10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EsterSall
Õppematerjali autor
vähemal määral ka rahvuslikku auahnust, mida Lurichi ja Abergi kuulsus meeldivalt kõditas. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Varaseimad dateeritud joonistused pärinevad 1914.aastast ja on veel kaunis lapselikud. Ent igatahes osutus poisi kunstinärv tugevamaks vanemate lootusest temast mõisavalitsejat või kantseleiametnikku koolitada. 1915. aasta sügisel sai temast Tallinna Kunstitööstuskooli 2 õpilane. Viiralti õpingud Kunstitööstuskoolis langevad selle algusaastatesse, mil õppekorraldus oli veel kujunemisjärgus ning õppetöö tuntavalt häiritud sõja- ja revolutsioonisündmustest. Viiralti selleaegsetes kompsitsiooniharjutustes kohtame rohkesti niihästi juugendi kui ka rahvusrmantismi käibemotiive ja sümboleid, ent üllatavalt varakult, juba 1917.-1918. aasta
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus.................................................................
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson-
pühakodadest, kuid enamik Nigulistes näha olevast pärinebki Niguliste kirikust. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke maalitud „Surmatants" 15. sajandi lõpust. Suure osa Niguliste väljapanekust moodustab reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. 2001. aastal avatud Hõbedakambris asub valik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust, mille tähelepanuväärsema osa moodustab Tallinna gildide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara. 5)Adamson-Ericu Muuseum- Muuseum asub Tallinna vanalinnas romantilisel trepptänaval ajaloolises kodanikumajas. Muuseumile pani aluse kunstnik Adamson- Ericu lese Mari Adamsoni hinnaline, ligi tuhandest kunstiteosest koosnev kingitus. Ekspositsioon avati 2. detsembril 1983. aastal. Isikumuuseumina kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Adamson-Ericu muuseum Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku loomingut
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Jalgpall REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: LI-11 Juhendaja: Siiri Künnapas Talliinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 1 AJALUGU.............................................................................................................................................4 2 LEVIK....................................................................................................................................................5 3 MÄNGUREEGLID................................................................................................................................6 4 ORGANISATSIOONID........................................................................................................................9 5 KOONDISED JA RAHVUSVA
ja enam kui 2000 muud pühapaika. eestvõttel esimene looduskaitseala Eestis: põhjal. Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 1933 hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus. NSV looduse kaitsest". Asutati neli riiklikku Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 1935 võeti vastu ,,Looduskaitse seadus", Eesti Nigula), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide ja Paljassaarel
See on suhteliselt suur arv, moodustades kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16
Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid