salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavaid aure turbiinide käima lükkamiseks Tootmine
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks.
· kasutusalad on piiratud · ooksvad kulud on kallid Muu · Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite; sulamagma ja nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee energia. · Laamade äärealad! Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada
Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada
aladel) on tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged. Probleemid
Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Tehnoloogia on kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Mida tähendab geotermaalenergia? Maa siseenergia, mida saab kasutada elektrienergia tootmiseks, seal kus on keisrid ja kuumaveeallikad. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? Elektrienergia saamiseks.
Hüdroenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Jõevee omadused halvenevad. ·Veeorganismide arvukuse vähenemine. ·Rändetõkked kaladele. ·Üleujutused. ·Majanduslik kahju (rikutud veekogu looduslikku seisundit ja liigirikkust on keeruline ja kulukas taastada). Geotermaalenergia ·Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel. · On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat, kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt ainult ühte hüdrotermilist energiat. · Euroopas kasutusel 18.sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam. Geotermaalenergia ressursid ·Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga U, Th ja K isotoopide lagunemine maakoores. ·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt.
· vesiniksulfiidi eraldumine (see lõhnab nagu mädamunad) . · vabanevad vedelikud võivad sisaldada kergelt toksilisi aineid. · kuigi sellel pole konkreetset ajalimiiti, võivad geotermaalpiirkonnad ükskord jahtuda. · Eestis ei tasuks sellise energiaallika kasutamine ära, sest meie tingimused ei ole sobivad ja see läheks väga kalliks. Positiivsed küljed: · saadaval ööpäevaringselt 365 päeval aastast. · geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal. · maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. · tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Alternatiivsed energiaallikad Kati Kullamaa 10 c ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi
energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Tuulegeneratoreid, mis tuuleenergiat koguksid, saaks rajada rannikust veidi kaugemale merre, et need kedagi ei häiriks. Järgmine võimalus oleks kasutada päikeseenergiat, aga kuna Eestis on aasta jooksul päikest suhteliselt vähe, siis ei ole see kõige otstarbekam. Majade ja hoonete kütmiseks võiksid inimesed järjest rohkem hakata kasutama näiteks geotermaalenergiat või biomassienergiat, mis on taastuvad. Mina arvan, et Eestis oleks kõige õigem hakata kasutama rohkem tuuleenergiat(seda saab kombineerida ka teiste energiaallikatega) , kuna Eestis on aasta läbi suhteliselt tuuline ja kui tuulevaikse ilmaga energia akupankadesse salvestada on see ikkagi kasulik. Kuna Eestis on suhteliselt palju merejoont, siis saaks edukalt tuuleparke rajada just merre, et Eesti väikese pindalaga ökonoomselt ümber käia.
3. Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel? Too kaks põhjust 4. Millised eelised ja puudused on naftaliival? Selgita Kanada näitel (Õ.lk.96). Kuidas on naftaliivade kasutuselevõtt seotud toornafta hindadega maailmaturul? 5. Kas ülemisel diagrammil on kujutatud riigid, mis toodavad kõige rohkem a)tuuleenergiat, b)soojusenergiat, c)päikeseenergiat, d)hüdroenergiat, e)tuumaenergiat, f) geotermaalenergiat ? Mille põhjal otsustasite? 6. Millise energiaallika tootmisvõimsuste prognoosi on kõrval oleval kaardil kujutatud?
2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused:
Mardo Petrov Erki Aaver 11.B GEOTERMAALENE RGIA Mis see on? Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. kogu maailma energiavajadused on võimalik täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Islandi geotermiline elektrijaam Nesjavellir Kuiv auru jaam kõige lihtsam vanima disainiga Purske auru jaam tõmbavad kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse kasutavad purskavat auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaam kõige uuemad. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi madalama temperatuuri vedelikuga mis põhjustab teise vedeliku
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISVÕIMALUSED EESTIS Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese-, tuule,- biomassi-, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia
Tuumaelektrijaamades ei teki fosvori, lämmastiku ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. Päikese ehk helioenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ning kallis. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning kütaks nii ruumid soojaks. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Päikeseenergia kasutamises on edu
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse
Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid. • Millistes Euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus väga suur? Miks? • Miks on tuumajaamu vähe arengumaades? • Millal hakati tuumaenergiat kasutama? • Iseloomusta tuumaenergia osatähtsuse muutusi energiamajanduses • Võrdle kivisöeenergia ja tuumaenergia kasutamist elektri tootmisel. Too välja mõlema puhul nii plussid kui miinused. • Millistes piirkondades on võimalik kasutada geotermaalenergiat? • Kus Euroopas tasub kasutada päikeseenergiat /tuuleenergiat /geotermaal- energiat? • Kus asuvad Eestis tuulegeneraatorid? Miks seal? • Miks on tuuleenergia kasutamine piiratud? • Millest oleneb tuule kiirus? Mis paneb õhu liikuma? Mida kujutatakse alumisel pildil?
