fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna Kuningas Naram- Kuningas Sargon I valitseja Gudea Sini võidusteel (või Naram-Sini?) büst Skulptuur Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu
muuseumis. Skulptuur: Iseloom: Näide (nimega): Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass. Preester-kuningas Gudea. Tarbekunst: Iseloom: Näide: Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Enammeeldinud kunstiteos: Põhjendus: See teos meeldib mulle sellepärast,et see on väga omapärane ja eriline.Tänapäeval sellist
tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema- tena. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Hammurapi jumala ees Vana-Babüloonia Kuningas Gudea kuju Kuningas Urnammu KERAAMIKA Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Mesopotaamia http://www.slideshare.net/uhisgum/mesopotaamia-24 TÄNAME KUULAMAST !
Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika Vanimad IV aastatuhandest Nõud keerulise geomeetriaga Hilisem keraamika jutustava sisuga figuurid
· mütoloogilised ja/või fantaasia loomad · originaal osaliselt berliinis · mingi osa istanbulis inimpeaga tiivuline härg Hosbadist · u. 720 eKr. · iraagi muuseum bagdad. · palju relieefe · palju kujutati lõvijahi stseene · ümarplastilised skulptuurid Lagai valitseja Gudea kuju · 24. saj eKr. Egiptuse kunst · ühtne egiptuse riik tekkis ligi 2800a. eKr. · Egiptuse ainuvalitseja Vaarao · VanaEgiptuse ajalugu on jaotatud vaaraode dünastjate järgi 30ks mastaba · haudehitis · üks esimesi egiptuses
kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Skulptuur (Gudea) Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi
Mesopotaamias võib leida hiljem Egiptuses edasi arendatud stiili figuuride kehaliselt võimatu, aga vaatajale ilmekas poos maalidel või reljeefidel. Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr
Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate mälestiste hulka kuulub kuningas Gudea istuv kuju (u. 2144 a. eKr.), mis on mustast graniidist tehtud. Kuju tegija vormis figuuri kõik detailid piinliku täpsusega, kuigi kehaosade omavahelised proportsioonid on ebaloomulikud. Kuju figuurikäsitlus on lihtsustatud pea on suur, keha on väike. Figuur on lapsemeelseks tehtud, mis on tunnuslik Mesopotaamia kultuurile. Figuurikäsitlus annab teosele raskepärase ja range ilme. Kuningas Gudea istuv figuur (allikas: http://i-cias.com/e.o/ill/gudea_lagash01.jpg ) 1.2
Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks eitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutatu kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Arhitektuur Ishtari värav Babülonis ~ 575 a. e.Kr Praeguse asukoht Berliini riiklikes muuseumides Saksa maal. Skulptuur Gudea Lagashi linna valitseja ~21 sajand a. e.Kr Silindervõlv Hea oli see kuna raskus vajus külgseintele, seepärast olid seinad paksud. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Kiilkirjatahvel Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone.
Akadi kuninga Naram Sini võidusteel Akkadi kuninga, Sargoni pojapojale 2300 -2200 ema - u 203 cm kõrgune liivakivist plaat). Sellist kujutist saab lugeda nagu jutustust Loengus pildi juurde toodud märksõnad (Siin on aeg ja ruum juba fikseeritud, maastik mägine, inimesed sammuvad ja marsivad, valitseja - silmapaistev ja tähtis, kui nõtked on juba inimesed. Puu kujutamine inimeste vajel (I maastiku kujutamine), surev inimene - dünaamiline, nõtke, liikumine. Valitseja Gudea ajal loodi muljetavaldavaid elusuuruses dioriidist kujusid, mis olid ülimalt ametlikud, kuid neis valitses suurepärane tasakaal loomutruu kujutamisviisi ja abstraktse skulpturaalse mahu vahel. Needsamad jooned avalduvad ka Hammurapi ajal. Pilt: ASSÜÜRLASED (domineerisid Mesopotaamias u 1000 - 610 e.m.a). Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga.
perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u.2300 a. eKr (asub Louvre muuseumis) roosast liivakivist Kuningas Gudea istuv figuur u. 2144 a. eKr (ainuke valitseja kellel pole habet) kivist(graniit), ebaprportsionaalne jumalate käes tihti eluvesi Vana-Babüloonia kultuur u.1700-1600 a. eKr Hammurapi steel (maailma vanim seaduste kogu) u. 1760 a. eKr basaltkivist, "silm silma hammas hamba vastu" Assüüria kultuur u. 1600-600 a. eKr Assüüria reljeef Kuningas Assurbanipal u. 650 a. eKr stiliseeritud, ennekõike
Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild. Assurbanipali loss e Ninive loss raamatukogu savitahvlitega Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine. Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot. ehitistega) Hammurapi päikesejumala ees steeli ülaosa (seadustekogu) Gudea figuur Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga Paabeli torn jumal Marduki tsikuraat Babülonis. Egiptus 1) Varane Riik 2) Vana Riik 2600-2200 eKr (püramiidid) 3) Keskmine riik 2050-1750 eKr 4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr
Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati. Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid. Lamassu lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu. Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte.
