Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema
Matuse talitluse juurs on ka nähe lääne kiriku mõju, mistõttu hakati mõninga aja pärast surnute põletamise asemel neid hoopiski matma. Muinaseestlaste suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed austasid loodust ja kõike sellega seonduvat sügavalt, uskudes, et loomadell, lindude, putukate, kividel, puudel jne on oma hing. Sellist hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla. Pühadeks puudeks, kus ohvritalitlused aset leidsin peeti enamasti pärnasid, tammesid kui ka pihlakaid. Teisteks pühapaikadeks olid ohvrikivid, mille pealispinnal olid enamasti, kas looduslikud või inimese poolt uuristatud lohukesed.. Samtui olid olemas veel ohvriallikad, kus allika nimi tähistas sageli allika või sealse vee omadusi.. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti neljapäeva, mis sarnaneb tänapäeva pühapäevaga
selleks siis Põhja Konna ja suure kala nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Seega võibki viimaseks olemist pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks, millega kaasneb vanade traditsioonide ja teadmiste unustuste hõlma vajumine. Hiietarga ja kiriku järgimine näitab, et inimestel on vaja eeskuju ja midagi millesse uskuda, olgu see kui absurdne tahes. Hiietark Ülgase ohverdused haldjatele ning külainimeste pimesi uskumine kõigesse, mida Roomas räägitakse, näitab inimeste liigset usaldust. Ei Hiietarga ohverdused päästnud metsa, ega munkade õpetused küla lambaid. Leemet mõistab olukorra irooniat ega pea õigeks ei hiietarga ega jumala järgimist. 6 4.Teose peategelased Leemet Leemeti saatuseks on paikneda metsa ja külaelu piiril ning sellega seoses vastu panna ahvatlustele
" Kerjuslapsed armastasid muinasjutte, nii kuis kõik head lapsed, ja olid meeleldi nõus, võttes bardi kõrval mugavaimad istekohad. ,,Mitte alati pole siin sirgunud see toretsev mereäärne linn, kuis seda praegu. Jah, mulle tundub kui eile laiusid tolle liivakarva müüri taga udused orud... Orgude vahel kõrguv igihaljas mets, mis ääristas tolmuste teede järske kurve, oli koduks paljudele rahvastele: taimedele, loomadele, lindudele, haldjatele ja teistele olenditele, keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel. Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka aasta jooksul oli võimatu kokku lugeda kõiki neid veetlevaid marmorsildu üle looklevate jõgede, rukkipäis kahisevaid põlde, laiuvaid kesk uniseid
Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. . Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju.Leemet tahtis Hiiega rääkida sellest ebameeldivast kallistusest ja läks Hiiet otsima kuid ei leidnud teda. Hiiet otsides kohtus Leemet Magdaleenat ning naad veedsid koos toredasti aega. Kui Leemt koju tagasi jõudis rääkis ema , et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore Hiie et seeläbi metsaelu parandada. Leemet võtis Hiie kaasa ja põgenesid. Nad jõudsid saarele. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid
Veel on rahvausus olnud alati ja kõikjal puhastav ja pühitsev mõju, teiselt poolt ka võõras ja vaenulik vägi, mis inimestele haigusi võis tuua. Veest ja pühadest veekogudest on vanarahvas aga ka parandust mitmesuguste hädade ja haiguste vastu otsinud: näiteks tervise-, elu-, silma-, ilma-, uduallikatest. Inimesed uskusid allikate ravivasse toimesse ning haiguste korral koguneti allikate juurde ning ohverdati seal elavatele haldjatele ning vaimudele. Ravida võis ka veega haige kehaosa piserdamine. Allikate abiga oli võimalik kutsuda esile vihma, või kui vihma oli liiga palju, siis vihma järelejäämist. Nagu igal paigal looduses on oma üleloomulik vägi ja seda väge ühel või teisel kujul kehastav üleloomulik olevus, vaim ehk haldjas, nii on ka veekogudele allikatele, järvedele, jõgedele, merele omistatud oma kaitsevaimud, neid veekogusid hooldavad ja valdavad jumalused.
