Bakterid Vadim Zenkovits KK15-PV3 Salmonella • Salmonelloos on paljude loomade (sh inimese) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus
Inimene nakatub düsenteeriasse süües musti puuvilju, köögivilju, juues musta joogivett ja liiga väheselt töödeldud toite tarbides. Ennetuseks tuleb pesta köögi- ja puuvilju, toite korralikult küpsetada või muul viisil kuum töödelda. SALMONELLOOS Salmonelloos on paljude loomad ( inimeste ) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid. Salmonelloosiga esinevad kõhulahtisus, palavik, kõhukrambid, oksendamine. Salmonelloosi saab kana-, sea-, ja loomalihast, mida pole piisavalt kuumtöödeldud, nakatunud munadest, munatootedest või piimast mida ei ole õigesti töödeldud või hoitud. Nakatumine toimub suu kaudu. Jennifer Smirnov K-14A
Arvutused: PMÜ/ml Coli-laadsed bakterid PMÜ/ml JV PMÜ/ml Norm on 10 000 PMÜ/100ml (ületab normi) KV 127+148=275/2=137,54=550 kolooniate arv PMÜ/ml Norm on 100 PMÜ/ml (ületab normi) Vastus: Jõevesi (JV) on reaostatud, sest et meie tulemus ületab normi (36 000 PMÜ/ml) Kraanivett (KV) ei jooks, enne kui see vesi ära keeta või enne kordus katset, sest meie tulemus ületab normi (550 PMÜ/ml). Vastused 1. Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid.Terminiga Coli-laadsed tähistatakse bakterite rühma, kes inkubeerimisel 48 tunni jooksul temperatuuril 36 ± 2 ºC kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Coli-laadsed viitavad keskonna saastusele inimtegevusele tagajärjel. 3. Haigestumine coli-laadsete bakteritega on võimalik ebapiisava hügieeni puhul 4. Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml (jõevees) 5
7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4
Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml kraanivett, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. Arvutused: PMÜ/ml Jõevesi: PMÜ/ ml Jõevesi coli-laadsed: PMÜ/ml Kraanivesi: PMÜ/ml Tulemus/ järeldus: Jõevesi ja kraani ületavad kehtestatud norme . Seega jõevesi on reostatud. Ma isiklikult ei jooks seda kraanivett, sest norm on 100 Pmü/ml. VASTUSED: 1. Kirjeldage coli-laadseid baktereid? Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid. Bakterite rühm, kes kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E. coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja, selle avastamine joogiveest tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. 3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega?
24 N= =2182 , PMÜ/ml (1+ 0,1)∗10 −2 N=361 , PMÜ/ml Kolibaktereid ei olnud jõe- ega kraanivees. Tulemus Jõe- ja kraanivesi on reostunud, kuna mõlemad ületavad piirnormi, milleks jõeveel on 1000 PMÜ/100 ml ning kraaniveel 100 PMÜ/100 ml. Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks
– gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli.
ja kopsude kahjustus ning raske intoksikatsiooniseisund. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda kajänesed, oravad, kassid ja koerad. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. Koolera Koolera on nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid. Nad on gramnegatiivsed, bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritamaenterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Tuberkuloos Tuberkuloos on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter
kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Sõltuvalt väliskeskonna teguritest või pärilikust mutatsioonist võivad häiruda rakuseina biosüntees. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite struktuurid. Neid nimetatakse: Protoplastid − moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru.
8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus? Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised värvid seonduvad kergesti ja toimub raku värvumine. Happelisete värvide puhul ei toimu värvide difundeerumist rakku, vaid värvub rakku ümbritsev taust. See on aluseks värvimise jaotamisel positiivseks ehk otseseks ja negatiivseks ehk taustvärvimiseks. 9. Millised on Grami järgi värvimise etapid? Kuidas värvuvad grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid nendel etappidel? 1) Kõiki aseptika võtteid järgides valmista bakterikultuurist märgpreparaat (laialiaetud tilk), lase kuivada õhu käes. 2) Fikseeri preparaat tõmmates esemeklaasi 3 korda üle põletileegi 3) Kanna preparaadile kristallviolett ja lase värvil toimida 1 minut, seejärel pese värv maha 4-5 sek jooksul. 4) Kanna preparaadile värvikinniti Lugoli ja lase toimida 1 minut, seejärel pese preparaati. 5) Kanna preparaadile värvilahustaja
Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega
külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite
Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks 4. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 5. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime – surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime – bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid.