keskkonnasõbralikumaid tuuleenergia tootmisvahendeid leiutada. Lisaks, tuuleparke võiks ehitada kõrgemale mägedesse, kus tuul on suurem ja kus müra kedagi ei sega. 3. Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutada saab teda vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju
elektrijaam. ( Keenia) EELISED Taastuv Keskkonna sõbralik (võrreldes fossiilsete kütustega). Odav kütus. Kiire ehitus Usaldusväärne Jaama rajamine on 40% 60% odavam kui tuuma või termoenergia jaama rajamine. PUUDUSED Ei ole võimalik kasutada igalpool. Ainult seal, kus magma on maapinnale lähedal. Väike efektiivsus ( 10% 12%). Energia transportimine kallis. Jaamad asutusest sageli kaugel. KOKKUVÕTE Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USAs, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Suurim hulk geotermaalenergiajaamu asuvad Californias (USA) kohas nimega ,,Geiserid" (The Geysers)
Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on töötatud päikesepatareina koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike. Kulutused energia toormisele ja transpordile on kõrged, sest tarbimispiirkonnad asuvad kaugel. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on suur tuumaenergia, mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus
Nafta tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Eksportijad: Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Araabia ja Norra. 3. Koosta tabel tuumaenergia kasutamise eeliste ja puuduste kohta Eelised Puudused Ei pasika õhku kasvuhoonegaase Tõsisem õnnetus, ohustab ümbruskonda Kütuse kulu on väike See on kallis 4. Millistes piirkondades ja riikides on võimalik kasutada geotermaalenergiat? Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite, sulamagma ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn. Termaalvee energia.Kõige rohkem kasutatakse Islandil, aga ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms. 5. Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole
Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamisega kaasneda võivaid probleeme? Nimeta suuremaid tuuleenergia tootjaid, kanna kaardile? Analüüsi päikeseenergia ja geotermaalenergia kasutamisvõimalusi? Nimeta suurimaid geotermaalenergia tootjaid? 1. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 2. Alternatiivseteks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist, kuid kasutamine on suhteliselt veel kallis. Eestis: vee-energia, tuuleenergia ja bioenergia. 3. Naftavarud suurimad: Saudi Araabia, Iraak ja Araabia ÜE. Suurimad tootjad: USA, Saudi- Araabia ja Venemaa. 4. 5. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Peamised tootjad: Hiina, Usa ja India. 6. Suurimad kivisöe varud: Hiina, USA, Kanada, Venemaa ja Austraalia. 7
maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele.
elektri tootmiseks peamiselt 90°C+ ja USAs temperatuuriga 150°C+. madalatemperatuurilne alla 90°C geotermaalenergia. · Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. 2010. aastal kasutas 26 riiki geotermalenergiat elektri tootmiseks. Peamine geotermaalenergiatootja on USA Biomassienergia saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Hüdroelektrijaam * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW
Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. Islandlased kasutavad ka hüdrojaamasid. Islandil on 28 hüdroelektrijaama ning 6 geotermaalenergiajaama Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant. Sellega köetakse 89% Islandi majapidamistest ja sellest toodetakse ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80% elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub Búrfellsstöð`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi, tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid, mille tõttu ollakse energeetiliselt seotud
täiendavaid paneele lisada, võimalik paigaldada nii katusele kui fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hoolduvaba. Geotermaaleneria Geotermaalenergia on maasisene soojus. Jaotatakse kaheks: Kõrgtemperatuuriline näiteks Islandil kasutatakse elektri tootmiseks peamiselt 90C+ ja USAs temperatuuriga 150C+. Madalatemperatuuriline alla 90C geotermaalenergia. Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. Geotermaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki. Otsene kasutamine soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate küte, tööstustes. Soojusenergia suurimaks puuduseks on see, et seda pole mõtet 30 km kaugemale transportida. Elektrienergiat saab aga transportida suurte kauguste taha. Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid
lõunarannal. Kópavogur (30 000 in) on oma suuruselt teine linn, mis asub Atlandi ookeani rannikul Reykjavíkist lõunas. Hafnarfjörur, suuruselt kolmas (26 000), asub Kópavoguri lähe- dal. Energiamajandus Geisritest saadavat energiat kasutatakse vee soojendamiseks majapidamistes ja elektrienergia tootmiseks. Island on maailmas suurim taastuvate energiaallikate kasutamise arendaja. Hellisheii elektrijaam on suurim geotermaalenergiat tootev jaam maailmas. Elektrivarustamine ja tarbimine oli 2008 aastal ühe inimese kohta 53,1 Mwh, samal ajal oli aga Euroopa Liidus keskmine 7,4 MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt
looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. BIOENERGIA
aastal. Kuigi teiste kütustega võrreldes on tuumaenergia kasutamisest tekkinud jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma löähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Päikese- ehk helioenergia 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kõige
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdr...
Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad a) Naftatootjad USA, Venemaa, Saudi-Araabia, Hiina, Mehhiko b) Gaasitootjad Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia c) Söetootjad Hiina, USA, India, LAV, Venemaa d) Tuumaenergia tootjad
1.5 Geotermaalenergia Geotermiline või geotermaalne mõiste on tuletatud vanakreeka sõnadest geo (maa) ja term (soojus) ning eesti keeles tähendab see maasoojus. Inimese praeguse elukoha planeet nimetusega Maa sisemuses on inimkonna mõistes lõpmata soojusenergia allikas millele on antud nimetus magma. Elektrijaamad mis kasutavad maa soojusenergiat elektrienergia tootmiseks nimetatakse geotermaalseteks jaamadeks (taastuvenergia ettevõte 2009). Joonis 3 Geotermaalenergiat saadake kuumadest kividest vett läbi pumbates(Green biz cafe 2008). Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on
Geograafia II tsükli lõpuarvestus Põllumajandus, kalandus, metsandus. Õp. lk. 87, 89, 9293 PÕLLUMAJANDUS: I Taani on üks maailma põllustatuimaid riike(60% haritavat maad). Arutage, mis on selle põhjus. Looduslikud tingimused: · Reljeef: Tasane maa, alla 200 meetri. · Kliima: Talvel 0 kuni +8 C, suvel 16-24 C, sademeid 500-1000 mm. Parasvööde. · Mullad: Viljakad mullad ja üsna hästi haritavad (keskmise ja kõrge viljakusega) Majanduslikud tegurid: · Kapital: Raha, hooneid piisavalt. · Tööjõud: Haritud ja heade kutseoskustega tööjõud. · Turg toodangule: Euroopa Liit. II Miks ei tegeleta Argentiina rohtla-aladel piimakarjakasvatusega? V: Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaid. III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ...
Geotermaalenergia (ei - Suurbritannia ei asu laamade kasutata) kokkupõrkepiiril, ei asu vulkaanilises piirkonnas, maapinnas ei teki piisavalt rõhku et toota geotermaalenergiat 3. Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses 1) Suurbritannia ekspordib toornaftat ja maagaasi põhiliselt Hollandisse, Saksamaale, Ameerika Ühendriikidele, Prantsusmaale, Belgiasse. Suurbritannia on maailmas nafta ekspordi suuruselt 20.riik. Suurbritannia on maagaasi ekspordilt 16.riik maailmas. 2) Suurbritannia impordib toornaftat Norrast, Venemaalt, Liibüalt, Nigeerialt. Suurbritannia on nafta impordi suuruselt 13. riik maailmas. Suurbritannia on maagaasi impordilt 5
on Aulepa tuulepark. Üks tähtis alternatiivenergiaallikas on veel geotermaalenergia ehk maa sisene energia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest soojust tasub kasutada elektrienergia tootmisel, kui kuumad kivimid asuvad maapinna lähedal. Külm vesi pumbatakse maapõue, kus see soojeneb ning kuuma vett kasutatakse seejärel elektrienergia tootmiseks. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vähestes riikides. Märkimisvärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades ombes 40%. Elektrienergia tarbimine Viimastel aastakümnete jooksul on inimkond tarbinud sama palju energiat kui varasema inimajaloo jooksul kokku. Kui vaadata näiteks Eesti sisemaist elektrienergia tarbimist viimastel aastatel (joonis 1
-- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed -- tuumajaama avarii korral väga suur radioaktiivne saaste, mis võib levida väga kaugele (kasutage näitena õpikus toodud Tsernobõli tuumakatastroofi ) -- rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi -- julgeoleku ohud ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. PÄIKESE- JA TUULEENERGIA. Taastuvate energiaallikatena käsitletakse: tuuleenergiat, vee-energiat, biomassienergiat, päikeseenergiat, loodete ehk tõusu ja mõõna energiat, geotermaalenergiat. Taastuvate energiaallikate esmaseks allikaks on reeglina päikeseenergia, mis käivitab Maal terve rea protsesse. Nende protsesside käigus muundub Päikese kiirgusenergia teisteks energialiikideks. Päike kiirgab aastas Maale ~1500 miljonit TWh energiat, millest inimesed tarvitavad ära ligikaudu 100 000 TWh. Maale jõudvast päikeseenergiast muudetakse soojuseks ~47%, ~23% kulub vee aurustumisele, ~0,2 % kulub tuule, lainete, hoovuste tekkeks või säilitatakse taimedes.
