II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu
Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni(moraalne ja aineline kahju). Protsessi põhimõtted kohtupidamises: *õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi (eeluurimine, tõendite kogumine ja tunnistajate küsitlemine); *õigus süütuse presumptsioonile (ei tohi nimetada kurjategijaks, süüdlaseks või vargaks); *õigus
sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati. 1640- kokku tulnud parlament esitas kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist 1649- Charles I hukati 1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline
kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised Ex ante Enne teo toimumist Ex parte Ühe osapoole poolt Expressis verbis Sõnaselgelt, rõhutatavalt Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus
41. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43. ne bis in idem- ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest (kui on langetatud otsus kuriteo toimepanemise eest, ei või samas asjas uuesti protsessi algatada) 44. versus (v; vs)- vastu 45. erga omnes- kõikide suhtes (kehtiv kohustus) 46. habeas corpus- olgu sul keha! olgu sul alus! (spetsiaalne väljend isiku kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimiseks angloameerika õiguses) 47. iura novit curia- kohus tunneb seadusi 48. status quo- valitsev olukord; valitsev seisund (hetkel või möödunud ajavahemikul) 49. ab ovo- algusest alates 50. mutatis mutandis- vajalike muudatustega 51. nemo tenetur se ipse accusare- mitte kedagi ei kohustata end ise süüdistama 52. ultra vires- üle volituste ehk võimupiiride; üle jõu 53
1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi. Sellega oli absolutismis katsed Inglismaal läbi kukkunud. 1689a. Bill Of Rights *kuningas ei saa peatada parlamendi poole heaks kiidetud seadusi *parlament peab regulaarselt koos käima *maksude määramine kuulub parlamendi kompentensi
[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus). 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. 2) Õigus süütuse presumptsioonile. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine.
a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni, taastati kuningavõim ning troonile sai Charles I poeg Charles II, hakkasid toimuma vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. 15) Toorid ja viigid. Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul. Sätestas kohtumenetluse nõuded 17) Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusrevolutsioon James II veretu kukutamine ja William II võimuletulek Absolutismi lõpp Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne
Inglise troonile Oranje printsi Wilhelmi Hollandist. Sai Inglise kuningaks William III nime all. Samal aastal andis ta välja Õiguste deklaratsiooni (Bill of Rights), mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Näiteks: * kuningas ei saa peatada seaduste toimet * parlament koguneb regulaarselt * maksude määramise otsustab parlament 1679 oli vastu võetud veel üks tähtis seadus Isikuvabaduste Akt (Habeas Corpus Act), mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida Seega seati Inglismaal sisse (esmakordselt Euroopas) konstitutsiooniline e parlamentaarne monarhia, st piiratud kuningavõim. Parlamentarismi areng jätkus järgmiste valitsejate, kuninganna Anne´i (1702-1714) ja 1714 troonile saanud Hannoveri dünastia ajal. Kujunesid poliitilised suunad viigid ja toorid ja nende alusel kaheparteisüsteem. 18
võrdsed.Kinniseks kuulutatakse vaid harva noorsoojuhtumid.Kriminaalmenetlus on tsiviilmenetlusest põhjalikum.Selle jooksul kogutakse tõendeid.Neid kogutakse kohtueelses staadiumis.Materjal saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas tehakse kohtumenetlus.Proku..saadetakse edasi kohtusse kraam.Kohtueelne staadium:Kodu ja isiku puutumatus.Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.(habeas corpus).Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsionni. Kohtu protsessi põhimõtted:Õigus nõuda kiire,avalikku kohtuprotsessi.Õigus süütuse presumptsioonile.Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.Enesesüüdistuse välistamine. Kohtujärgne periood:korduva süüdimõistmise välistamine.Apellatsioon e. edasikaebamise õigus. Inimõigu-inimõiguste universaalusus.Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena
15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim. James II veretut kukutamist ja William III võimuletulekut Inglismaal. ,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689.
Nimitur in vetitum semper, cupimusque negata alati püüdleme keeletau poole, ihaldame lubamatut. Non enim paranda nobis solum, sed fruenda sapienta est ei tule mitte üksnes endale koguda tarkust, vaid ka seda kasutada.. Non omnia possumus omnes me kõik ei suuda kõike. Non progredi est regredi mitte edasi minna tähendab tagasi minna. Non pudeat dicere, quod non pudet sentite ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Non refert quam multos, sed quam bonos habeas (libros) oluline ei ole mitte see, kui palju sul on (raamatuid), vaid kui head nad on. Non, si male nunc, et olim sic eritsee, mis on halb praegu, ei jää selleks igavesti. Non sum qualis eramma pole enam see, kes olin enne. Noscitur a socio turpive probove hominis mens halva või hea kaaslase järgi saab ära tunda inimese iseloomu; ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen kes oled sina. Nulla regula sine exeptione ei ole ühtegi reeglit ilma erandita.
the first phase; an elected assembly and one nonvoting delegate to Congress to be elected in the second phase, when the population of the territory reached "five thousand free male inhabitants of full age"; and a state constitution to be drafted and membership to the Union to be requested in the third phase when the population reached 60,000; and (3) a bill of rights protecting religious freedom, the right to a writ of habeas corpus, the benefit of trial by jury, and other individual rights. In addition the ordinance encouraged education and forbade slavery Indian Removal Act of 1830 The Indian Removal Act was signed into law by Andrew Jackson on May 28, 1830, authorizing the president to grant unsettled lands west of the Mississippi in exchange for Indian lands within existing state borders. A few tribes went peacefully, but many resisted the relocation policy. During the fall and
diktatuurile. · Cromwell suri 1658. 4. Stuartite restauratsiooni aeg a) Breda kokkulepe (1660) · Peetakse revolutsiooni perioodi lõpuks. · Breda linnas, Madalmaades, sõlmiti peale Cromwelli surma kokkulepe, et taastatakse võimule Stuartite dünastia. · Kuningaks sai Charles II (1660-1685), kes asus kokkulepet rikkuma ja teostama absolutismi. b) Isikuvabaduste akt · Habeas Corpus Act (1679) · Parlament koostas selle, et kaitsta kodanikke kuninga omavoli vastu. · Inimest võis vahistada vaid kohtu loal ja süüdistus tuli esitada 24 tunni jooksul. c) Poliitiliste parteide tekkimine: · Põhikriis oli trooni pärimine ja usuprobleemid. · Troonipärijaks sai kuninga vend katoliiklane James Taylor. · Viigid katoliiklasest troonipärija vastased, tahtsid troonile Oranje
After two years, he resigned from his ambassadorship because of disagreements with U.S. government policy. In 1872, he moved to Washington, D.C., after his house on South Avenue in Rochester, New York burned down -- arson was suspected. Also lost was a complete issue of The North Star. In 1868, Douglass supported the presidential campaign of Ulysses S. Grant. The Klan Act and the Enforcement Act were signed into law by President Grant. Grant used their provisions vigorously, suspending habeas corpus in South Carolina and sending troops there and into other states; under his leadership, over 5,000 arrests were made and the Ku Klux Klan was dealt a serious blow. Grant's vigor in disrupting the Klan made him unpopular among many whites, but Frederick Douglass praised him. An associate of Douglass wrote of Grant that African Americans "will ever cherish a grateful remembrance of his name, fame and great services."
siiski sajandeid. 1628. aastal esitas Inglismaa parlament kuningas Charles Ile Õiguste palumise kirja (Petition of Right), kus paluti, et kuningas ei koguks makse ilma parlamendi heakskiiduta, et kedagi ei ~2~ vangistataks ilma põhjendatud kohtuotsuseta jne. 1679. aastal arendas Inglismaa parlament asja edasi ja võttis omavoliliste vangistamiste vältimiseks vastu seaduse Habeas Corpus Act, mis keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vangistada ja vangis pidada ning määras kindlaks kohtumenetluse ja seaduse sätteid rikkunud ametnike vastutuse. Kuigi Inglismaa parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aas tal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga kehtestada Inglismaal püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament sai riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise tõeliseks
Weimari vabariigi aeg), 2 suuremat, 2-3 väiksemat parteid. 29.09.14 SUURBRITANNIA: Poliitilised süsteemid pikaajalise arengu tulemus, süsteemi kinnitatakse elemendid, mis on ajaproovile vastu pidanud. Konkreetne põhiseadus puudub, süsteem tugineb pika aja vältel vastu võetud mitmetele dokumentidele. Mitmekihiline dokumendijaotus, varasemad monarhide poolt väljastatud käsud ja privileegid (1215 Magna Carta), siis parlamendidokumendid (1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of Rights), kohtuotsused (lisaks majandusele mõjutavad ka poliitilisi samme ja otsuseid). Olulised küsimused monarhivõim ja selle piiramine, Inglismaa sõltumatus (algselt Prantsusmaast, seejärel eraldamine Rooma paavsti alt, religiooni- ja usuteemad, seda eriti 17.saj, vt seoseid parlamendidokumentidega), poliitiliste parteide kujunemine, peaministri institutsiooni ümber kujunev täidesaatev võim, parteidele konkurentsi pakkumine, tugeva
meelevaldseks, kui isikule ei pakuta karistusjärgse kinnipidamise ajal tugiteenuseid. Kokkuvõtlikult on Riigikogu põhiseaduskomisjon seisukohal, et karistusjärgse kinnipidamise regulatsioon on põhiseadusega (ja sellest tuleneva proportsonaalsuse põhimõttega) kooskõlas ning sellist vabaduse piiramist õigustab põhiseaduse § 20 lõike 1 punkt 1, mille alusel võib vabaduse võtta kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks. Põhiseaduse § 20 ja 21 on habeas corpuse doktriin ülemaailmselt tuntud sellise 4 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 nime all. Komisjon leidis, et karistusjärgse kinnipidamise regulatsioon on kohane ja sobiv vahend saavutamaks ühiskonna turvalisust kalduvuskurjategijate eest. Pealegi säilib karistusjärgsele kinnipidamisele allutatud isikul võimalus apelleerida kohtuniku otsuse peale.
