kaitsekorrus. Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten) Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, sümboolset teksti või kujutist. Mõned võisid olla dekoreeritud majasisesel ukseaval
läbib mainitud väravahooneid. Kuna Börsi käiku piirab ühet poolt Suurgildi hoone, teiselt poolt aga Pikk 15 asuva keskaegse elamu külgmüür, siis on Börsi käik säilitanud tervikuna oma keskaegse miljöö. Börsi käigust on jälgitav ka osa Laia tänava poolse väravahoone põhjapoolsest tugikaarest. Hoone fassaadi on mingil määral restaureeritud 1980ndatel, mil peasissekäigu ette ehitati keskaegsete põhimõtete järgi etik. Algseid etikukive sealjuures ei kasutatud, üks algne etikukivi on säilinud peasissekäigu kohal 18. Sajandil rajatud laterna alusplaadina. Hoone fassaadi risustab sinna 1992 paigutatud Vene saatkonna ajutine puidust valveputka, mille asetsemine seal on vanalinna ja Suurgildi hoone arhitektuurse eksponeerimise seisukohalt lubamatu. MUSTPEADE MAJA Tallinna Mustpeade Maja (varasem nimi mustapeade maja; ka mustpeade vennaskonna hoone) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi
Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist ongi Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk tn. 26) oma huvitava raidportaali ja reljeefidega, mille on loonud Hollandist pärit meister Arent Passer ( 1560-1637) Mustpeade maja kaunistuste kirjeldus Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid
Kirjelda hoone kaunistusi. Hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosa huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,-joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus
Näiteks Tallinna linnakomtuur oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik, kes valitses Tallinna komtuurkonda. Esimene komtuur on teada 1234. aastast. Viimane Tallinna komtuur pages aga 1558. aastal Liivimaalt. Tallinna komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja kuulus tavaliselt ordut valitsevasse kõrgeimasse nõukokku ehk ordumeistri siseringi. Mitmest Tallinna komtuuri ametis olnud orduvennast said hiljem ka ordumeistrid. Etikukivi - kahele poole etiku treppi (istepinkide otskülgedele) asetatud kõrged paekivitahvlid, varustatud omaniku vapi, majamärgi, nimede või daatumiga ja kaunistatud reljeefse dekooriga. Maarjapäevad Liivimaa oli pühendatud Neitsi Maarjale ja siinseid alasi kutsuti ka Maarjamaaks. Samuti oli Neitsi Maarja Liivi Ordu kaitsepühak. Tänu sellele oli Maarja ka tuntumaid pühakuid siinses kirikukalendris, kellele oli pühendatud mitmed tähtpäevas
annaabi.ee 