loodussõbralikkus. Ainsana tarbib siin elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kogu ülejäänud töö eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni (umbes +60C, kütmine ja soe tarbevesi). Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemseks võib osutuda aga see alginvesteering ise. Veel üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et suur enamus geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. geotermaalenergia pump KOKKUVÕTE Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast suur enamus saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 protsenti tuleb maagaasist ning ülejäänu siis tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud pole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest on põlevkivi saadavus vaid loetud
" Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutada saab teda 8 vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3-4meetrise sügavusega veekokku.
Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes o jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis Päikese- ehk helioenergia Spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis
temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat. Maaenergiat saab kasutada näiteks hoonete kütmisel ja sooja vee saamiseks. Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemiks on suhteliselt suur alginvesteering, alates umbes 160 000 kroonist. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat "leidub" vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia, Mehhiko, Kesk- ja Lôuna- Ameerika, Ida-Aafrika maad, Itaalia, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa ja USA. Hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis
kasutusele vaid 35%. Umbes 44 miljonit tonni prahti veetakse igal aastal India veeteedel. Põllumaaks kasutatakse 56% maast. Mustad mullad on niiskuskindlad ning nendel eelistatakse kasvatada puuvilla ja linaseemneid. Metsamuldi kasutatakse tee ja kohvi istandusteks. India 5,4 miljoni barreli nafta varud asuvad Mumbais, Assamil, Cambays, Krishna-Godavari ja Cauvery suletud lahtedes. India omab 17 miljonit kuupjalga maagaasi ning ka uraani. Seal on 400 kuumaveeallikat, millega toodetakse geotermaalenergiat. 4 India tähtsamad väljaveetavaid maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevast alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll, kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu pidanud ning eksport on suurenenud. Siiski on tootmine, mis tarbib kuni kaks korda rohkem
minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik. Maa sisesoojusenergia ehk geotermaalenergia Maa sisesoojusenergia ehk eotermaalenergia tuleneb maa soojusest, mis on olemas igalpool allpool maapinda, kuigi kõige ressursirikkamaimadpiirkonnad asuvad aktiivset või geoloogiliselt noorte vulkaanide läheduses. Insenrtehnilisest vaatenurgast lähtuvalt võib geotermaalenergiat defineerida kui kasulikk energiat , mida saab koguda looduslikest aurudest ja kuumast veest. Juba ammustel aegadel on inimesed kasutanud kuumaveeallikateett: Vanim ja kõige tavalisem kasutusviis oli muidugi lihtsalt lõõgastumine kuumas vees. Vanad roomlased kasutasid geotermaalvett selleks et ravida silma ja nahahaigusi. Pompeis kasutati kuuma vett ka majade kütteks 10000 aastat tagasi hakkasid indiaanlased kasutama kuumaveeallikate vett söögitegemiseks jaravimiseks.
Itaalia kivisöe tarbimine on üks Euroopa Liidu madalamaid. Itaalia oli üks esimesi Euroopa riike, kes täielikult lõpetas kohaliku söekaevandamise. See tähendab, et kõik tuleb importida. Suurimad kogused tulevad Lõuna-Aafrika Vabariigist (20%), Kolumbiast (13%) ja Austraaliast (12%). Taastuvate energiaallikate hulgast kasutatakse enim hüdroenergiat tänu suurtele jõgedele Itaalia Põhja-osas. Itaalia oli esimene riik, kes hakkas kasutama geotermaalenergiat 1903. aastal. Metsad ja metsatööstus Suurem osa Itaalia 10 miljoni hektari suurusest metsadega kaetud aladest asub Alpide piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan, pöök, tamm ja pappel. Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted.
Keskkonnasoojuse endasse imenud vedelik juhitakse soojuspumpadesse, kust see juhitakse edasi majade soojasüsteemidesse. Sel viisil võib ära kasuada üsna väikesi temperatuurierinevusi tekkekoha ja ülekandevedeliku vahel. Soojuse ülekandeseadeldised on sedavõrd kallid, et tasuvad end vaid siis, kui soojendatav objekt on vähemalt ridamaja või sellele vastava suurusega ehitis. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia, Mehhiko, Kesk- ja Lôuna-Ameerika, Ida-Aafrika maad, Itaalia, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa ja USA. Eestis seda kasutada ei saa 10 1.5. Hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel
· Tuumaenergia tootmiseks on vaja suurt hulka kapitali ja spetsiaalset, väljaõppinud tööjõudu. Miks kasutatakse päikese-energiat peamiselt arenenud riikides? · Sest tehnoloogia on kallis ja vajab teiste energiatootmise harudega kombineerimist. Mida tähendab geotermaalenergia? · Geotermaalenergiaks e. maa soojusenergiaks nimetatakse maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? · Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks. Kliimavööde Kliima isel. Soojushulk Niiskusolud Hinnand mulda. Lähisarktiline Lühike veg. per. Alla 1000 C Liigniiske Kleistunud Parasvööde 3-5 kuud 1000-1600 Ida: mussoon Vähevil. leetmu. jahe mõõdukas 5 kuud või rohk. 1600-2400 Vajab niisutamist Kesk. Viljakus soe 6 kuud või rohk
isegi odavam, kuid nad on ohtlikud, radioaktiivseid jäätmeid ei ole kusagile panna ja riigid, kel teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Need on ilmselt põhjused, miks ka Brasiilias tuumaenergiat eriti ei kasutata. Brasiilias kasutatakse 2% kogu energiavaradest ka alternatiivseid energiaallikaid. Alternatiivseteks ehk rohelisteks energiaallikateks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. 9 Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis. Joonis 12. Energia tarbimise liigid Brasiilias. 3.2. Põllumajandus Brasiilia on varustatud suurte põllumajanduslike ressurssidega. Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda
Elekter toodetakse suures osas hüdroelektrijaamades. (Joonis 3) Elektrienergia toodang inimese kohta on 3060 kWh aastas. Selle näitaja järgi võib riigi jaotada keskmiselt arenenud riikide hulka. Energiamajanduse tõhustamiseks peaks Tsiili oma kiirevoolilisi, kärestikulisi jõgesid kasutama rohkem energia tootmiseks. Samuti võiks kaaluda tuuleenergia kasutuselevõttu. Kuna Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama äärealal, siis oleks tõenäoliselt võimalik kasutada ka geotermaalenergiat, kuid selle kasutuselevõttu võivad takistada liiga suured jooksvad kulutused. PÕLLUMAJANDUS Looduslikud eeldused Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. (Joonis 24) Haritav maa paikneb peamiselt laiuskraadidel 33°-42°ll Andide ja Ranniku- Kordiljeeride vahelises orus. (Joonis 3) Joonis 24: Maakasutus Tänu Tsiili pikkusele, jääb ta koguni kolme kliimavöötmesse: 1. Troopiline
2006. aastal oli Itaalia maagaasi puuduse käes, sest külmade ilmade tõttu oli palju kütmist ja Venemaa import jäi puudulikuks võrreldes oodatuga. Itaalia kivisöe tarbimine on üks Euroopa Liidu madalamaid. Itaalia oli üks esimesi Euroopa riike, kes täielikult lõpetas kohaliku söekaevandamise. See tähendab, et kõik tuleb importida. Suurimad kogused tulevad Lõuna-Aafrika Vabariigist (20%), Kolumbiast (13%) ja Austraaliast (12%). Itaalia oli esimene riik, kes hakkas kasutama geotermaalenergiat 1903. aastal. 5.2 Elektrijaamad Sardiinia on Itaalia alla kuuluv saar.Maailma suurim töötav keevkihtkatel asub Sardiinias. Oktoobri alguses tutvusid EE ja Narva EJ esindajad Itaalias, Sardiinias asuva Sulcise 340 MW elektrijaamaga. Põhjuseks oli tutvumine hetkel suurima 18 töötava keevkihtkatlaga maailmas, mis lisaks kivisöele kasutab ka 8% biokütust. Ehk
Väga suurele hulgale inimestele on see peamine sissetulekuallikas. Islandi veed on väga kalarikkad, peamiselt tegeldakse tuura püügiga. Umbes 70% kogu saagist eksporditakse. Seda peamiselt Euroopasse ja Põhja Ameerikasse. Pikka aega tegeldi ka vaalapüügiga, kuid see keelustati 1985. aastal. Paar aastat tagasi alustati vaalapüügiga uuesti, kuid nüüd tehakse seda hoopis väiksemas mahus, kui varemalt. 11. Energiamajndus Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant. Sellega köetakse 89% Islandi majapidamistest ja sellest toodetakse ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80% elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub Búrfellsstö`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi, tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid, mille tõttu ollakse energeetiliselt seotud
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusen.Maasisest en saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates.Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalen osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele.Paraku ei
annaabi.ee 
