Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust
aneemia raviks tarvitatav erütropoetiin, imuunsüsteemi reguleerivad interferoonid. Hiljem on selliste ravimitena lisandunud difteeria ja teetanuse vaktsiin. Hiljuti turule tulnud inimese papilloomviiruse vastast vaktsiini toodetakse putukarakkudest. Nii fundamentaal-kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme. Esimene selline imetaja saadi 1981.a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav-hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel-geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja-teede uurimiseks. 1980
· Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks · Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi · Verehüübimisfaktorid · Difeeria ja teetanuse vaktsiin · Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini · Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981 aastal : roti kasvuhormooniga kasvas hiir 2 korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki vaevaline protseduur :
kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi. TRANSGEENSED LOOMAD - esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen
Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on tihti osutunud tavakultuuridest 5 ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) Taimedesse viidud geen muudab taimed tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, võimaldades tõrje teostamise igas kasvufaasis. Teise olulise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GMO kultuuridest), mis tapavad teatavaid kahjureid kogu kasvuperioodi vältel. Selleks sünteesivad Bt sordid mullabakterist pärit geeni abil kahjureile toksilisi ühendeid. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6)
- Suurimetajate saamine on keerukas: 1. Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata 2. suur katsete arv 3. Ei ole geenivektorit, mis inegreeruks alati vajalikus kohas 4. Siiratav geen vajab veel koespetsiifilist promootorit,et hakkaks tööle õiges kohas 5. Lisanduvad kaod, mis tulevad embrüosiiramisega seotud riskidest, kogu protseduur on suur õnnemäng 11. Transgeensed taimed: - Luuakse põllumajanduslikel eesmärkidel' - Neli taotlust: 1. Parandada saaduste tarbekvaliteeti 2. Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele 3. Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes 4. Tõsta karmide keskkoonnatingimuste taluvust - Seotud meristeempaljundamisega * Geeni ülekandena kasutatakse agrobakterit(siirutaja), kuhu on viidud teise bakteri geen * Söötmele kantakse kokku taime meristeemkude ja lisatakse GMO bakter
4) Juurdumissöötmel kasvatatkse taimi seni, kuni neist on arenenud istutamisvalmis istikud. Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogumhübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, monokloonsete antikehade produsteerimine. Villu Hübridioom- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvaja rakk) hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid- on vere leukotsüüdide (valgevereliblede) hulka kuuluvad rakud. Organismi immuunsussüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen- mistahes kehavõõras aine, vastureaktsioonina moodustuvad antikehad. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk. Monokloonne antikeha- antikeha, mida produtseerib kindel hübridioomikloon. Antiseerum- vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu.
muundatud organism tähistamiseks. Genoom ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomtehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt.
Näiteks juustutööstuses kasutatavat laapensüümi, mida varem eraldati vasikate maost, toodetakse nüüd bioreaktorites. Peale bakterite kasutatakse selliste produktide tootmiseks *pärmseeni (näit. hepatiidi B vaktsiin) *loomarakkude kultuure. Imetajarakkude kõrval on viimasel ajal olulist rakendust leidnud putukarakkude kultuurid. Näiteks hiljuti (2006. a.) turule tulnud inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur *Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. *Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. *Siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal
käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4) Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada. Geneetiliselt muundatud elusorganism ehk geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud biotehnoloogia abil. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est %29.pdf Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitlev brosüür - [Keskkonnaministeerium] GMOde kasutamine
näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese tervisele. 3. Uurida, milline on GMO-de kasutamise olukord Eestis ja kuidas on see seadusandluses reguleeritud. 4. Uurida õpilaste teadlikust GMO-de teemal ja seda, kas ja missugused hirmud on õpilastel nendega seoses. Töö eesmärkide täitmiseks tutvus töö autor erinevate materjalidega geneetiliselt muundatud
Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine. Geeniteraapia rakuteraapiast: Rakuteraapias on eelduseks see, et tüvirakud võetakse samalt isendilt, et need tüvirakud, mis võeti, siiratakse ka samale isendile. Geeniteraapias on lihtsalt sama liiki geen. Geeniteraapias siiratakse geene, rakuteraapias rakke
Hulkraksete organismide puhul peab DNA järjestus jõudma nende sugurakkudesse. Samuti võib ka emrüo siserakke organismist võtta ning neid kasvatada ja transformeerida. Hiljem süstitakse need tagasi embrüosse. Pärast moodustavad need juhusliku osa sündinud organismi rakkudest. Sorteerime järglastest välja need kellel on DNA sugurakkudes. Nende järglased on täielikult transgeensed. Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võõra DNA- järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tuuma plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüstid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d.