juust), kus nad osalevad piimarasva hüdrolüüsil. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega), aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid
ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid
faecalis) Streptococcus (S.salivarius, ssp thermophilus, S.brevis) Sporogeenid: B.cereus, B.licheniformis Spooride säilumine 100%, arvukus 5x 10 3 spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7 3
Tänapäeval isoleeritakse üha rohkem penitsilliin- resistentseid streptokoki tüvesid. Erütromütsiini suhtes resistentseid streptokoki tüvesid esineb harvem. Streptokokkide tundlikkus antibakteriaalsetele ainetele: · Beetalaktaamid · Makroliidid · Tsefalosporiinid (I p.k.) · Tetratsükliinid · TMP- SMX (trimetoprimsulfametoksasool) 8) Salmonellade morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Salmonellad on gramnegatiivsed, liikuvad (v.a. serotüübid Salmonella Gallinarum ja Salmonella Pullorum), aeroobsed bakterid. Salmonellad ei ole toitumistüübilt nõudlikud, kasvades ka lihtsöötmetel. Salmonellade isoleerimise hõlbustamiseks teistest enterobakteritest kasutatakse spetsiifilisi selektiivse toimega rikastussöötmeid ja selektiivseid agarsöötmeid. Salmonellad on laktoosnegatiivsed ja ei põhjusta hemolüüsi. 9) Salmonellade virulentsuse faktorid
2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3. mütseeliga vormid. · Aktinomütseetide mütseel on multinukleoidne Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja
3. Seroosne või fibrinoosne põletik – kergeim põletiku vorm, eksudaat koosneb veest, valkudest ja vähestest põletikurakkudest või veresoonte läbilaskvuse tõusul väljub valk fibrinogeen, mis muutub fibriiniks 4. Katarraalne põletik esineb limaskestadel (hingamisteed, seedekulgla), kusjuures eksudaat sisaldab lima, mis voolab limaskesta pinnale 5. Mädane põletik - põletik , mille korral tekitavad püogeensed bakterid: stafülokokid, streptokokid ja gramnegatiivsed bakterid 6. Proliferatiivsed põletikud – esiplaanil on krooniline kulg, kus vohab noor sidekude, granulatsioonkude; eristatakse fibroseeruvat põletikku, kus võib kaasuda elundi parenhüümi või epiteeli hüperplaasia (põletikuline hüperplastiline polüüp) või atroofiline krooniline põletik (krooniline atroofiline gastriit) 7. Granulomatoosne põletik (mittespetsiifiline & spetsiifiline) – sidekude vohab koldeliselt kindlal piiratud alal, tekivad sõlmel
põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel seisund järsult halveneb, tekivad verejooksud, kiiresti areneb dehüdratatsioon, patsiendil võib tekkida šokk ja haigestumine võib lõppeda surmaga. Letaalsus ulatub kuni 40- 50%-ni. Spetsiifiline ravi ja/või vaktsiin puudub.[5] 12 KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Haigus algab enamasti kõhulahtisusega
Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. Pildil Chondromyces'e viljakeha. Müksobakteritel on suur genoom: 2x suurem, kui E. coli oma ja moodustab ca 2/3 S. cerevisiae genoomist. Myxa so. kreeka k. lima. Müksobakterid on gramnegatiivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid tegelikult bakterid. Üks tema originaaljoonistusi
ületavad sektorit 2. 4. Aasa vahetuse järel 4 joont sektorisse 4, kusjuures jooned ületavad sektorit 3, kuid mitte sektorit 1. 11 Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel 2 Üldiseloomustus Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvaid mikroobe iseloomustavad järgmised ühised tunnused: 1. Morfoloogialt gramnegatiivsed pulkbakterid; 2. Kui on liikuvad, siis tänu enamasti peritrihaalsetele viburitele; 3. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid (kasvavad õhuhapniku tingimustes); 4. Valdavalt oksüdaas-negatiivsed; 5. Kõik fermenteerivad glükoosi, kuid teiste suhkrute lõhustamises on erinevusi, mis võimaldab neid samastada biokeemiliste reaktsioonide abil. Sugukonda kuulub vähemalt 26 perekonda ja rohkem kui 100 bakteriliiki, neist meditsiinis kõige
Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Valgulised rakukestad arhedel. Baktereid saab jagada rakukesta järgi: o Mükoplasmad - rakukest puudub. o grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist o gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan o valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) NB! Grami järgi värvumine ehk gramreaktiivsus näitab rakukesta ehitustüüpi! Rakukesta funktsioonid o mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ja isegi enam).
