Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geotermaalenergia (0)

1 Hindamata
Punktid
GEOTERMAALENERGI
A
Ranno Lauri
Helen Õispuu
Sander  Timm
GEOTERMAALENERGIA
 Geotermaalenergia ehk  geotermiline  
energia ehk maapõueenergia.
 See on maapõue salvestunud 
soojusenergia .
 Tekib päikeseenergia salvestumisel 
maapinda või Maa sügavusest leviva 
soojusena.
 Soodne ja taastuv energialiik.
 Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või 
auru lademed, mida kõrgem on nende 
temperatuur ja mida suurem on nende mass, 
seda lihtsam ja odavam on  nendest  vajalikku 
energiat ammutada.
 Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana 
või muutes seda elektrienergiaks.
Geotermaalenergia suurimad levialad
 Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat.
OTSENE KASUTAMINE
  Ainsana  tarbib elektrienergiat  soojuspump , mis 
hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva 
soojuskandja  temperatuuri  majapidamises  vajaliku 
tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi).
 Moodsate spaade kõrval tarbitakse seda soojust 
kasvuhoonetes, kalatiikides ja majade kütmiseks 
(näiteks Reykjavikis) ning tööstuses (teravilja 
kuivatamine , piima pastöriseerimine jne). 35 riigis 
üle maailma läheb geotermaalenergiast otsekasutusse 
umbes 10 000 MW.
ELEKTRI TOOTMINE
 On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama:
 1. Kuiva auru  jaamad  (dry steam  power   plant ).
 2. Purske auru jaam( flash  steam power plant) .
 3.  Binaarse  ringlusega jaam( binary   cycle  power 
plant).
 
KUIVA AURU JAAMAD (DRY STEAM 
POWER PLANT)
 Kõige  lihtsama  ja vanema disainiga jaam.
 Maa põuest eraldatakse kuum aur, mis juhitakse 
torudega otse turbiini ning pärast kondenseerimist 
tagasi maasse.
 Esimest korda kasutati  1904 . aastal Itaalias. 
 Kasutatakse seni USA­s Geysers’i  elektrijaamas , mis 
on kõige suurem geotermiline  elektrijaam .
Kuiva auru jaam
 The Geysers( California)
PURSKE AURU JAAM(FLASH STEAM 
POWER PLANT) 
 Neid on tänapäeval kõige rohkem. Enamus Islandi 
elektrijaamadest.
  Kuum vesi tõuseb ise separaatoritesse, mis on 
madala rõhuga, kus osa kuumast veest  aurustub  
ja purskab  turbiinid  käima. Ülejäänu juhitakse 
maapõue tagasi, et see seal uuesti kuumeneks ja 
alustaks uut töötsüklit.
 Kasutavad geotermilist vett, mille temp. on üle 
182 ºC. 
  https://www.youtube.com/watch ?
v=4ZmNyCLu9og
 Hellisheidi geotermiline jaam. 30  kaevu , 2 – 3 km 
sügavusel. ( Island )
BINAARSE RINGLUSEGA JAAM 
(BINARY CYCLE POWER PLANT)
 Kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige 
rohkem. 
 Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise 
vedeliku (mille  keemistemperatuur  on madalam 
kui veel), mis põhjustab teise vedeliku 
aurustumise, mida kasutatakse turbiinide käima 
lükkamiseks. 
 Olkaria III binaarse ringlusega geotermiline 
elektrijaam. (  Keenia )
EELISED
 Taastuv
 Keskkonna sõbralik (võrreldes fossiilsete 
kütustega).
 Odav kütus.
 Kiire ehitus
 Usaldusväärne
 Jaama rajamine on 40% – 60% odavam kui 
tuuma­ või termoenergia jaama rajamine.
PUUDUSED
 Ei ole võimalik kasutada igalpool.  Ainult seal, 
kus  magma  on maapinnale lähedal.
 Väike efektiivsus ( 10% – 12%).
 Energia transportimine kallis. Jaamad asutusest 
sageli kaugel. 
KOKKUVÕTE
 Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, 
kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA­s, 
Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, 
Filipiinidel , Uus­Meremaal jm. 
 Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa 
Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.
 Suurim hulk geotermaalenergiajaamu asuvad 
Californias (USA) kohas nimega „Geiserid“ (The 
Geysers)

Document Outline

  • Slide 1
  • Geotermaalenergia
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • OTSENE KASUTAMINE
  • Slide 7
  • Elektri tootmine
  • Kuiva auru jaamad (dry steam power plant)
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Purske auru jaam(flash steam power plant)
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Binaarse ringlusega jaam (binary cycle power plant)
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Eelised
  • Puudused
  • Kokkuvõte
Vasakule Paremale
Geotermaalenergia #1 Geotermaalenergia #2 Geotermaalenergia #3 Geotermaalenergia #4 Geotermaalenergia #5 Geotermaalenergia #6 Geotermaalenergia #7 Geotermaalenergia #8 Geotermaalenergia #9 Geotermaalenergia #10 Geotermaalenergia #11 Geotermaalenergia #12 Geotermaalenergia #13 Geotermaalenergia #14 Geotermaalenergia #15 Geotermaalenergia #16 Geotermaalenergia #17 Geotermaalenergia #18 Geotermaalenergia #19 Geotermaalenergia #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gooby Õppematerjali autor
Põhjalik Powerpoint'i estitlus Geotermaalenergia teemal. Sisaldab erinevaid geotermaalenergia liike ja nende kasutusalasid, samuti ka näiteid energiajaamadest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Geotermaalenergia
12
ppt

Geotermaalenergia

Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaamad (binary cycle power plant) on kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise vedeliku (mille keemistemperatu

Geograafia
GEOTERMAALENERGIA
10
pptx

GEOTERMAALENERGIA

GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutav

Füüsika
Geotermaalenergia
28
pptx

Geotermaalenergia

Mardo Petrov Erki Aaver 11.B GEOTERMAALENE RGIA Mis see on?  Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia.  Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.  kogu maailma energiavajadused on võimalik täita geotermaalenergiaga.  Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Islandi geotermiline elektrijaam Nesjavellir Kuiv auru jaam  kõige lihtsam  vanima disainiga

Geograafia
Alternatsiivsed energialiigid
12
doc

Alternatsiivsed energialiigid

väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise kütusega peab väga hoolikalt ümber käima - see tapab kõigest ühe minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik. Maa sisesoojusenergia ehk geotermaalenergia Maa sisesoojusenergia ehk eotermaalenergia tuleneb maa soojusest, mis on olemas igalpool allpool maapinda, kuigi kõige ressursirikkamaimadpiirkonnad asuvad aktiivset või geoloogiliselt noorte vulkaanide läheduses. Insenrtehnilisest vaatenurgast lähtuvalt võib geotermaalenergiat defineerida kui kasulikk energiat , mida saab koguda looduslikest aurudest ja kuumast veest. Juba ammustel aegadel on inimesed kasutanud kuumaveeallikateett:

Geograafia
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 1971­2009 Mtoe * ­ geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh ­ seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%, naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist,

Energia ja keskkond



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun