Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt). 9. Mõisted: pietà, maarjakabel, madonna, vitraaz, fiaal, vimpergid, Kuningate galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini. Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi 2 Joonis 1 3.Joonis 2 4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu
Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad-
Külglöövid jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn. kooriümbriskäigu. Koori lõpmik oli harilikult polügonaalne. Krüpte tavaliselt enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitust, kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Pärja keskmine kabel, mis asus kiriku pikiteljel, oli teistest pisut suurem ja kandis nime Maarjakabel. (Kooriümbriskäiku ja kabelitepärga võis kohata ka juba mõne romaani kiriku juures). Ruumi selline jaotus sidus kogu kirikuruumi ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum õhulisemana, avaramana ja vabamana. Kooriruumi ei vastandanud enam muule kirikuosale. Piilarid ja vööndkaared ei eraldanud enam niivõrd traveesid ning pilk võis peatumatult haarata kõike kuni Maarjakabeli akendeni. Kiriku interjööri põhisuund polnud siiski mitte kooriruumi poole, vaid üles
annaabi.ee 
