enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-) Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat "Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste
........................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst..................................................................................4 Juhtkonna analüüs Golemani stiilide põhjal.........................................................................5 Xxx Kooli töö arengufaasid........................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud allikad..................................................................................................................
See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. 3 Daniel Goleman Positiivsete suhete tekitamine ja hoidmine on targa inimese tunnus, kirjutab Daniel Goleman. Suhete kvaliteet on otseselt seotud meie karjääri ja füüsilise tervisega. Kuus aastat tagasi vallutasid maailma Daniel Golemani teosed emotsionaalse intelligentsuse teemal. Nüüd on ta välja tulnud järgmise trendi loova raamatuga sotsiaalsest intelligentsusest. Intelligentsust määratletakse tavaliselt kui üldist vaimset võimekust, mille alla käivad loogiliste järelduste tegemise võime, ülesannete lahendamise, abstraktse mõtlemise võime jne. On psühholooge, kes ei taha kuuldagi intelligentsuse mõiste jagamisest kõikvõimalikeks alaliikideks (füüsiline, praktiline, emotsionaalne jne) - nende
intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga ,,sophrosyne oma elu juhtimine hoole ja arukusega", mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust. 3 Daniel Goleman Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat "Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas. Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest
Roos) Primal Leadership: Realizing the Power of Emotional Intelligence (2002; kaasautorid R. Boyatzis ja A. McKee) Destructive Emotions: How We Can Overcome Them (2003) Praegu saab lugemist ja infot tema veebisaidilt: http://www.danielgoleman.info/ Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat "Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas.
Kõrgem ja madalam tee Goleman tõi välja kaks teed, mille kaudu info ja emotsioonid ühelt inimeselt teisele või teistele liiguvad ning üle kanduvad. Ta jagab inimese sotsiaalse ajutegevuse kaheks: madalam ja kõrgem tee. Madalam tee tähistab automaatseid reaktsioone ja instinkte, sinna hulka kuulub ka empaatiavõime ja hoolivus. Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab. Madalam tee töötab selleks, et meid kaitsta. Võib öelda, et madalam tee on emotsiooniderohke, kõrgem tee seevastu jahedalt ratsionaalne. Kõrgem tee töötab teadliku kontrolli all, nõuab pingutust ja teadlikku tahet ning liigub aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi
Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg
INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. IQ Stern defineeris IQ suuruse valemiga
EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. 1. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. 2. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseeruda. 3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja nendel vahet tegemine. o Tujude kontrollimine - oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. o Enesemotivatsioon - oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. o Empaatia - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada.
vajaduse rahuldamiseks; stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom; frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus ning hirmutunne. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda:
teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. (www.psych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba) Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: · Oma emotsioonide teadustamine · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Emotsioonide äratundmine teistes · Suhtekorraldus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 60-61) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega
4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: o Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. o Empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine). o Enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).[10] Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.[10] Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega
Tiimi emotsionaalne intelligentsus on hoopis teistsugune kui üksikinimese emotsionaalne intelligentsus. Et aru saada vahet,vaatame Daniel Goleman'i raamatust ühte osa. Tema raamatus, ,,Emotsionaalne Intelligentsus", Goleman seletab peakaratirismi kellegi kohta kellel on suur emotsionaalne intelligentsus; ta tunnetab emotsioone ja on võimalik neid reguleerida ja see tunnetus ja regulisatsioon on kokku seotud ühte tervikusse, ja väljund on "Personaalne Pädevus," Golemani sõnades, tuleb tunnetus ja regulisatsioon emotsiooni üle. "Sotsiaalne Pädevus" on tunnetus ja regulisatsioon teiste emotsioonide jaoks. Meeskonnad on aga erineval tasemel. Ta peab olema tähelepanelik enda meeskonna emotsioonide üle, ja ka emotsioonide üle mis on teistes gruppides. Töödamine üksikinimeste emotsioonidega Jill Kasper, nende kompanii ostjaabi pealik on alati tahetud saada teistesse firmadesse: tal on suurepärased kogemused ja enamused ostjad ütlevad et ta on parim
Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja
vahemikus 0,20 kuni 0,70) · Mida keerukam töö, seda olulisem on vaimse võimekuse tase · Vaimne võimekus ei ole ainus edukust määrav tegur! Sissetuleku ja vaimse võimekuse seos Emotsionaalne intelligentsus · Daniel Goleman · Võime enda emotsioone ära tunda, neid hallata, ennast motiveerida, teiste emotsioone ära tunda, luua ja hoida suhteid teistega, hiljem lisandus teooriasse stressitaluvus, impulsikontroll ja iseloom ehk karakter · Suur osa Golemani emotsionaalsest intelligentsusest on tuntud isiksuseomadused · Uuringud näitavad, et tunnete äratundmiseks on vaja samu vaimseid operatsioone, mis on tarvilikud intelligentsustestis hea tulemuse saamiseks · Emotsionaalne intelligentsus = isiksuseomadused + üldine arukus Akadeemiline test · http://www.sh.ut.ee/orb.aw/class=file/actio n=preview/id=664274/Test+2009+eesti.pd f · http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action= preview/id=212993/Akadeemiline_test_ES
Identifitseerib kriitilised (juhtide) ametikohad organisatsioonis. Tegeleb juhtide/töötajate oskuste arendamisega. Fookuses on juhtide karjäär, mis tagab nende oskuste pideva arengu ja vastavuse organisatsiooni eesmärkidega. On suunatud järjepidevuse tagamisele võtmeametikohtadel, organisatsiooni talendivajaduse rahuldamisele. Tegeleb ka talentidele sobiva keskkonna loomisega. 23.Daniel Golemani 6 juhtimisstiili. Käskija (commanding leader): käsklustega juhtimine, diktaatorlik stiil, nõuab kohest nõustumist, järeleandmist, "tee, mida käsin"; Visionäär (visionary leader): suunda näitav juhtimine, koondab inimesed visiooni suunas, "tule minuga kaasa"; Ühendaja (affiliative leader): inimesi ühendav juhtimine, loob harmooniat ja emotsionaalseid sidemeid, "inimesed on esikohal";
x Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. x Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. x Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. SQ sotsiaalne intelligentsus (Goleman) on võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju
töötajate võimet näha terviklikku pilti. Sellega seoses leitakse, et 21. sajand seab ka juhile nõude omandada administratiivsed, sotsiaalsed ja meeskonnatöö oskused ning enesearendamise oskused (Kreitner, 1998). Üha laiemalt levib arusaam, et juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles seejärel saab juhtida teisi. Seda seisukohta toetavad ka levinud õpetused nagu Stephen R. Covey Väga efektiivse inimese 7 harjumust ning Golemani emotsionaalne intelligentsus. Tänapäeval eelistatakse nimetuse "juht" asemel nimetust "liider", kes: soovib pigem teenindada kui juhtida; sõnastab eesmärke, loob usaldussuhteid; oskab kuulata ja anda positiivset tagasisidet; tugineb prognoosidele ja rõhutab isiklikku arengut. E-juhile vajalikud oskused E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. Firmad, mis
5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse
tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse
kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel) Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetast midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega
olulisem kui IQ. 374. Emotsionaalse andekuse teooria püüab seletada inimeste toimetulekut mitmesugustes olukordades, näeb käitumise reguleerimise võimalusi oma tunnete mõistmises, eneseteadlikkuses, oskuses aru saada oma tundemaalimast ja oma käitumist selle kaudu reguleerides. Ainult oma tundemaalima mõistes ja analüüsides saame juhtida oma käitumist. 375. 3. Kirjeldage viit põhilist emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsi D. Golemani järgi. · Eneseteadvus: Teadlikkus oma hetketunnetest ja otsuste langetamisel juhindumine sellest; oma võimete realistlik hindamine ja kindlale alusele rajanev enesekindluse tunne. · Eneseregulatsioon: Emotsioonide käsitlemine moel, mis hõlbustab, mitte ei sega käsiloleva ülesande lahendamist; kohusetundlikkus ja rahulduse edasilükkamine eesmärkide poole püüdlemisel; kiire toibumine emotsionaalsetest tagasilöökidest.