põhjustada lokaalseid haigusi immuunpuudulikel patsientidel. 2003 aastal oli Eestis 1 Haemophiluse infektsiooni juhtum. Class EPSILONPROTEOBACTERIA 10 Epsilonproteobakterite klassi kuulub kaks olulist helikaalsete rakkudega perekonda: Campylobacter ja Helicobacter. *Campylobacter tähendab kõverdunud pulka. Siia kuuluvad inimese ja loomade patogeenid ja ka kommensaalsed liigid. Nad on gramnegatiivsed, asporogeensed helikaalselt kõverdunud gramnegatiivsed bakterid, kes ei metaboliseeri suhkruid. Mikroaerofiilised. Rakud on erineva pikkusega: lühikesed on komakujulised ja pikad on spiraalsed. Looduses levinud taimejuuretel, reo- ja joogivees, lindude ja loomade suguteedes ja seedekanalis. Tööstusriikides on kampülobakterid sagedased enteriidi tekitajad. Tüüpliigiks nimetati Campylobacter fetus. C. fetus põhjustab veistel ja lammastel tiinuse katkemist. C
seakamarad ja noorloomade kondine liha. Tarrendit saab keeta kõigist lihaliikidest. 7.8 Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi nende kasutamiseks toiduvalmistamisel Maks- praetud maks või maksakaste. Süda- lihapirukad. Keel- keeletarrend. 30 8 Kanatoidud 8.1 Salmonelloos Salmonelloos on paljude loomade (sh inimese) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonellatekitajatega saastunud
Bakteriaalselt poolläbi laskev. Võtab osa eksotoksiini eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt, jaotatakse grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Kasutusele võttis Hollandi teadlane Gramm. Erinevad teineteisest nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt. Grampositiivsed bakterid lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. Sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest võib rakusein hävineda. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite kujud. Protopastid bakteri vormid, mis moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lõhustumisel lüsosoomiga
Bakteriaalselt poolläbi laskev. Võtab osa eksotoksiini eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt, jaotatakse grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Kasutusele võttis Hollandi teadlane Gramm. Erinevad teineteisest nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt. Grampositiivsed bakterid lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. Sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest võib rakusein hävineda. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite kujud. Protopastid bakteri vormid, mis moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lõhustumisel lüsosoomiga
Kirby Baueri meetodiga. Meil on Petri tass, mille sees tardsööde. Olemas õhukesed kindla AB-ga läbiimmutatud õhukesed paberdiskid. Enne teeme pindkülvi konkreetse mikroorganismiga. Asetame steriilitud pintsettidega diski söötmele ja jätame seisma (22h). Mõõdame joonlauaga valge ala diameetrit (disk jääb kesele; kus mikroobe pole – kasvuvaba tsoon). Selle alusel on nad kas resistentsed, vahepealsed või tundlikud. 5. Miks on gramnegatiivsed bakterid resistensed penitsilliini suhtes? Penitsilliin takistab PDG sünteesi. Gram(-) on õhuke PDG ja lipopolüsahhariidne välismembraan takistab AB transporti rakku. G(+) on paks PDG.
e. sporangium. Koniid (spoor) idaneb ja sellest kasvab välja hüüf, mis pikeneb otsast. Moodustub substraadimütseel. Kui toitainete sisaldus keskkonnas langeb, siis hakatakse moodustama õhumütseeli. Õhumütseeli hüüfide tipu fragmenteerudes moodustuvad koniidid. Koniidid on säilimis- ja paljunemisvahenditeks. Müksobakterid (myxa- kreeka k. lima) Omapärane elutsükkel- üks osa on makroskoopiline viljakeha. Suur genoom: 2x suurem kui E. coli oma. Gramnegatiivsed, saldedate rakkutega, painduv kest. Liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes järele limase raja. Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja. 14 Toitumise järgi kahes rühmas: 1. Bakteriolüütilised. Toituvad bakteritest- võimalik isoleerida loomajäänustelt ja rohusööjate loomade sõnnikult. Myxococcus xanthus. Müksobakterid liiguvad
a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. § Horisontaalne erinevus - mõned liigid seostuvad limaskestaga (tropism), teised rohkem valendikus. § Gram-positiivsed (laktobatsillid, streptokokid) seostuvad limaskestale polüsahhariidse kihnu ja rakuseinas oleva teihhoiinhappe abil. Gramnegatiivsed bakterid seostuvad peamiselt fimbriatega. § Ülemises osas vaid süljega ja toiduga neelatud mikroobid. Magu happeline, seal mikroobe harva, peamiselt laktobatsillid. Peensoole ülemine osa suhteliselt vähe, valdavalt Gram- positiivne (Lactobacillus, Streptococcus faecalis jt.). Hulk 105-107 bakterit/ml. Alumises peensoole osas rohkem 108/ml. Lisanduvad uued liigid (Bac-teroides). Jämesooles 1011/g kakas. Palju Enterobacteriaceae sugukonda (E. coli),
kuuma Olulised biotehnoloogias Suurema osa antibiootikumide produtsendid Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides vahesein Suur genoom ja paljudel on lineaarne kromosoomistik Aktinomütseetide hulka kuulub ka mütseelita baktereid Viljakehasid moodustavad bakterid (müksobakterid) Limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel Gramnegatiivsed Painduv kest Liiguvad libisevalt Suur genoom Elavad taime- ja loomajäänustel, sõnnikul Toituvad ka teistest bakteritest Moodustavad viljakehasid ebasoodsatses tingimustes(vegetatiivsed rakud kogunevad -> eritavad lima -> moodustub limane viljakeha -> rakud lähevad puhkeseisundisse selle sees muutuvad müksospoorideks e mikrotsüstideks Viljakeha on kui puhkav koloonia
Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu Endospooride esinemine ja paiknemine 8.AJALUGU Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama. Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis'el). Gram - bakterite värvumine erinevati. Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja Selektiivsöötmed - valikulised söötmed,; vedelad ja tahked, lisatakse toiteaineid, mis valikuliselt soodustavad ühe või teise mikroobirühma arengut Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter. N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida. Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid,
Aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist. Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Müksobakterid (mitte segi ajada mükoplasmaga; tuberkuloosi tekitajatega): Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. Limabakterid Müksobakterid on gramnegatiivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid tegelikult bakterid. Müksobakterid jagatakse toitumise järgi kahte rühma: 1) Bakteriolüütilised (teistest bakteritest nt bakteriolüütilised müksobakterid.) 2) Tsellulolüütilised.
Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Membraanile kinnituvad basaalkeha abil viburid. 39. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. 1. mükoplasmad- rakukest puudub. 2. grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist 3. gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan 4. valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada! 40
Indikaatormikroobi tunnused: . peavad alati arvukalt esinema inimese ja soojavereliste loomade roojas . peavad olema avastatavad lihtsate laboratoorsete meetoditega . ei tohi paljuneda looduslikus vees ja psima seal kauem kui patogeensed mikroorganismid Sellistele netele vastab Escherichia coli (tavaliselt mittepatogeenne) ja mned teised perekonna Enterobacteriaceae liigid. Seda rhma kokku nimetatakse coli-laadesteks bakteriteks. Coli-laadsete bakterite tunnused: gramnegatiivsed bakterid Coli-laadsete mikroobide rhmas moodustavd eraldi rhma aeroobid vi fakultatiivsed anaeroobid termotolerantsed e. fekaalsed coli- laadsed bakterid. Nad oksdaas-negatiivsed fermenteerivad laktoosi gaasi tekkega 44 oC juures 24 tunni jooksul. fermenteerivad laktoosi 48 tunni jooksul Nitavad vee vrsket fekaalset reostust. 37 oC juures Joogivee kvaliteeti hinnatakse coli-laadsete bakterite ja termotolerantsete bakterite arvukuse alusel. Peamine nitaja on vastavate mikroobide arv 100 ml vees
annaabi.ee 