Mis on roheline revolutsioon? Roheline revolutsioon on saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide(kääbusnisu, -riis) aretamine ja viljelemine. Õ.lk. 19-23 1. Millistel organismidel tekivad kloonid? Kloonid tekivad vegetatiivselt paljunevatel organismidel(ka looduses). 2. Selgita mõistet transgeenne! Organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5. Millised on viirusevabad taimed? Nimeta taimi.
fragmendid. Restriktaasiga lõigatakse lahti ja ligaasiga ühinevad ahelate otsad kovalentse sidemega. GMO geneetiliselt muundatud organism Transgeenne organism isendi genoomi on siirdatud võõrliigi geene Geenivektor siirdajad. Rekombinantne geenivektor sisaldab siiratavat geeni Transgeensed imetajad toodavad piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid Transeegnsed taimed: Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbtõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust 8 Inimene Inimene kuulub loomariiki/imetajate hulka: · Inimesel on samad rakutüübid ja organid, mis teistel loomadel · Samasugune ainevahetus · Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on sarnased teiste imetajatega · Järglaste sünnitamine ja imetamine
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energee
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas 4. Milliste nakkushaigu
· Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega · Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema:
orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. HOX geenid - kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se
4.Mendelism,geneetiline sümboolika. 19. sajandi keskel uuris Brnos (Tsehhimaal) augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel (1822-1884), kes oli ka loodusteadlane ja kooliõpetaja, milliste seaduspärasuste alusel kanduvad organismide tunnused üle järglastele. 1865.a. avaldas ta tulemused, mis panid aluse uue teadusharu geneetika sünnile. Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu enne kui alles kahekümnenda sajandi alguses. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast, kas on ka varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hi
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve geen viiakse organismi lisaks de
Erinevalt DNA-st on enamasti üheahelaline ja sisaldab riboosi. Lämmastikalused DNA ja RNA monomeeride nimetused: Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X - C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U - X C4H4N2O2 Geneetiline kood Vastavus RNA koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel, mille abil luuakse valke. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG Kust algab süntees ja kus see lõppeb? Mitu aminohapet kodeeritakse?
1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ühemunakaksikuid er
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
kus kristallsuhkru konsistents võib taina rikkuda. Siirupis leiduv puuviljasuhkur annab kookidele pruuni välimuse. 1.3 Suhkruasendajad Suhkruasendajaid kasutatakse sageli light-toodetes, sest need annavad vähe energiat. Teatud suhkruasendajate kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru tarbimist. Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist läbi viidud katseloomadega, samuti tõlgendatakse katseandmeid erinevates maades erinevalt. Seetõttu tuleks laste, lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks.
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu
Eriti suur on vahe kõigu- ja püsisoojaste vahel. Oma hästi arenenud termoregulatsiooni tõttu kasutavad püsisoojased organismid 25 – 30 korda rohkem energiat kui sama suured kõigusoojased. Piltlikult, lemmikloomast 5 kg madu on oluliselt odavam pidada kui sama suurt koera. Märkimisväärsele ökonoomsusele vaatamata on kõigusoojastest veelgi säästlikumaid organisme. Nimelt on ainuraksete organismide energiatarvidus kõigusoojaste omast omakorda 8 – 10 korda väiksem. Teisisõnu, olla mitmerakuline on energeetiliselt kulukas. (Vaata ka joonist 8.) 22. Assimilatsiooni efektiivsus, kasvu efektiivsus, primaarproduktsioon? Assimilatsiooni efektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: ● loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90%
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. M
inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