iseseisvateks vaimudeks, omandades muuseas just inimkuju, nt uppunust saab veevaim jne. 12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu - viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite juures on hilisematel aegadel ka vaimud pärisnimestatud jumalateks muutunud. Setode Peko-püha. 13. Haigused ja surm. Algselt kujutati haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse, kusjuures haiguse ja surma vahel polnud mingit põhimõttelist laadi vahet, vaid ainult jaõukvantiumi vahe. Surnute hingede soov taas ellu pääseda ja seega sisenevad
Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Neoliitikum noorem rauaaeg. Püha hiis kultus- ehk ohvripaigad haldjate jaoks andide loovutamiseks e. ohverdamiseks. Targad inimesed, kellel oli eriline vägi. Tundsid paremini loodustust, oskasid jõude suunata. Ohvripaigad sama mis hiis., vist. Ohvriand asjad mida ohverdati haldjatele, vaimudele, jumalatele.piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ja loomad. Vahest isegi inimese, esmajooned vangistatud vaenlasi. Lohukivid ohvrikivid, pühad kivid.
Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures, kus ohverdati surnud esivanematele. Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maaalustele, haldjatele ja teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine. Katoliku kirik püstitas hiite kohale oma riste ja kabeleid, luteri kirik aga püüdis vanade hiite,
mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid armub hoopis külavanema tütresse Magdaleenasse, kelle elu ta ka päästab. Magdaleena keelitab Leemetit külasse elama jääma, kuid Leemet tunneb seal olles vaid masendust ning kurbust, kuna ta näeb inimkonda alla käivat otse tema silme ees. Naastes metsa, tuleb tal Hiie päästa hiietark Ülgase ning Hiie isa Tambeti planeeritud ohverdamisest haldjatele. Nimelt uskusid Ülgas ning Tambet, et Hiie, noore neitsist neiu, ohverdamise läbi kerkib ohvrisuitsust nende ette taas muistne maailm ja inimesed naasevad metsa elama. Päästes Hiie, armub Leemet temasse ning nad põgenevad maismaalt saarele, kust nad avastavad Leemeti vanaisa, keda oli pikka aega 4 surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale inimluudest tiivad ning seejärel asuda võitlusesse raudmeeste ning külaelanikega
endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid armub hoopis külavanema tütresse Magdaleenasse, kelle elu ta ka päästab. Magdaleena keelitab Leemetit külasse elama jääma, kuid Leemet tunneb seal olles vaid masendust ning kurbust, kuna ta näeb inimkonda alla käivat otse tema silme ees. Naastes metsa, tuleb tal Hiie päästa hiietark Ülgase ning Hiie isa Tambeti planeeritud ohverdamisest haldjatele. Nimelt uskusid Ülgas ning Tambet, et Hiie, noore neitsist neiu, ohverdamise läbi kerkib ohvrisuitsust nende ette taas muistne maailm ja 3 inimesed naasevad metsa elama. Päästes Hiie, armub Leemet temasse ning nad põgenevad maismaalt saarele, kust nad avastavad Leemeti vanaisa, keda oli pikka aega surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale inimluudest tiivad ning seejärel asuda võitlusesse raudmeeste ning külaelanikega. Et vanaisa
.............................................................44 Lisa 2.6. Kust oled kuulnud haldjatest?.....................................................................................45 Lisa 2.7. Mis keeles haldjad räägivad?......................................................................................45 Lisa 2.8. Haldjate elukohad.......................................................................................................46 Lisa 2.9. Kas haldjatele toodi ohvriande?..................................................................................46 Lisa 2.10. Kas haldjate ja inglite vahel on seos?.......................................................................46 Lisa 2.11. Haldjate ja inglite vahelise seose põhjendusi:...........................................................47 Lisa 2.12. Haldjate ja inglite vahelise seose puudumise põhjendusi:........................................47 Lisa 3. Tüüpiline haldjas:....
Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust. Tema looduse austus oli nii suur, et ta oli nõus isegi inimesi tapma haldjatele meelejärgi olemiseks . Ta ei olnud hea inimene.(lk 73- Hiietarga ja Vootele vestlus). Ülgas ja Hiie isa olid kahekesi metsas inimesed, kes uskusid haldjatesse. Oli möödunud 5 aastat korrast, kui Leemet ja ta sõber külas käisid. Seekord Leemetiga tuli kaasa ka uss Indrek. Ka magdaleena oli suureks kasvanud ning ta isa kustsus neid külla elama. Kuid Madgaleena nägi madu ja tahtsi ta ära tappa. Inimesed külas ei sallinud madusid
meelitada. Kui Pärtel koos perega külasse kolib, jääb Leemet üksikuks, kuna ka Hiiel ei lubata temaga eriti palju aega koos veeta. Tema igapäevaseks sõbraks jääb Ints, kellega Leemet koos palju aega veedab ja kes tutvustab Leemetile usside pesa ning enda isa, ussikuningat. Nad vestlevad kõigest, kuigi neil on enamikele asjadele oma arvamus. Kui Ülgas otsustab, et on vaja Hiie haldjatele ohverdada, siis saab kogu lugu alles esimese tõelise tõuke. Tambet, Hiie isa ei hooli tütrest ning ei tee ohverdusest suurt draamat. Küll aga ei lase Leemet ohverdamisel aset leida, ta päästab Hiie ja nad põgenevad. Põgenemisel aitab neid Hiie ema, kes näitab neile kätte paadi asukoha, et nad saaks merele põgeneda. Merel olles avastavad nad oma tunded. Nad leiavad üksiku saare, kus elab Leemeti kadunud vanaisa Tölp. Too palub Leemetil talle Saaremaalt tuua
püüdes neid sobitada kristliku maailmapildiga. Tegelikult läks aga vastupidi ning hoopis keldi vaimulikud võtsid ristiusust üle rahvausundile sobivad tavad. Tulemuseks oli ainulaadne sümbioos, mida tänapäeval teatakse ,,keldi kristluse" nime all. Sellise teoga pole ükski teine põlisrahvas veel hakkama saanud. Keltide mõju Briti saartel on tänapäevalgi tuntav: peetakse Oiche Samhain´i- põhiliselt küll ameerikaliku Halloweeni nime all, tantsitakse meiupuu ümber, pannakse haldjatele toitu välja, lastele pannakse keldi algupäraga nimesid jne. Ülikoolides õpetatakse eriala Celtic studies. See kõik näitab ilmekalt, et keldi vaimsus jätkab võidukäiku ning ei kao kuhugi. Jäägu seda kirjatükki lõpetama veel üks keldi palve, milles põimuvad mõlemad usundid omal veetleval moel: Maarja õnnistus kaasa Ja Jumala õnnisus kaasa, Päikese õnnistus kaasa Ja kuu õnnistus kaasa Mehe õnnistus idast Ja Mehe õnnistus läänest, Minugi õnnistus kaasa
olendi sisse. •Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama perekonna elu->hingede aeg-hinged liikusid ringi ja võisid kodu külastada Hiis – ohvripaigad/pühametsad, nendes tegeldi ohvrite toomise e. ohverdamisega jumalatele Maagia – põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada Ohvripaigad- kohad, kuhu viidi ohverdus, et näidata vaimudele, haldjatele ja jumalatele heatahtlikkust. Hiied, üksikud puud, allikad, kivid. Nõidumine – sellega tegelesid nõiad ehk targad, kes olid teistest targemad 4. MUISTNE VABADUSVÕITLUS Põhjused: XII saj sakslate tung itta (Drang Nach Osten), alistatud lääneslaavlaste alale rajati Lüübeki linn – Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Läänemere kaldal hakkasid saksa kaupmeestega saabuma ka misjonärid. 1186.aastal
Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi. Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive. Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui ohverdusi jumalatele, haldjatele, vaimudele, siis nad näitavad tulevikku ja toovad õnne põllusaagile. Liivi sõda 1558-1583 peetud sõda, mida alustas Venemaa, et vallutada Vana-Liivimaad. Vastaspoole moodustasid sõja algjärgus Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa peapiiskopkond 1561 sekkusid Vana- Liivimaa jägamisse Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevust alustas Venemaa jaanuar 1558 endise tatari khaani Sig-Alei
