Riigis olevad kombed ja tavad võivad seguneda ning kaduda. Globaliseerumine toob rikastele inimestele kaasa rikkust ja vaestele vaesuse,kuna rikkad riigid investeerivad vaesetesse või riikidesse, kuhu neile kasulikum, kahjuks ei ole võimalik seda vaestel riikidel teha, sest puudub raha. Klasside vaheline vahe suureneb. Globaliseerumist soodustab jõuline infrastruktuuri areng, mis annab meile võimaluse lihtsalt ning mugavalt infot vahetada, äritehinguid sõlmida, elu korraldada. Tänu globaliseerumisele areneb turg jõutsalt edasi,kuna võisteldakse rahvusvahelisel tasandil. Maailm moodustabki nüüdisajal tänu globaliseerumisele ühtse riigi, küla,mis pidevalt edasi areneb. Claude Alt
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Ehkki globaliseerumisega kaasnevad ka väga paljud ohud (näiteks kultuuriline mitmekesisuse vähenemine) arvan ma, et globaliseerumisel on rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Sellele ajendatult olen ma ka globaliseerumise poolt. Tänu globaliseerumisele on toimunud rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis omakorda edestab maailma majanduse kasvu. Mida suurem on riikide omavaheliste tehingute efektiivsus, seda kõrgem on tõenäosus majanduse kasvule maailma tasandil. Sellest tingituna on loodud ka rahvusvahelisi finantsorganisatsioone (nagu IMF ja Maailmapank), mis jällegi aitavad kaasa luua majanduse suuremat kasvu. Rahvusvaheliste kokkulepete tõttu on hakanud vähenema ka
Hollandist, Venemaalt, USA-st või hoopiski Hiinast. Ma saan osa erinevate riikide kultuurist. Ka Facebook koht kus saavad kokku väga erinevate riikide inimesed. Ka minuga on seal ühenduses inimesed Lätist, sõbrad Soomest ning Türgis elavad sugulased. Sellega seondub ka minu jaoks tähtis maailmamuusika levik. Ei kujutaks ettegi, kui peaksin päevast päeva kuulama vaid eestimaist muusikat. Viimaseks ning kindlasti ka väga oluliseks aspektiks on kindlasti see, et tänu globaliseerumisele on mul võimalik süüa erinevate rahvuste toite. Eestis on näiteks väga populaarseks kujunenud Hiinast ja Jaapanist pärit sushi, mis on ka minu enda suureks lemmikuks kujunenud. Populaarsed on kindlasti ka Itaalia toidud millest mulle enim maitsevad just pastad. Eelpool nimetatud võimalused on vaid üksikud paljudest headest võimalustest mis mul tänu globaliseerumisele tekkinud on. Just tänu sellele on mu elu just nii huvitav ja põnvust pakkuv
Kultuuride vahelised probleemid on eksisteerinud sellest ajast, kui on olemas erinevaid kultuure, inimesed kes sünnivad juba mitmekesisesse ühiskonda üldiselt ei koge probleeme sellega, et keegi on teistsugune või nahavärv on teistsugune. Tänapäeval globaliseerub maailm järjest rohkem ja noored kes pole teiste kultuuridega kokku puutunud on järjest rohkem, sellest tulenevad mitmed konfliktid ja võib tekkida raskusi ühiskonnas oma koha leidmisega. Tänu globaliseerumisele on tänapäeva noortel niipalju valiku võimalusi mis tekitavad pingeid, et kuhu minna õppima ja mida minna õppima. Noored kes teevad valiku minna haridust omandama kuskil välismaa kooli ning ei ole õppinud iseseisvust ei pruugi hakkama saada oma kodust eemal ning seetõttu ei pruugi leida ühiskonnas oma kohta, kui ollakse veel halb suhtleja võib jääda noor üksikuks, kui ei ole võimalust koju tagasi pöörduda ka kohe, siis võivad noorel tekkida psüholoogilised
vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Tekkis infoühiskond enamik kaupa olid teenused, polnud toorained enam nii palju vaja. 4. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. 5. Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused 20. saj. majanduses? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne
Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisele aitasid kaasa (tv 1) lk 10 ül 2): iseseisvumine; kolooniate 2) arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, geograafilise tööjaotuse süvenemine; 3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine;
teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia,Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel.
globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi:kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist. Viimase puhul võibki mainida asja miinuseks seda, et kui kunagi mindi välmismaale, et sealt ka osta kaupa, mida Eesti poodides müügil polnud, siis nüüdseks on tooted ülemaailmselt suhteliselt kättesaadavad ja sarnased. Globaliseerumisele leidub pea igas riigis nii pooldajaid kui vastaseid. Globaliseerumisvastased meeleavaldused on muutunud rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks.Kahjuks on need sageli vägivaldsed. Globaliseerumise valude all võiks mainida, et veo-ja sidekulud on praegu muude tootmiskuludega võrreldes teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks.Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see on kõige osavam. See seab aga ohtu majanduse stabiilsuse,
• 1967 Helsingi börsile • 1993-1995 müüs maha paljud firmad ja jäi liftide ja eskalaatorite tootmise juurde • 20. saj lõpul laienes Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ja Aasiasse Majandusandmed (2013) • Üle 43 000 töötaja üle maailma • Käive 6,9 miljardit € • Üle 100 tütarettevõtte üle maailma, neist enamiku nimes sisaldub „KONE“ Globaliseerumine • väga globaliseerunud ettevõte • KONE on kasvanud suurfirmaks just tänu globaliseerumisele • KONE globaliseerumine seisneb põhiliselt välismaa liftimüüjate, -tehaste jms firmade ostmises (oma tütarettevõtteks) ja haldamises, nende omavahelise koostöö loomises. Tootmise põhimõtted • KONE kaupade arendus- ja valmistamiskeskused paiknevad omavahel lähestikku ning neid on nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Tooraine kokkuostmine – metallitööstustelt peamiselt Aasiast Arendus ja tootmine – hajutatud üle maailma
vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus), asukoht transpordivõimalusteks. Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) AUTOTÖÖSTUS Tootmiskor ralduse muutusi autot ööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik). Fordismi ja toyotismi v õrdlus: FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri
Aga tehnoloogia pole ainus asi, mis maailmas võib hulgi levida. Samuti levivad erinevad kombed ja tooted. Näiteks ülemaailmselt tuntud kiirrestorani McDonaldsi levik on rikkunud nii mõnegi inimese toidukombed, kuna teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. Kõige imelikum globaliseerumise juures on see, et kiirrestoranide levik ja mõju on poole efektiivsem kui näiteks aasia kultuurist pärit restorani levik. Sellest saab järeldada, et läänest tulenev mõju globaliseerumisele on suurem kui teisel pool maailmast. Globaliseerumine väidetavalt avab uusi teid riikidesse, millest välismaalased tunnevad kindlasti suurt huvi ehk areneb turism ja reisimine sellel maal. Kuid sellega võib samuti kaasneda oht. Oht peitub inimestes, kes tahavad samuti seda riiki külastada ja seal uut elu alustada pikemaks ajaks. Tegu on immigrantidega. Nende levimine võib samuti viia riigis olevad kultuurilised sidemed rivist välja ning võivad tekkida nii öelda segunenud kultuurid
o On väga palju võimalusi õppimiseks. (Näiteks saab nüüd juba mõnes kohas läbi Interneti õppida professoriga Skype's rääkides) [Skype jututuba] o Kaasa aitab kindlasti ka piiride nö lahtiolek. Näiteks Euroopa Liit, mis võimaldab lihtsa vaevaga liikuda riigist riiki. o Need, kes harivad end vägas heas koolis, arendavad end nii palju, et on võimelised midagi suurt avastama/leiutama tulevikus. Nt ravimeid haigustele või looduse probleeme. Aitavad globaliseerumisele kaasa: o Reklaam koolide kohta (Internetis, suulisel teel jne) o Inglise keel, mis on väga levinud, eriti arengumaades. o Tahtmine end arendada ja harida. o Uudishimu (näiteks teiste kultuuride vastu)
suureneb tööpuudus soomlaste endi seas. Arvan, et tegelikult on rahvastikuränne pigem positiivne nähtus. Immigrandid saavad töökogemusi, õpivad nii keelt, kui tundma ka erinevaid kultuure. Kuna inimesed õpivad igast kogemusest, aitab rändekogemus neil edaspidises elus kindlasti paremini hakkama saada. Lähteriigi tööandjad peavad aga immigrantidele töö eest vähem maksma. Samuti seob rahvastikuränne erinevaid kultuure ja aitab kaasa globaliseerumisele ning ühiskonna ühtlustumisele. Lisaks on lähte- kui sihtriikidel alati võimalus nii migrantide kui immigrantide arvu piirata erinevate keelude ja soodustustega ehk rändepoliitikaga. Võib öelda, et rahvastikurändel on nii lähte- kui sihtkohariigile erinevaid positiivsed ja negatiivseid tagajärgi. Usun, et kuna igal riigil on õigus kasutada rändepoliitikas erinevaid piiranguid või soodustusi, et rahvastikurännet reguleerida, peaksid kõik inimeste pideva
