pea norus minema . Poiss tahtis seda heastada ning ostis ühe seal kaubitseva naise käest ära kõik kampsunid ja ilmus nendega tüdruku ukse taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaabet. Ta jõi ennast täis ja ilmus mingisse baari ning ta oligi juba teel põrgusse ,kuid siis ta seda veel ei teadnud . Ta kohtus seal Pillega ,kes kutsus teda endaga Venemaale. Jaan oli silmapilkselt nõus ja nädala pärast sõitsidki nad juba Peterburgi poole. Pille ja Jaan said omavahel ülimalt hästi läbi, vähemalt poisile tundus see nii. Peale voodis müramist ütles Pille ,et peale sellist asja peaks ühe pritsi tegema. Jaan oli nõus ja see oli ta elu kõige halvim valik siiamaani. See kraam viis ta täiega pilve ning ta nägi vägevaid asju selles olles. Kuid Pille ei süstinud toda ainet enda veeni. Kõik Venemaal oldud päevad kulgesid ühtemoodi , päeval kolasid nad mööda vaatamisväärsusi ning õhtul istutas Jaan end jällegi süstlaotsa. Venemaalt naastes küsis Jaan Pillelt ,et kas tal on antud kraami veel, kuid naisel ei olnud . Pille soovitas poisil Dani külastada , seal pidavat narkotsi leiduma. Nooruk ostis diileri käest kaks kotikest ning kasutas need samal päeval veel äragi. Jaan ei teadnud isegi selle aine nime, kuid ta oskas seda kasutada kuna oli näinud kuidas Pille seda vaaritas ( küünal tuleb põlema panna , lusikasse lisada natuke vett , sodi lusikasse valada , kuumutada lusikat seni kuni aine keema läheb ning siis süstlasse ja otse veeni) .Poisike oli juba sõltuvuses ,kuid mõtles, et ta kui ta süstib end nädal aega siis ta ei ole veel narkomaan. Kuid ta oletused olid valed . Alguses läks tal kaks - , siis kolm - ja lõpuks neli laksu päevas . Raha hakkas tal tohutu kiirusega haihtuma ning varsti oli pangaarve ka tühi. Ta hakkas varastama ja kodust asju ära tassima Tumpsi poole, kust ta sai tehnika ja muu maha müüa . Lõpuks muutus ta räpaseks ning haisvaks kalkariks , sest ta ei hoolinud enam millestki . Kodust hoidis ta ennast eemale kui paps seal oli. Ta ööbis mingis majas , mille ehitamine oli katkenud . Ühel päeval varastas nooruk mingilt turumutikeselt rahakoti, kuid õnneks saadi Jaan kätte ning tal löödi jalaluu katki. Kui poiss üles ärkas oli ta oma toas ja isa ta kõrval . Paps viis ta maale vanaisa juurde ning andis vanapapale käsu Jaanil silm peal hoida , et ta minema ei jookseks,kuid see oli võimatu katkise jalaluuga. Alguses poiss lõugas vanaisa peale , kuid pikapeale tekkis tal tema vastu austus kui vanaisa
lapselapsele saladuse rääkis( vanaema polnudki maetud surnuaeda vaid nende aeda kaskede vahele , seda saladust teadsid vaid isa ja vanaisa ).Jaan rääkis vanapapale kõik algusest peale ära , kuidas ta sõltvus oli alguse saanud ja kellelt ta toda kraami oli ostnud. Pika aja peale oli tal valud ka väiksemaks muutunud ning enesetunne paranenud, kuid nüüd oli hinges tohutu tühjus .Paps käis Jaani üle päeva vaatamas ning mingil päeval viiski selle arvuti sinna ,millesse ta trükkiski seda raamatut . Ühel päeval tuli poisi juurde Piia , seljas see sama kampsun , mille jaan oli ta ukse taha jätnud. Paari tunni pärast sõitis tüdruk minema ning andis poisile põsemusi.Poiss tundis ,et kõik pole veel läbi ,vaid ees ootab nii mõndagi .