Kristuse tuleku ettekuulutaja Stigmad (piste, arm, märk) Kristuse viis haava ehk Jeesuse kätel, jalgadel, kehal olnud armid. Vanal ajal ka põletusmärk orjade või kurjategijate kehal Kreeta-Mükeene kultuur ehk Egeuse kultuur Kiilkiri maailma vanim kiri Gilgames sumeri rahva eepos Tsikuraat astangutena ülespoole ahenev tempel Mesopotaamias Polis linnriik Istar armastuse jumalanna Ba hing Ka inimese teisik ehk vaim Gudea Mesopotaamia valitseja Assurbanipal Asüüria valitseja Marduk Mesopotaamia peajumal Osiris surnute jumal Greif kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Monoteism usk ainujumalasse Polüteism usk mitmesse jumalasse Ateism mitteusk jumalasse Skarabeus sõnnikumardika kujuline ürgolend Egiptuse kultuuris Voluut - spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv Õun patulunastus (Neitsi Maarja lunastab Eeva patu)
· 1995 "Pessimismi põhjendus" · 1995, 1998 "Eesti usund" · "Keelest ja meelest" · 1998 "Meil on lootust" · 1996 "Mälestusi taimedest" · 1999 "Eesti vanema kirjakeele lood" · 2000 "Üldine usundilugu" · 2002 "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult" · 2004 "Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust" ("Akadeemias" 1989 järjejutuna) · 2004 "Polüneesia usund" · 2004 "Gudea ja Hoosea" · 2004 "Rahast ja võimust" · 2004 "Georg Müller" · 2004 "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast" Luule · 1935 "Neemed vihmade lahte" · 19591963 "Saadik Magellani pilvest" · 1956 "Dzunglilaulud" 12 · 1974 "Udu Toonela jõelt" · 1985 "Kirsipuu varjus" · 1988 "Ehatuule maa" · 2002 "Hannolaul"
Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse Keel sarnaned soome-ugri keeltega Akadlased tulid Araabia poolsaarelt Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks
2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt
ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega
Eridu tempel oli paigutatud tohutule alusbaasile, mis oli valmistatud savitellistest ning oli nähtav miilide kaugusele. Üldjoontes nelinurkne platvorm oli ääristatud korrapäraste vahemike järel paiknevate sammastega. Hoone eesosa keskel paikneb sissepääs, kust madalamaks muutuv vestipüül juhatab sisse tsentraalsesse ruumi. Abiruumid, kus tõenäoliselt hoiti reliikviaid ja varandust, paiknesid hoone nurkades. Eridu tempel oli ehitatud kuningas Gudea auks ning oma täpsuse ja hinnalisuse poolest ei anna teda teiste selleaegsete templitega selles piirkonas võrreldagi. See, et tempel oli püstitatud kuningale näitab, et tegemist oli rohkem kui ühiskondliku hoonega. Tempel oli ehitatud monarhi seaduslikul käsul ning täitis puutumatult püha funktsiooni. See tempel oli veel hiliste Mesopotaamlaste ajal templi ehitamise prototüübiks. Teises tähtsas sumeri linnas Urukis paiknes Valge tempel, mis oli pühendatud taevajumalale Anu-le
värvilistest kividest ja asetati kuju silmakoobastesse. Mütoloogilisi tegelasi kujutati enamasti olenditena, kelle välimuses segunesid inimese ja loomade tunnused. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuurid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Nt: kuningas Urnanše ja ta perekonna kujutis. Mida tugevamaks ja suuremaks riigid muutusid, seda olulisemaks muutus kunstis kuningate kultus. Nt: Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur, Hammurapi päikesejumala ees. Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamikat. Nõudel on keerukas geomeetriline ornament. Hilisematel on jutustava sisuga figuurid. Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst – Assüürlased lõid oma riigi II at, I poolel eKr. Babülooniaga olid neil tihedad suhted ja sõjaliselt olid nad kordamööda edukad. I at alguses muutus Assüüria suurriigiks ja 8.saj eKr alistas Babüloni
3.-2. aastatuhandel eKr oli Eridu tuntud peamiselt Ea kultuse keskusena. Lagash, vanaaja linnriik Sumerid, Tiglrise kaldal, tänapäeva Iraagi territooriumil, nüüdseks el-Hiba. Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24. sajandi keskpaiku eKr, kuningas Lugalzagesi valitsemisajal, vallutas Lagashi, kuid siis langes
vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna valitseja Kuningas Naram-Sini Kuningas Sargon I (või Gudea võidusteel Naram-Sini?) büst Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga
2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid
märts LADINA KEEL 27.märts PIIBEL 3. aprill MÜTOLOOGIA 10. APRILL KUNSTITÖÖ + KONSPEKT SUMERI-AK(K)ADI PERIOOD Kunstist on säilinud hästi vähe, sest peamiseks materjaliks oli savi (savi +: odav, kergesti modelleeritav, savi-: ebapüsiv), mis on küll säilinud pitsatikividena (kivist: marmorist/vääriskivist silinderkujulised sissegraveeritud figuurid ja erinevad stseenid. Näiteks: Sarbon I aegne pitsat, mis kujutab tõenäoliselt Gilgameši). Skulptuuridest: Kuningas Gudea, istuv figuur BABÜLOONIA KUNST (1800 EKR) Babüloni valitseja Hammurapi ühendas Mesopotaamiaala linnriigid (linn+ ümbritsev ala) Babüloonia riigiks. Hammurapi ajal= maailma vanim kirjapandud seaduste kogu. (kuni kirjapandud seadusteni käib kohtumõistmine tavaõiguste alusel). Vana- Babüloonia riik hävis juba u. 1600 eKr Kassiitide rünnaku tõttu ja Uus-Babüloonia tekkis alles kuningas Nebukadnetsari ajal 7. Sajandi alguses eKr. Babüloonia linn ehitati uuesti üles. Linn oli