la,portugali,prantsuse,rootsi,rumeenia,saksa,slovaki,sloveeni,taani,tsehhi ja ungari keeled. Euroopa lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus ja-rahaliit Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks. Eelarveperioodil 2007-2013 eraldatakse Eli tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele,uuendustegevusele ja teadusuuringule. Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institunsioon. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu,Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonoodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (ka Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Ee...
infotööstus). Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase. Primaarsed majandusharud Põllumajandus Maakera maismast on põllumjandusliku maad 30% (haritav maa--10% = 15 mln km² ja looduslik rohumaa--20%). Põllumajandusliku tegevuse nõuded: 31. Maa efektiivne kasutamine 2. Õige maakorraldus 3. Maa õige maksustamine 4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine) 5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid
näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.Nimeta globaliseerumise eeldused ehk millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? 3.Mida tähendab innovatsioon? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond? 4. Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? 5.Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
informatiivset ja majanduslikku juhtimist side riikide side arengu iseloomustamisel on olulisteks näitajateks lauatelefoniühenduste mobiiltelefonide ja internetikasutajate arv 1000 inimese kohta.. need näitajad on põhja riikides kordi suuremad kui lõuna riikides. Ilmselt suurimad kvantitatiivsed erinevused põhja ja lõuna riikide vahel sotsiaalses ja majanduslikus arengus ongi sidevahenditega kindlustatuses. aga just side on olnud aluseks globaliseerumisele ja üleminekule infoühiskonda. kaubandus on vahendajaks tootjate ja tarbijate vahel. Lisaks kauplustele loetakse sageli kaubanduse hulka toitlustusettevõtted (nt restoranid) ja hotellid kuid neid võib vaadelda ka iseseisvate majandusharudena. Kaubandus jaguneb jae- ja hulgikaubanduseks aga ka sise- ja väliskaubanduseks. Jaekaubandus on põhjariikides üks suuremaid majandusharusid ning sel on oluline koht majandusliku käitumise
Ma arvan, et sellest võivad tulla ka mõned probleemid, mis on ,,kahe maailma" vahel. Rikkad riigid proovivad olla abivalmid ja heatahtlikud põgenike ning imigrantide vastu. Kuid nemad on vaid omakasu peal väljas ning löövad abivalmile riigile noa selga oma õiguste nõudmisega. Ma leian, et tänapäeval on arenenud riigid väga sallivad, kuid probleemiks on vähe arenenud riigid, mis kasutavad seda sallivust ära. Tänapäeval on sallivus väga tähtsaks muutunud tänu globaliseerumisele. Kuid mina arvan, et probleemiks on hoopis sallivuse ja mitte sallivuse kokkusattumine. Ühesõnaga lääne-maailm on harjunud juba sallivusega ja vaesed mahajäänud maad on sellest veel kaugel. Ma arvan, et lääne-maailm on muutunud liiga sallivaks ja peaks tagasi tõmbuma sallivuse osas.
kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust. Üks rahvusriigi tunnus on, et elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72% ja eesti keel oli emakeel 68,54% kõigist püsielanikest, mis viitab eestlaste enamusele. Vaatamata võõrriikide kontingendi sisenemisele ja globaliseerumisele oli 2011. aastaks märgata hoopis püsielanike seast eestlaste osakaalu kasvamist, mille üheks teguriks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetus pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmise osas, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust. Eestis tegeldakse riigi atraktiivsemaks muutmisega meie oma inimestele.
Seda sündmust tuletatakse inimestele pidevalt meelde, et hoida inimesi rõõmsana ning võõrutada neid iga päevastest muredest. Valitsus kasutab meedia abi, et juhtida rahva tähelepanu majanduse probleemidelt. Peale majanduse avaldab sotsiaalmeedia mõju ka kultuurile. Uus meedia võimendab globaliseerumist. Ülemaailmastumine tekitab eri kultuuride kadumise. Sotsiaalmeediast tingitud kultuuri vahetus tekitab ühtlustumise, ehk erinevused kaovad ja tekib üks ühine. Globaliseerumisele aitavad kaasa erinevad sotsiaal meedia platvormid, mis peegeldavad tüüpilisi lääne või ameerika päraseid elustandardeid. Instagrammis on väljakujunenud elustiil, toit, teemad, mida väärtustatakse rohkem kui teisi. Instagrammi pidaevalt kasutavate inimeste väärtus hinnangud muutuvad ning sellest muutub nende elustiil ja kultuuritunnetus. Sotsiaalmeedia mõjutusena ei keskenduta enam oma kultuuri arendamisesse ega säilitamisesse ning ajapikku võib see põhjustada kultuuri kadumise.
· Iga uus liige võetakse liitu lepinguga, mille peavad kõik liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma. Lisaks hindab EL enne iga uut laienemist, kas ta suudab uue(d) liikmesriigi(d) endaga liita ja kas tema institutsioonid suudavad toimida nõuetekohaselt. · Järjestikused laienemised on tugevdanud demokraatiat, muutnud Euroopa turvalisemaks ja suurendanud kaubanduse ja majanduse kasvu potentsiaali. Prioriteediks majanduskasv ja tööhõive · Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side, teenuste ja energeetikasektori liberaliseerimine). · Euroopa Liit toetab liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist. · Euroopa Liit soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel.
meil viimasel sajandil sõdasid ei esine, võib olla erinevate riikide mõistmine ja nendega ühtlustumine tänu nende kultuuri omandamisele. Hoolimata asjaolust, et erinevate kultuuride tundmisega on vähenenud riikide omavaheline vaenulikkus, on ühe rahva kultuuri ülevõtmine teise poolt siiski suureks probleemiks. Kuna see toimub nii kiiresti ja spontaanselt, ei pruugi tulevikus inimene aru saada, kust on tekkinud tema komme süüa kartulit pulkadega. Tänu globaliseerumisele kaob teatud riigi omapära ja Maa muutub üheks suureks ,,halliks keraks", kus käitumised ja kombed on ühesugused ja üksluised. Mõni riigile oluline tava võib koguni kaduda, koos sellega ka terve riik. Sandra Roosna 12.A
tagajärgedega. Eriti tähtsad on eetikaprobleemid turundustegevuses, mille üks tähtsamaid ülesandeid on tarbija käitumise mõjutamine, arvestades samas ka teiste huvigruppide vajadusi ja soove. Kuidas seda teha, oleneb paljuski ettevõtja eetilistest seisukohtadest, mis peavad tagama ettevõtte usaldusväärsuse ja maine ning toetama selle edasist arengut. Rahvusvaheline keskkond Side kiire areng, informatsiooni liikumine ning kontaktide loomise võimalus on kaasa aidanud äritegevuse globaliseerumisele. Selle kaks tegurit on: Turutõuke tegur mis ilmneb kui ettevõtja tunneb kitsendusi koduturul. Põhjused: turu kahanemine/ülepakkuimine turul, madal kasulikkus jne. Turutõmbe tegurid mõjutavad ettevõtete kõlgetõmbavalt. Tegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasulikkus, madalad maksed jne. Ettevõtte rahvusvahelistumise strateegia valik sõltub rahvusvaheliste turgude otsimisest, ressursside kättesaadavusest, pikajalistest eesmärkidest, tooteliikidest ja
sealne konfliktide lahendamine võiks jääda kohapealsete jõudude tegevusväljaks; Hiltoni kõnekeskus Tallinnas või meie kaasmaalaste osa Skype’i valmimisel. Soovides näidata, mil moel on globaliseerumine mõjutanud Eestit või kohati vastupidi, võiksime seda nimekirja jätkata lõputult. Hoian oma kapiriiulil üht tühja plastmasspudelit – globaliseerumise isiklikku näidet, mis isegi kümnend või kaks tagasi oleks olnud kujuteldamatu. Tõsi küll, mitte ainult pelgalt tänu globaliseerumisele. Selles pudelis oli mõni aeg tagasi vein, mis on toodetud Tšiilis, imporditud ühe Soome firma poolt, pudelisse villitud Tallinna lähedal Tabasalus ja mida Soome lennufirma parajasti oma pardaveinina kõigile lahkesti mekkida pakub. Eesti kui väikeriigi omapära suuremate kooslustega võrreldes on see, et majandus- ja kaubandussuhetes ei jätku meil ei jõudu ega teadmisi, rääkimata tootmisvõimsustest, et kaubelda kõigi maailma maadega
ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, sest põldu kaasa ei vea. 3. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule
pole erakordsus naeruväärne." Kuigi Stendhal on tuntud kui 19. sajandi psühholoogiliste teoste suurkuju, kehtib nimetatud seisukoht ka tänapäeva ühiskonnaelus. Teise maailmasõja eelsel perioodil kerkis esile rassiprobleem, seda eelkõige NatsiSaksamaal, kuid ka mujal Lääneriikides. Need vastuolud ei ole tänapäevalgi täielikult taandunud, vaatamata ülemaailmsele globaliseerumisele, mis muuhulgas väljendub ka erinevate rahvuste ja rasside sulandumises. Euroopas, seda eriti Prantsusmaal, aga ka näiteks Ameerika Ühendriikides, põhjustab teravaid konflikte mustanahaliste ühiskondlik positsioon ja õigused, mida piiratakse rohkem kui põliste europiidide omi. Ent igaüks, kes on vähegi kursis maailmas toimuvaga, on märganud, et nii
maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) 2.Millised nähtused aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele? ( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne. Keskkonnaalane globaliseerumine õhu- ja
ja vägivald ja kõik, mis on ebatavaline. Lisaks inetule paelub inimesi ka ihaldatu ja kättesaamatu. Keelatud või kättesaamatu on magus ja mida kättesaamatum, seda magusam ta tundub. Võiks isegi öelda, et kujutlus sellisest võimatust armastusest on keskaja romantilise tõlgendamise tulemus. Sellist võimatut armastust esineb paljudes teostes. Ajaloos on ka veel teisi ilu tõlgendamisi. Tänapäevast ei erine nad palju. Pigem just vastupidi. Vaatamata massimeedia mõjule ja globaliseerumisele, on tänapäeva maailmas erinevates maailmajagudes ilust erinevad arusaamad säilinud. See, kas inimene on ilus või mitte, oleneb suuresti ka tema positsioonist või rollist ühiskonnas. Siim Kallas on öelnud: “Õnnelikud inimesed on alati ilusad”. Ilusaks peetakse nii inimesi, kes on hea iseloomuga, seltsivad, andekad kui ka inimesi, kes lihtsalt armastavad ennast ja hoolitsevad oma välimuse eest. Võib-olla tulekski just rõhutada siinkohal enese
Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, SEST ÜLLA-ÜLLA, põldu ikka kaasa ei vea, kui Sa just KALEVIPOEG või GILGAMES ei ole ;). Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas? Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule
1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoet...
Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) 2.Millised nähtused aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele? ( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine
Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned:
Sinna juurde veel palju, mida ka eestlane ise peab ehk natuke jaburaks ja naljakaks, kuid tunneb ennast selle osana ja sellest loobuda ei taha. Ameerika Ühendriikidega samas suunas liigub ka Euroopa Liit. Meid tahetakse nii tihedalt põimida, et rahvusliku identiteedi kadumine samas suunas liikudes on vältimatu. Sellepärast nõustun Suurbritannia siseministri avaldusega, et tööjõu liikumine on küll vajalik ja kasulik, kuid sellel peavad olema piirid. Piirangud globaliseerumisele identiteedi hoidmise eesmärgil peaksid olema ikkagi iga riigi enda poolt seatavad. Eestile kui arenevale riigile on globaliseerumine kasulik ja aitab edasi areneda palju pikemate sammudega, kui seda teeksime üksinda, kuid peame oskama ennetada olukorda, kus me hakkame kaotama rahvuslikku identiteeti ja Eestit, mida tunneme tänases mõttes, tegelikult enam ei olegi.
tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? See on kasulikum ja kulub vähem raha. Kuna tööd on ära jagatud, siis saab iga ettevõte valida, millises riigis oleks kõige mõttekam toota. See oleneb sellest, millises riigis on enim vajaminevaid ressursse. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas.
teistsugused tingimused tootmise paigutamiseks. Ettevõtteid sai nüüd rajada ka sinna, kuhu ainult autoga ligi pääses. Linnad valgusid eeslinnadena laiali tohutu suurele territooriumile, sest inimestel tekkis autot kasutades võimalus valida parem elukoht, kuid käia endiselt tööl kesklinnas või hoopis mujal tunni-poolteise autosõidu kaugusel. Lennukite ja eriti üleookeanilaineri Boeing 747 ning hiigellaevade kasutussevõtt andis omakorda hoogu kiirele globaliseerumisele. Kaasaegne tootmine paigutub üha enam lennuväljade lähedusse, vanemat tüüpi majandus aga sadamatesse, vabatsoonidesse ja eksporttootmise soodusaladele, kus on võimalik tooraine maha ja kaup kohe peale laadida. Praegu on arvutite, interneti ja teiste telekommuni-katsiooni-tehnoloogiate põhjal tekkimas nn. globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Kasvavad ülemaailmne multimeediatööstus, investeerimis-ja jaepangandus. võrgumüük ja teised uue majanduse harud.
3. Transpordi ja side areng 4. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 5. Tootearendus 6. Vajadus meelelahutuse ja turismi järgi Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused majanduses 20.saj.? Energiaallikana tuumaenergia, tuumatehnika, kosmosetehnika, infotehnoloogia, suurem rõhk taastuvatele energiaallikatele lennundus, geeniteh., kõrgteh. Harud, üleminek infoühiskonnale. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Riikidevaheline koostöö suurenes 3. Kaubanduse liberaliseerimine 4. Transpordi ja side areng Kolooniate tüübid: 1. Asustuskoloonia P.-Am, Lõuna Am. P.-Aafrika 2. Istanduskoloonia Lõuna-Ameerika, Aasia 3. Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt 4. Ressursikoloonia maa-ja loodusvarade jaoks 5. Reservkolooniad vallutati ,,igaks juhuks" 6
Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv) toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks?
isegi õnnestuda. Ainukeseks suuremaks vahejuhtumiks lähiajaloos võib nimetada 2007. aasta pronksiöid, mis sisendasid paljudele eestlastele rahutust, ent siiski kindlalt maha suruti. Peale Esimest maailmasõda oli õhkkond ärev ning riikidevahelised tülid ei olnud saanud püsivat lahendust. Praegu aga suurriikide vahel meid ohustavaid lahkhelisid ei ole ja Eestit puudutavat sõda lähitulevikus ei ole vaja karta, suuresti tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele. Eesti on Euroopas nii mõnigi kord tähelepanu äratanud. On kiidetud meie kiiret väljatulekut majanduslangusest ning peaaegu olematut riigivõlga. Kuigi me võime teenida Euroopa silmis plusspunkte, peame seda võtma kui julgustust veelgi rohkem pingutama, mitte jääma loorberitele puhkama. Mis veelgi enam, need kiidusõnad põhinevad külmal statistikal ja peame nentima, et meie saavutused ei ole laiemas maailmas kuigi tuntud. Need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad ikkagi arvama,
Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse ja vahel ka odava elektri piirkondades. · 20.sajandil on mitmete maavarade kaevandamine vähenenud Põhja riikides, samal ajal on see kasvanud Lõuna riikides. Miks? · Miks kaevandatakse ja rikastatakse suur osa rauamaagist arengumaades? 68. oskab selgitada tootmiskorralduse muutusi autotööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik). Fordismi ja toyotismi võrdlus:
eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud garantiid peale 1945. Esimene laine: kaitsemeetmete rakendamine jättis Prantsusmaa ja Saksamaa nisuhinnad USA ja Inglismaa hindadest tollimaksu ja ligemale kolmandiku võrra kõrgemaks. Kaitsemeetmeid rakendavate maade talunikud pääsesid suuremast majandusdepressioonist ja kandsid väiksemaid kahjusid
-18. sajandil - ülerahvastuse leevendamiseks, samuti veeti emamaale eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 19. sajandil - loodusvarad tooraineks (oma maal otsas), emamaale veeti toitu (omal maal põllumajanduse areng maas), vajati kergetööstuse toorainet ja turgu toodetele 10.Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 11.Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Spetsialiseerutakse nendele kaupade tootmisele, milleks on neis kohtades kõige paremad eeldused. Kuna on rahvusvaheline tööjaotus, siis toimub ka majanduses spetsialiseerumine. Tootmine tuleb niimoodi odavam, kui pole tooraine transporti vaja. Toodetud kaupu turustatakse teistele riikidele. 12.Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas.
aastal Maastrichti lepinguga. 1990. aastate alguses toimus kaks suurt muutust, mis mõjutasid kogu maailma ja sealhulgas ka Euroopa majandust ja igapäevaelu. Üks oli majanduse globaliseerumine, sest riigid hakkasid majanduslikult üksteisest üha rohkem sõltuma. Teine oli tehnika revolutsioon, sealhulgas Interneti ning uute info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõtmine. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades „parimate tavade“ levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel.
ennast koolitama ja vastavale erialale spetsialiseeruda mis omakorda võib luua oskuste ja teadmiste näol paremaid võimalusi tulevikuks. Kultuurialane globaliseerumine Filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism Globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid Tänu kultuurialasele globaliseerumisele on meil võimalik tundma õppida erinevate riikide kultuuri ja ka ennast tutvustatada laiale maailmale. Teadustöö globaliseerumine Tartu biotehnoloogid teevad koostõõd Saksamaa teadlastega Tallina Tehnikaülikooli väikelaevaehitajad teevad koostõõd soome ja saksamaa inseneridega. Eesti ajaloolased on pidevas koostõõd välismaa. Kuna teadusuuringud on väga kallid siis on paljudel juhtul see ainlut võimalik mitme riigi yhisel jõul ja ka teadmistel.
arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Ohud Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Eesti atraktiivsuse suurenemisega suureneb ka surve kultuuri globaliseerumisele ja rahvusvahelistumisele, mis toob adekvaatsete vastumeetmete puudumisel kaasa ohu emakeelse kultuuri muutumiseks "museaaliks". Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud "vanadekultuuri" marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas. 11 Kokkuvõte
(SpongeBob SquarePants). Ta elab koos lemmiklooma teo Garyga ananassi majakeses ning töötab kiirtoidurestoranis krabiburgeri valmistajana. Käsna-Kalle naabriteks on kivi all elav roosa, laisk, ülekaaluline ja lihtsameelne meritäht Patrick (Patrick Star) ja pessimistlik kalmaar Kalmer (Squidward Tentacles), kellega ta töötab koos Hr. Krabi juures. Kalmer elab majas, mis meenutab Lihavõttesaarel paiknevat kivikuju. https://www.youtube.com/watch?v=Xt6hepN6o5I Tagajärjed ja muutused globaliseerumisele (sh. kultuurilisel) POSITIIVSED https://www.youtube.com/watch?v=As3pWXoq_as rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud
saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned:
infotööstus). 5. Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase. Tootmiskompleks on omavahel seotud majandustegevuse valdkonnad, mille tulemusena jõuab tarbijani valmistoodang. Selle moodustavad kolm majandustegevuse valdkonda: 1. Põhitegevusharud 2. Äriteenuste osutamine 3. Toodangu realiseerimiseks kasutatavad teenused Selleks, et tootmiskompleks toimiks peab hästi väljakujunenud olema spetsialiseerumine ja koopereerumine. Regionaalpoliitika
maailmamajanduse arengus Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas
annaabi.ee 
