10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
172 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heidi Vares
Õppematerjali autor
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat –
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsi
68. PbO2 –plii(IV)oksiid - mustjaspruun tahke aine autoakudes elektroodina 69. PbO – plii(II)oksiid – kas. kristallklaasi valmistamisel (sisaldub kristallklaasis 24%) 70. Pliimennik - Pb3O4 – ilmastikukindel oranžikaspunane värvipigment, kas. maalikunstis, keskajal viiulite värvimisel, tänapäeval korrosioonikindel alusvärv (näiteks autokerevärvimisel nn kruntvärv), laevärv 71. KUIVATAJAD CaO valge, tahke, vettimav - sobib aluseliset ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi happeliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega P4O10 valge, tahke, vettimav - sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega H2SO4 – läbipaisetv, siirupitaoline ehk viskoosne vedelik, sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega
Tuntumate ühendite triviaalnimetused NaCl – keedusool, söögisool NaOH – seebikivi, sööbenaatrium, kaustiline sooda Na2CO3 – (pesu)sooda, kristallsooda, kaltsineeritud sooda H2SiO3- ränihape, tema kuumutamisel eraldub vesi ja moodustub poorne mass - silikageel NaHCO3 – söögisooda (NH4)2CO3 – põdrasarvesool NH4Cl- salmiaak Na4SiO4 ja K4SiO4 kontsentseeritud vesilahus – vesiklaas Na2SO4*10H2O - glaubrisool NaNO3 – tsiili salpeeter KNO3 – india salpeeter Ca(NO3)2 – norra salpeeter AgNO3 - põrgukivi K2CO3 – potas Al2O3 – boksiidi põhikomponent, millest toodetakse alumiiniumi CaO – kustutamata lubi Ca(OH)2 – kustutatud lubi CaCO3 - lubjakivi, paekivi, marmor, kriit CaCO3*MgCO3 – dolomiit CO2 – süsihappegaas CO – vingugaas N2O –naerugaas CuSO4*5H2O – vaskvitrol, sinine silmakivi NH3 – ammoniaak NH3*H2O – ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus SiO2 – liiv K4[Fe(CN)6] – kollane veresool K3[Fe(CN)6] – punane veresool Pb3O4 – pliimennik, pa
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriums
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on
KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused
Keemia igapäevaelus – ainete nimetused ja kasutusvaldkond Valem Kasutamine (2–3 erinevat kasutusala, E- Triviaalnimetus Keemiline nimetus (valemid) aine number) metallitööstus, meditsiin, söögitegemisel, NH4Cl Salmiaak ammooniumkloriid E 510 NaOH seebikivi naatriumhüdroksiid torupuhastusvahend, seepides, E 524 SiO2 liiv ränidioksiid Aianduses, ehituses, E 551 CO vingugaas süsinikoksiid metallide tootminel N2O naerugaas dilämmastikoksiid meditsiinis tuimastina taimekahjurite tõrje, aianduses CuSO4*5H2O vaskvitriol kaltsiumsulfaatdihüd
annaabi.ee 
Materjal on TÜ keemia aluste kursuse III kt. materjalidele oluliseks lisandiks
Kõik kommentaarid