13 IV Suurbritannia Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi. Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie) vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs). Royal privileges ( 1215 Magna Carta ) , Parlament bills ( 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of rights 1911 Parliament Act , Court decisions. ) Eelnevad seadused sisaldavad järgmisi eesmärke :Monarhi õiguste järk-järguline piiramine. Parlament, parlamendi kujunemine, parlamendi pol õiguste suurenemine ja piiritlemine. Peaministri ja valitsuskabineti institutsioon ja selle kujunemine , indiviidide õigused ja seda puudutav seadusandlus. Ei taheta neid seadusi eriti muuta või kaotada , sest nad on tõestanud oma vastupidavust ja sobivust.
Oma tähendust mängis ka Napoleoni Prantsusmaa poolt osalemine ja Poolale pealesurutud konstitutsioon. K-de ja sellest tulenevalt RÕ-e üheks tekkepõhjuseks oli vajadus piirata absolutistlikku täitevvõimu. RÕ-e tekkimise dateerimine 18.saj lõpu ja 19. saj algusega ei tähenda aga seda, et varem poleks vastavaid elemente ühe või riigi teise õiguskorras üldse olnud. (nt. Inglismaa 1215. a võeti vastu Suur Vabaduste Harta; 1679.a Habeas Corpus Act). Eesti RÕ tekke algusest rääkides võib öelda, et see hakkas tekkima 1917-1918. aastatel ja kujunes välja 1920. a PS-ga. (areng edasi). RÕ- e taastekkest räägime alates 1988. a Suveräänsusdeklaratsioonist ja ülemnõukogu 1990. a otsusest, milleg aalgas eemaldumine NSVL-I õigussüsteemist. Tänane Eesti Rõ kujunes 28. juunil 1992. a vastuvõetud PS-e baasil. Traditsioonilise lähenemise järgi on RÕ-l rahvuslik iseloom selles mõttes, et saab
isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid 1776 The Virginia Bill of Rights 1787 USA konstitutsioon 1791 The Federal Bill of Rights - Prantsusmaa 1789 Inim- ja kodanikeõiguste deklaratsioon, mis 1791 muudeti Prantsuse konstitutsiooni osaks 4. sotsiaalsed põhiõigused
tuleb järgida, peavad olema kohtud, orjus tuleb kaotada. Pr revolutsioon on saanud tõuke ka tema töödest), - Immanuel Kant (autonoomia idee, kategooriline interaktiiv) b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 17. saj. Esimene riik, kus hakati põhiseaduslikku õigust fikseerima. 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid 1776 The Virginia Bill of Rights 1787 USA föderaalkonstitutsioon (ei sisalda põhiõigusi) 1791 The Federal Bill of Rights (sisaldab põhiõiguste kataloogi, mis kehtib tänapäevani edasi) - Prantsusmaa (areng paralleelselt USA'ga)
neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, § 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi
toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Kujunesid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. Charles II valitsusaeg oli vastand puritaanlusele- “lodev ajastu”. Pärast Charles II surma sai Inglise troonile tema noorem vend James II [1685–1688). Kui Charles II oli inimesena haritud ja äärmiselt delikaatne, siis James II paistis silma halva iseloomu ja rumalusega. Kõige enam ärritas inglasi kuninga astumine katoliku usku. Kuigi
pika parlamendi liikmed kuulusid kõikidesse parlamentidesse uus konflikt, Cromwell ilmus parlamenti, ajas saadikud laiali, ka Riiginõukogus. Võim läks Cromwelli kätte sõjaline diktatuur (1653-1658), oli väikene parlament, mis aeti varsti laiali. 1660.a. taastati Stuartite monarhia, pidi ka parlamendi kokku kutsuma. Uus kuningas Charles II ei pidanud kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikke kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679.a. Isikuvabaduste Akti (Habeas Corpus Act) inimesi tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel, vahistatule tuli esitada süüdistus ööpäeva jooksul. Troonipärimisküsimus Charles II järglaseks tema vend (James II), kes oli katoliiklane, opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi vanema tütre Mary ja tema mehe, Madalmaade asehalduri Oranje Willemi. Uue troonikandidaadi pooldajad viigid, Jamesi pooldajad toorid, nendest kujunesid poliitilised parteid, 19.saj. liberaalid ja konservatiivid.
CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus: keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kehtis kuni 1829) sihitud troonipärija vastu. - Habeas Corpus ACT-Seadus: Keelas jälle omavolilised vahistamised ja tagas isikuvabadused - Probleem: Charles II oli ametlikult lastetu. Troonipärija, vend James oli Katoliiklane! - Troonipärimisvaidluse osapooled: 1.Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale 2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja") - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid, Toorid = Konservatiivid
isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid 1776 The Virginia Bill of Rights 1787 USA konstitutsioon 1791 The Federal Bill of Rights - Prantsusmaa 1789 Inim- ja kodanikeõiguste deklaratsioon, mis 1791 muudeti Prantsuse konstitutsiooni osaks 4. sotsiaalsed põhiõigused
Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Montesquieu, Immanuel Kant (autonoomia käsitlus) b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid 1776 The Virginia Bill of Rights 1787 USA konstitutsioon 1791 The Federal Bill of Rights - Prantsusmaa 1789 Inim- ja kodanikeõiguste deklaratsioon, mis 1791 muudeti Prantsuse konstitutsiooni osaks - Eesti 24.02.1918 Iseseisvusmanifest. Põhiõigused sätestatud 4. sotsiaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek
Keskajast pärineb ka põhiõiguste dokument Magna Charta Libertatum (1212) loetakse siiamaani kehtivaks, kuigi puudub praktiline tähendus (eriti Suurbritannias) Tänapäevaste põhiõiguste teke (17.saj. II pool): - Klassikalised liberaalsed põhiõigused ja vabadused (Locke riik peab kaitsma inimese omandit; 18.saj. Montesquieu, Kant jt autorid) - 1215 Magna C(h)arta Libertatum (Habeas corpus õigus (ei tohi vangistada ilma kohtuotsuseta) jm teatud õigused; pole tänapäevases mõttes põhiõigused (tagantjärele mõeldes võib siiski sarnasusi leida) - Paralleelselt on toimunud positiivõiguste areng (Suurbritannia 17.saj. lõpus loodud lepingud; 1689 British Bill of Rights sätestas esmaselt sõna- ja valimisvabaduse)
vabaduse võtmiseks, sest loetletud aluste hulgast puudub karistusjärgset kinnipidamist võimaldav erand. 25 Karistusjärgse kinnipidamise võimaluse sätestamine Eesti seadustes ei oleks tõenäoliselt kooskõlas meie riigi võetud kohustusega järgida rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi tagavaid printsiipe. Nimetame neist siinkohal õigust vabadusele (habeas corpus), suvaliste karistuste kasutamise keeldu ja süütuse presumptsiooni, eriti kui meede on seotud isiku tulevase käitumise prognoosimisega. Tänapäevane seisukoht selles suhtes on ühene: normaalset, oma käitumist kontrollida suutvat inimest saab karistada üksnes tema poolt juba toimepandud tegude eest, mitte aga selle eest, et ta kellelegi tundub ohtlik või muidu kahtlane.
Kirjutamata konstitutsioonide näiteks tuuakse harilikult Briti konstitutsiooni. See koosneb järgmistest elementidest: 1.parlamendis vastu võetud seadustest ehk nn. statuutidest. Omapäraks on, et neid statuute saab muuta täpselt samuti nagu iga teist seadust ja see, mida statuutidest loetakse konstitutsioonilisteks, tundub olevat kokkuleppe küsimus. Konstitutsiooniliste statuutide arvuks on nimetatud umbes 300. Osa nendest on väga laiad, nt. Suur Vabaduse Harta 1212(1215?), 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Õiguste Bill. 2.kohtulahendid (pretsedendid). Näiteks keelas kohus 1922. aastal täitevvõimul koguda makse ja lubas 1936 minna igale avalikule koosolekule, kui on mõistlik alus arvata, et koosolek ei kutsu esile korratusi 3.tavad ehk konstitutsioonilised kokkulepped. Need allikad on kohustuslikud. Veel loetakse Briti riigiõiguse allikateks doktriini, s.t. õigusteadlaste arvamust
rojalistid ja anglikaanid. Siin kujunesid välja kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. Kuningas Charles II suhtus parlamenti kui meelelahutusse, leides, et poliitiline debatt võib olla sama köitev kui komöödia. Kui parlament 1667. aastal riigieelarve oma kontrolli alla võttis, hakkas finantsidest ilma jäetud Charles II sidemeid otsima Prantsuse kuninga Louis XIV-ga, sõlmides rahaliste
annaabi.ee 