c. Seadke esmatähtis esikohale. 2. Avalik Võit teiste inimestega seonduvad harjumused a. Mõelge ,,võida-võidan" b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine ja hingele ülendavate elamuste pakkumine. Golemani emotsionaalse intelligentuse komponentideks on: · Eneseteadvus · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Empaatia · Suhtekorraldus Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks on vaja vastatsikust sõltuvust, seda ei ole võimalik saavutada sõltumatuse kaudu. Samas on vastastikune sõltuvus valik, mille võivad teha ainult sõltumatud inimesed. Traditsiooniline liider Uue aja liider
· Transtsendentaalse meditatsiooni (TM) buum USAs toimus Maharishi Mahesh Yogi algatatuna XX sajandi 60-l aastail. Sama `laine' levis üle Eesti 90-te aastate algul umbes aasta jooksul · Teaduslikud tõendid TM universaalse kasulikkuse ja ühiskonna paremaks muutmise kohta kas puuduvad või ei kannata mingit kriitikat, ehkki pretensioonid selleks on suured · Samas on ilmne, et mediteerimisel on kindlalt inimese ärevust ja stressi alandav toime · Franken esitab lk 259 Golemani (1976) mediteerimisjuhendi, mis ei põhine ühelgi religioossel ega filosoofilisel alusel · Mediteerimise positiivset mõju on näidatud vererõhu langetamisel ja hapnikutarbimise vähendamisel (Benson & Wallace, 1972) ja peavalu, külmetuste ning unetuse korral (Wallace, Benson, & Wilson, 1971) · Kortisooli taseme alanemine osutab, et mediteerimine langetab endokriinsüsteemi adrenokortikaalset aktiivsust
Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad Gardner: mitmene intelligentsus? Loogiline-matemaatiline Ruumiline Musikaalne Kehalis-kinesteetiline Lingvistiline Interpersonaalne Teooria toetub Gardneri enda tööle geeniustega ja hoolimata populaarsusest, ei Populariseeritud Golemani poolet 1995, Mõõdab konformsust mitte võimet! Mõõdab teadmisi mitte võimet! Ennustusvõimest...Ajakirjas “Director”, mis on suunatud “targale juhile” kirjutas Vilve Kalda (Director, november 2003) viiest alatust I testidega seotud alatust valest: 1. Head hinded koolis ennustavad tööedu; 2. Intelligentsustestide tulemus ennustab tööalast edu; 3. Andekuse ja edukuse vahel on seos; 4
tegevus). Juhtimises seda negatiivset poolt ei käsitleta vaikimisi eeldatakse, et juhid lähtuvad oma karismaatilisuse kasutamisel järgijate, organisatsiooni, ühiskonna kasust ja teostavad eestvedamist positiivsetest väärtustest kantuna. Võimalik, et emotsionaalse intelligentsuse teooriat on kõigist juhtimisteooriatest kõige enam kritiseeritud, kuid fakt on ka see, et sellel teoorial on märkimisväärselt palju pooldajaid, mis on viinud D.Golemani üheks suurematest juhtimisgurudest ja koolitajatest viimastel aastakümnetel. See teooria osa siin peatükis on tervikuna kirjutatud Daniel Golemani artikli "What makes a leader?"põhjal, mis ilmus Harvard Business Review's 1998 a. (vol.76 nr.6, lk.93) ja seetõttu rohkem viitamist ei kasutata; lisatud on õppejõupoolseid kommentaare, et näidata kuidas see teooria seostub teiste teooriatega juhtimise ja psühholooiga valdkonnas.
intrapersonaalse intelligentsuse kõrge tase. Intrapersonaalne intelligentsus on tundlikkus enese tunnete, soovide, hirmude ja enese mineviku suh- tes, eneseanalüüsi oskus. Interpersonaalne ehk sotsiaalne intelligentsus on võime mõista teiste inimeste soove, tundeid, motivatsiooni ja neile adek- vaatselt reageerida, hea empaatiavõime. Sisuliselt hõlmab neid mõlemaid emotsionaalne intelligentsus, mis Eesti lugejale on tuttav eeskätt David Golemani raamatute järgi ja tähendab võimet end motiveerida, kontrolli- da oma tundeid ja meeleolu, oskust lükata edasi tasustust, tunda empaa- tiat ja loota, aga ka suhteid luua ja hoida. Sama sisu on Sternberg (2003) kokku võtnud terminiga “edukas intelligentsus”, mis hõlmab nii loovust kui ka analüütilisi ja praktilisi võimeid (ehk “tervet mõistust”), oskust ka- sutada oma tugevaid külgi ja nõrku kompenseerida, selleks et kohanduda, Kõik oskused on aren-
annaabi.ee 