kratt, kes rääkis toredaid lugusid rüütlitest ja printsessidest; Liina, kes oli mõisas töötav tütarlaps, hästi uhke, nips ja pirtsakas jt. Klassikalisele romaanile kohaselt tuleb ka ,,Ussisõnades" esitlemisele terve rida erinevaid tegelastüüpe. Kaduva metsakultuuri kandjad on "oma päevad täitnud kasutute meelelahutustega nii kasvatasid Tambet ja Mall huntide armeed, mida keegi tegelikult ei vajanud, Ülgas jahmerdas hiies ning tõi ohvreid väljamõeldud haldjatele. Inimahvid aretasid täisid ning üritasid pressida end tagasi kõige ürgsemasse minevikku". Kui tige Tambet esindab pimedat klammerdumist "iidsetesse kommetesse", siis külavanem Johannes (kes on oma rännakutel jõudnud isegi paavsti voodist läbi käia) kujutab endast meisterkohanejat. Leemeti hüljanud ja külla elama asunud, Pärtlist Peetruseks hakanud sõber esindab uuele ajale tüüpilist reeturi kuju; vanaisa aga, surnuks peetud pöörane
monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik orjapidamine. Pöhimötteliselt säilis vana poliitiline korraldus, kuid tähtsamad asjad otsustas ikkagi monarh. 2. Söjaväekorralduses: Söjvägi ei koosnenud enab vabatahtlikest linnakodanikest, vaid värvatud palgasöduritest, kes elasid omaette söjaväeasulas. 3. Kultuurielus: Teadus- ja kultuurikeskused oli Aleksandria (Museioni raamatukogu Apolloni haldjatele pühendatud tempel), Pergamon, Ateena. 4. Kirjanduses: Tragöödiad asendusid komöödiatega (stereotüüpsed karekterid ja süzeed), kuid teatri tähtsus vähenes. Esile kerkis Aleksandria luule, mis oli suunatud erudeeritud inimestele, selles polnud sügavat sisu, pakkus ainult naudingut. 5. Filosoofias: Filosoofia tähelapanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Tekkisid mitu filosoofilist koolkonda. Epikuros ja tema
Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk
19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud. Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud. Leemet ratsutas hundi seljas hiide ja haaras Hiie endaga kaasa. Neid asuti taga ajama. Tambet oli huntidele vaiku kõrva valanud, et nood Leemeti ussisõnu ei kuuleks. Mall ilmus hundi seljas Leemeti kõrvale ja käskis tal mere äärde minna, kus neid paat pidi ootama. Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi
19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud. Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud. Leemet ratsutas hundi seljas hiide ja haaras Hiie endaga kaasa. Neid asuti taga ajama. Tambet oli huntidele vaiku kõrva valanud, et nood Leemeti ussisõnu ei kuuleks. Mall ilmus hundi seljas Leemeti kõrvale ja käskis tal mere äärde minna, kus neid paat pidi ootama. Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde,
Õllel oli vanasti külaühiskonnaelus tähtis koht. Õlut joodi nt koormiste tasumise päeval, pulmades, varrudel, harvem matustel, aga kindlasti jõuludeks. [] Tingimata kuulus õlu esivanemate hingede, viljakuse- , kodu- ja veehaldjatele toodud ohvriandide hulka. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Loomade edendamise heaks joodi karjakahja, põlluviljakuse soodustamiseks rukki- ehk rüäkahja. Kahja joomisel kallati haldjatele mõeldud osa maha. Setud tõid õlut ohvriks viljakushaldjale Pekole, vändralased Tõnnile, saarlased veevaimudele ja maaemale, pruudid pulmas uue kodu õues ja hoonetes koduhaldjatele jne. [] Õllest valmistati vanal ajal erilist pulmatoitu soeõlut ehk peergast. See oli soojendatud õlle ja leiva pudi, mille lahjendamiseks lisati piima või vett, magustamiseks mett, siirupit või 15 suhkrut
