Geotermaalenergia

12

ppt

Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaamad (binary cycle power plant) on kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise vedeliku (mille keemistemperatu

Geograafia

10

pptx

GEOTERMAALENERGIA

GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutav

Füüsika

28

pptx

Geotermaalenergia

Mardo Petrov Erki Aaver 11.B GEOTERMAALENE RGIA Mis see on?  Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia.  Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.  kogu maailma energiavajadused on võimalik täita geotermaalenergiaga.  Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Islandi geotermiline elektrijaam Nesjavellir Kuiv auru jaam  kõige lihtsam  vanima disainiga

Geograafia

12

doc

Alternatsiivsed energialiigid

väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise kütusega peab väga hoolikalt ümber käima - see tapab kõigest ühe minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik. Maa sisesoojusenergia ehk geotermaalenergia Maa sisesoojusenergia ehk eotermaalenergia tuleneb maa soojusest, mis on olemas igalpool allpool maapinda, kuigi kõige ressursirikkamaimadpiirkonnad asuvad aktiivset või geoloogiliselt noorte vulkaanide läheduses. Insenrtehnilisest vaatenurgast lähtuvalt võib geotermaalenergiat defineerida kui kasulikk energiat , mida saab koguda looduslikest aurudest ja kuumast veest. Juba ammustel aegadel on inimesed kasutanud kuumaveeallikateett:

Geograafia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%, naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist,

Energia ja keskkond