Põllumajanduse mõju keskkonnale · Üleväetamine vesi, põhjavesi · Monokultuuride kasvatamine maa kurnamine · Niisutamine sooldumine · Valed harimisviisid nõlvadel tuleks risti künda · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mulla tallamine Millises kliimavöötmes kasvatatakse? Rukis Parasvööde Nisu Parasvööde lähisekvatoriaalne Riis Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Puuvill Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Soja Parasvööde Teepõõsas Lähistroopiline Datlipalm Troopiline Kookospalm Lähisekvatoriaalne ekvatoriaalne Ananass Lähisekvatoriaalne Apelsinipuu Lähistroopiline
Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele. Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja
Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U
Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina *maapähkel soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia *oliivipuu lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA *raps parasvööde; Hiina, India, Saksamaa *päevalill parasvööde ja lähistroopiline kliima; Ukraina, Venemaa,
Lähistroopiline kliimavööde Mina tahaksin elada lähistroopilises kliimavöötmes , kuna siin on hästi soojad suvekuud ning siin on imeilusad loomad , mida meie kliimas ei näe . Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega .
niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F B G B B G F BG F FG F - vahemereline; B - mandriline; G - idarannikute lähistroopiline läänerannikute e. vahemereline kliima kliima: pehme, vihmane talv, kuum ja kuiv suvi mullad viljakad
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on vahe kliimavööde troopilise ja parasvöötme vahel. Sinna kuuluvad Vahemerelise taimkattega alad ja niisked lähistroopilised metsad. Kliima on: Alati soe Suvel on 20°-25° Talvel on vihmaperiood Püsivat lund talvel ei tule Hispaania, Madrid kliimadiagramm 70 60 60 50 45 45 45 40 40 40 38 30 30 30 ...
mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud,
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed
Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid. Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt, tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud. Nafta ja maagaas. Leidub pruunsütti (elekter) Albaania vabariigi kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad. Talved mahedad ja sajused. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. (40%- talvel) Keskmine sademete hulk(P-Albaania Alpides) üle 2500 mm. Idapiiri ääres alla 750mm. Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline vahemereline kliima Albaania Vabariik Mullad on väheviljakad
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega
Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus,
AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda tai...
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus ...
3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on kromiit, millest saadakse kroomi. Maavarad Maakidest on olulised veel vase ja rauasulfiidid. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Kliima Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Kliima Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Jõed ja järved Jõed on talvel kärestikulised ja ujutavad üle,
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
· Mussoonvihmad, paduvihmad · Kiire lume ja liustike sulamine · Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. · Linnade kasv - vesi jõuab kivipinnalt ja katustelt (asfalt) kanalisatsiooni, mis täitub kiirelt ja põhjustab üleujutusi. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Lisaks tammidele on tulvaveest põhjustatud üleujutuste vastu võimalik kasutada veehoidlaid. 25) Jõgedel esinev suurvesi erinevates kliimades: · Ekvatoriaalne kliima - veerohkus aasta läbi. · Lähistroopiline kliima - suurvesi suvisel vihmaperioodil. · Troopiline kliima - suurvesi ajuti peale vihmasid. · Kuiv lähistroopiline kliima - suurvesi talvisel vihmaperioodil. · Niiske lähistroopiline kliima - veerohkus läbi aasta, mõneti suurem suvel. · Parasvööde - Suurvesi kevadel ja sügisel. Mussoonkliima - suurvesi suvel. Mägijõed - suurvesi suvel. 26) Voolava vee reljeefi kujundav tegevus - kulutus e. erosioon; setete transport; setete kuhjumine e. akumulatsioon
Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid. Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks, Vahemereline lähistroopiline loodusvöönd Levivad Vahemere ääres Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päik...
väinade ja lahtedena. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado 6864 meetrit Parinaota - 6630 meetrit Tupungato 6800 meetrit Kliima: Territooriumi omapärasest kuju ja vahelduva pinnamoe tõttu on suured kliima erinevused. Külma Peruu hoovuse tõttu valitseb Põhja-Tsiilis troopiline jahe kõrbekliima (kohati ei saja aastaid, keskmine temperatuur juulis 12-16°, jaanuaris 18-22°). Alates 28° paralleelist on valdav lähistroopiline kõrbekliima (sademeid 100-250 mm/a) ja veel lõuna pool vahemereline kliima (sademeid 250-750 mm/a). Kesk-Tsiili lõunaosas valitseb lähistroopiline niiske kliima (sademeid 1000-3000, Andide nõlvul kuni 4500 mm/a). Siseveed: Kõik jõed saavad alguse Andidest ning kaks pikimat jõge on Loa (440km) ja Bio Bio (380km). Suurim järv on Buenos Airese järv, mille pindala on 1850km 2, millest 970km2 kuulub Tsiilile ja 880km2. Loodusvööndid:
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused
ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia lipp Brasiilia vapp Faktid Riigi täisnimi: Brasiilia Liitvabariik (República Federativa do Brasil) Pealinn: Brasília Pindala: 8511965 km² Rahvaarv: 192296000 (2010) Asukoht maailmajagude alusel: Ameerika Kliimavööde: ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima (viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas) Loodusvöönd: savann, ekvatoriaalne vihmamets RKT 1 el. kohta: 4720$ (1997) Ekvatoriaalne loomastik Vihmametsadele tüüpilised vihmamets loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad,
Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). KLIIMA 3 Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab
kliimavööde Lähisarktiline Talv: külm Talv: Vähe Talv: AÕM kliimavööde Suvi: mP; cP Suvi: mP; cP Suvi: mPÕM; cPÕM Paras mP: Suvi: Jahe(8°C) kliimavööde Talv: Soe(5°C) mP: Palju mPÕM cP: Suvi: Soe(20°C) cP: Vähe cPÕM Talv: Külm(-15°C) Lähistroopiline Talv: mP; Cp Talv: mP; cP Talv: mPÕM; cPÕM kliimavööde Suvi: kuum Suvi: Vähe Suvi: TÕM Troopiline Kuum Vähe TÕM kliimavööde Lähisekvatorjaalne Talv: Kuum Talv: Vähe Talv: TÕM kliimavööde Suvi: Kuum Suvi: Palju Suvi: EÕM
Brasiilia Laura Luht MHG Tartu, 2014 Üldine • Lõuna-Ameerikas suurim riik • 8 511 965 km² • 5. riik maailmas • Portugali keel • 192 mln elanikku • Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine
Malta Andmed • Pealinn- Valletta • Pindala- 316 km² • Rahvaarv- 417 600 • Rahaühiks- EUR • Telefonikood- 356 • Rahvastikutihedus- 1321,5 in/km² Loodus • Tihedalt asustatud saareriik, mis koosneb 5 saarest • Asub Vahemeres • EL väikseim riik • Lähistroopiline vahemereline kliima • Kaks aastaaega: Kuum ja kuiv suvi ja jahe ning niiske talv • Vähene joogivesi on probleemiks • Malta koosneb enamsti lubjakivist Kultuur • Sõidetakse vasakul teepoolel • Eurovisioonil parim tulemus 2. koht ja halvim koht viimane • Malta ja Eesti koondis on üksteise vastu mänginud 2008 aastal kus võitjaks jäi 2:1 seisuga Eesti • Filmid “Popeye”, “Gladiaator” ja “Trooja” on filmitud Maltas Fakte
Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, PrantsuseGuajaana, Peruu,Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane.
3. Parasvööde kõige ulatuslikum a. Jahe parasvööde vegetatsiooni periood 3-5 kuud, põllumajanduslikku maad vähe b. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. 6. Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: tihti ikaldus, väheviljakad mullad. Pika vihmaperioodiga: aastas
ajaline dünaamika A põhjapoolkera D erinevates punktides U S Põhja-polaarvööde Arktiline M Lähisarktiline A Parasvööde A Lähistroopiline TE Troopiline Maakera loodus- A geograafilised Ekvatoriaalne vöötmed D U Troopiline Lähistroopiline Parasvööde S
Itaalia Üldine Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aast...
Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
Kuuba saar ******* Tutvustus · Kuuba on saar Põhja-Ameerika lõunaosas, Kariibi meres · Pindala 110 886 km² · 17. saar maailmas · Havanna · Pinnamood on mitmekesine · Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid:
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist ...