• Taevaminemispüha ehk suur ristipäev- vanadele eestlastele ei olnud see usupüha, vaid lihtsalt puhkuse päev. Ei tohtinud lilli noppida ega rohuliblet puutuda või õnnetuse kaasa tuua. Päev mil Kristus läks taevasse ( 40 päeva peale lihavõtteid, 1.mai-3.juuni) • Suvisted ehk nelipühad- poisid tõid öösel tüdrukute ukse taha kase; vana püha eestlastel kui ka venelastel. Sel päeval peeti ka esivanemaid meeles ja ohverdati viljapõldude haldjatele ja jumalatele. Setumaal on Peko, kes kaitseb viljakasvu ja karja. (7 nädalat pärast lihavõtteid, 10.mai-13.juuni). Põllu ja karjakasvatusega seonduv on hakanud taanduma ning on tulnud õnn ja lembe suhted. Pühad mis on seotud kooliga • Rebastepidu- üleminekuriitus, koolidesse levis 80-ndatel aastatel. Idee aluseks vana tudengi tava, enne täisväärtuslikuks õppijaks saamiseks tuleb läbida katseaeg ja eksam ( dekli saamine, märksõrmus)
Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud
· Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest.
tuuletark oma sõlmedesse seotud tuuli otsib. "Aga sinuga vaielda pole võimalik.Sina usud ainult seda, mida sulle kloostris räägitakse, aga mitte oma vana isa."(lk235 Peale Möigast pole kedagi kes võtakse üle tema töökoha ja teadmised, Röks arvas, et pole vaja selliseid paganlike harjutusi, piisab vaid jumala poole palvetamisest, et muuta mõõnade ja tõusude kursi ning kiirust. " Tambet tahtis oma sõgeduses Hiiet Haldjatele ohvriks tuua, kuid osutus nüüd ise ohverdatuks, kusjuures temast oli kindlasti rohkem kasu, kui oleks olnud Hiie tapmisest. Vägev luukere võis nüüd kanda lahingusse eestlaste viimase armee."(lk241) Vanaisa tiivad on meisterdatud inimluudest kuna need sobivad kõige paremini tema leiutise jaoks, nad on aastaid seal olnud ja Hiie ei tunne teda piinava isa surmas kaastunnet ega sümpaatiat. "Mulle tundub, et ma alles täna sain aru, kuidas tuleb elada."(lk244)
Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja hädade korral. Salaja ohverdati nii endistes hiites kui allikatel, aga ka kirikutes ja kloostrites. Tekkis rida katoliiklike pühakuid, kelle kultusesse segunes paganlikke jooni, nt Tõnn (Püha Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri (Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi,
unustades endast välja viinud Leemeti isa lõpetaski enda elu, kael mõmmiku hambus. Seejärel kolis Leemet koos õe Salmega metsa, kuna emale ei olnud küla niikuinii meeldinud. Leemet veetis lapsena palju päevi metsas ringi uidates enda sõprade Pärtli, Hiie ja Intsuga. Lapsed otsisid koos Meeme antud sõrmusega teed Põhja Konna äratamiseni, kuid edutult. Neid päevi ilmestasid lisaks onu Vootele ussisõnade õpetussessioonid ja seigad Ülgase ja Tambeti püüuga haldjatele meele järele olla ja mitte hiiekoeri välja vihastada. Samuti käisid lapsed eemalt küla silmitsemas. Julge hundi hind on aga rasvane ning lõpuks otsustati ka metsaservast edasi minna. Kohtuti Johannese ja Magdaleenaga ning prooviti leiba. Leemeti sirgudes kasvas ka Salme, kes leidis endale peagi meheks karu. Suri onu Vootele, põhjustades enda surma kurioosse looga Leemetile küllaltki korralikku närvikõdi. Intsu sugu tuleb
annaabi.ee 
