ALEOROLIIT AMFIBOLIIT ARGILIIT ASBESTITRIIP GRAFIIT KALKOPÜRIIT KAOLINIITSAVI KLORIIT MALAHIIT OOBULUS LIIVAKIVI MIGMATIIT SVALERIIT
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel ...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
Eesti geoloogiline ehitus Diana Petšnikovski, 9 “C“ Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Esimesed geoloogilised vaatlused Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“. Friedrich Schmidt Hendrik Bekker Struktuur Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Ehituse kompleksid Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest ...
Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA.........................................................................................................................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 ...
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
TÜ geoloogia muuseumi külastus Näitusel nägin erinevaid ekspositsioone nii Eesti kui ka välismaade museaale (kivimeid, meteoriite, maavarasid, skelette, kolpasid, fossiile) teiste hulgas ka mõningaid teadlaste kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja ...
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid j...
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus ...
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi ...
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses ...
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
Põhivara õppeaines " Ehitusgeoloogia " 1. Geoloogia aine ja tema ülesanded. Geoloogia on teadus Maast, selle koostisest,ehitusest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. 2. Missugust praktilist tähtsust omab geoloogia ? - võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine...
Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4. vulkaanide levikualasid, Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kõige rohkem on neid ...
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. S...
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma ...
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu...
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..................
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivi...
Nafta Naftast üldiselt ja leiukohtade tõenäosus Eestis Naftasaadused. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena ei tule kõne alla, väljaarvatud üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sage...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
annaabi.ee 