Kõrgeimad mäed Ojos del Salado 6864 m Tupungato 6800 m Parinaota 6630 m 8.1.13 Kristyna Kokk 11 Ojos del Salado Tupungato Parinaota 8.1.13 Kristyna Kokk 12 Kliima Territooriumi omap ärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest tulevad suured kliima erinevused. P õhja Tsiilis valitseb troopiline k õrbekliima. Alates ll st 28 ° on valdav lähistroopiline kõrbe, veelgi lõuna pool vahemereline ning KeskT siili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8 °C. Aasta keskmine temperatuur on 11°C. Aastane sademete hulk on 300 400mm. 8.1.13 Kristyna Kokk 13 Vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on l ühikesed ja energiarikkad, Pikimad j õed on Lola
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias.
põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes. Enamik Tasmaaniast asub parasvöötmes. Põhja-Austraalias on keskmine temperatuur jaanuaris (suvel) 28-32°C ja juulis (talvel) 18-25°C. Idarannikul ja mägede idanõlvul sajab 1000-2000, läänenõlvul 200-300 mm/a. Mandri edelaosas valitseb vahemereline, lõunaosas lähistroopiline kuiv mandriline ja kaguosas lähistroopiline niiske kliima (sademeid 500-100 mm/a, keskmine temperatuur jaanuaris 18-22°, juulis 8-12°C. Tasmaania läänerannikul on aastas 259 sajupäeva. Talvel või Austraalias ka lund sadada, kuid lumikate sulab kiiresti. Kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus lumi püsib mäeharjadel 3-4 kuud ja madalaim mõõdetud temperatuur on -22°C. . 4. Pinnamood Autsraalia hiigelsuur lääneplatoo kuni 2000 km läänerannikust sisemaale, hõlmates poole manrist. Platoo keskmine kõrgus on 300-600m
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.
PõhjaAmeerika, Euraasia kesk ja hõbevaher, Rohtla idaosa, LõunaAmeerika lõunaosa Parasvööde Mustmullad kullerkupp Pimerott, piison, koiott Vahemereline Euraasias vahemere äärsed alad, põõsastik ja Austraalia lõunaosa, Aafrika Oleander, Idavöötorav, kvoll, mets lõunaosa Lähistroopiline pistaatsia, loorber pulstikkits Aafrika põhjaosa, Euraasia kesk ja Väga vähe lõunaosa, Austraalia kesk ja huumust, Aaloe, viigikatkus, Karakal, skorpion, Kõrb lõunaosa Troopiline helehallid turkestani magun kõrbeiguaan
Rahvaarv: 32,671 (2007 juuli) Monaco riigilipp Rahvastiku tihedus: 16,754 in/km² Valuuta: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Valitseja: prints Albert II Monaco vapp Väikeriik Lääne-Euroopas Asub vahemere põhjarannikul, Prantsumaa lõunakaldal Itaalia piiri lähedal Lõunast ümbritseb vahemeri, muu piir ühine Prantsusmaaga Asukoht maailmakaardil Monaco kaart Lähistroopiline vahemereline kliima Soe talv Palav ja kuiv suvi Joonis keskmise sademete hulgaga ja keskmise temperatuuriga kuude lõikes Meeste eluiga u. 7 aastat lühem naistest. Keskmine eluiga 79,96 aastat Iga naise kohta on 0.91 meest Keskmine vanus 45,5 aastat Kõneletakse prantsuse, inglise, itaalia ja Monegasque (kohalik keel) 90% rahvastikust katoliiklased, 10% muud usundid
Florida poolsaar Asukoht Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Kliima Florida päikeserannik meelitab igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad
Parasvööde: asukohast Sesoonsus – saab ainult ühe saagi aastas, Põllumajandust mõjutavad tegurid sest aastaajad on nõmedad Looduslikud: Suur tähtsus metsandusel Kliima (määrab taimede kasvuperioodi e. Lähistroopiline: Pikk vegetatsiooniperioodi) vegetatsiooniperiood, kuid mitte läbi Metsamajanduse osakaal aasta kogu aeg Soojushulk (leitakse aktiivsete Vahemereline: talvel sademeteperiood, temperatuuride summa) suvel kuiv, 1000-2000 mm/a Niiskus e
läänes, madalikke merede ääres. Viimasel on tihti probleemiks üleujutused, samas kui Tiibeti mägismaal on tänu külmunud pinnasele ja kõrgele mäestikule erakordselt raske üldse mingit elu alustada. Seepärast elavadki seal peamiselt erakud ja Tiibeti mungad. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Asustus ongi kõige tihedam Hiina Ida-ja lõunarannikul, kus on pinnamood ja teised tingimused elamiseks soodsad. Hiina riigi idaosas on asustus palju tihedam kui mujal, sest see on mere ääres ja suuremate linnade lähedal. Ühe lapse poliitikaks nimetatakse ülerahvastatust leevendavat pereplaneerimispoliitikat Hiina Rahvavabariigis, mis viidi ellu Hiina valitsuse poolt 1979. aastal ja kehtib tänapäevani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