2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid
· Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega · Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
Kujutava kunsti juhtivaks alaks oli skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Usundis austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude: päikest, kuud, maad, vett, viljakust jne. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Mida suuremaks ja tugevamaks riik kujunes, seda olulisemaks muutus ka kuningate kultus. Valitsejaid kujutati suure ja võimsana (Naram-Sini võidusteel), rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumal). Mesopotaamias olid suurimad lossid Assüüria valitsejatel (Sargon II loss Horsabadis, mis koosnes 210 erineva suurusega ruumist ja 30 siseõuest). Assüüria lossie väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemiku mehe pea. Seinel leidus madalreljeefe. Assüüria kujutava kunsti peatemaks on oma kuninga ülistamine. Sälilinud on palju reljeefe,
50-60 m. 7) Kirjelda tsikuraati (vt ka Uri tsikuraadi joonist lk 20)! Uri tsikuraat 3600 -2370. a. e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega. Seintes olid nn. "nutuavad"et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. 8) Nimeta Mesopotaamia skulptuuridele iseloomulikke jooni lk 22 oleva preester-kuningas Gudea kuju näitel!* * Kindel ja monumentaalne ilme. Kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Lindri ja/või koonusekujuline kivivorm, millest olid nad välja raiutud.Seisukohalt ilmekad poosid-jalad küljelt, rind otsevaates, pea küljelt, silm otse * Silmad tehti värvilistest kividest, mis asetati kuju silmakoobastesse. Inimkehade proportsioonid veidi ebaloomulikud- kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. * Kujutati ka näokuju ja habet
astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks. Kõige paremini on säilinud tsikuraat Sumerite linnas Uris. · Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis olid seotud ehitistega. · Kuningate figuur oli palju suurem ja võimukam kui sõdalastel ja tema alluvatel. Selle näiteks on Naram-Sini võidusteel. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana Gudea figuur või jumalatega suhtlemas Hammurabi päikesejumala ees. · On leitud ka arvukalt keraamikat. Neid katsid keerulised geomeetrilised ornamendid. · On säilinud mitmeid suuri Asüüria kuningate losse. Eriti tuntud on Sargon II loss Horsabadis. (ehitati kõrgele alusele) · On säilinud ka Ninive's kuninga loss, kuid halvemas seisundis. · Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine
ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega
Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost. Karvkatet edastati tihedalt spiraalide kujutamisega seal, kus pidi olima karvane. Kõik istuvad figuurid on puiselt sümmeetrilises asendis, käed asetsevad rinnal. Käsi ja jalgu, ka riidevolte kujutatud loomutruult, proportsioone mitte. Vormikäsitlus on kindel ja jõuline. Tüvikooniline vorm, kulmud ja silmad imposteeritud. Esinesid ka marmorist ja vääriskividest
Ehituskunstist pole säilinud midagi. Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud. Sargon Akadi riigi looja Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi. Kuningas Gudea istuv figuur ei olnud detailideni töödeldud. VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA Umbes 1800 aastat eKr Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia Anti välja maailma vanim seadustekogu, varem oli tavaõigus. Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased. Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles
Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). · Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) · Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. · Assüüria: · II at I poolel ekr tegid assüürlased oma riigi, muutusid suurriigiks, alistasid Babüloonia · Võtsid üle sumerite traditsioonid
· Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega · Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal (2223 2198) nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. 22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist pärit gutilased, keda hilisem pärimus kujutas vägivaldsete sissetungijatena. Osa Sumeri linnu (näiteks Lagas ja tema valitseja Gudea) olid gutilastest sõltumatud. U 2120 purustas Uruki valitseja Utukhegal gutilased ja ajas nad Sumerist välja. Uri III dünastia 2112 2004 Urnammu (2112 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist
annaabi.ee 
