10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
boss112
Õppematerjali autor
Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia. Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud. ROOMA - on suurim 2. saj. p. Kr. Kr Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut. 18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe. Roomas on Claudiuse akvedukt. Colosseum - 80. p.Kr. - ellipsikujuline travertiinist (jõeuhtekivim (Tiberi kallastelt, kui see seal jooksis)) amfiteater - gladiaatorite võitluspaik. Sees areen 54x86m. 100 päeva avapidustusi
kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. Savist veetorudesse pumbati vett akvedukti alguses, kusjuures veega varustati ainult majade esimesi korruseid. Pont du Gard: Selle 275 meetri pikkuse akvedukti ehitasid rooma leegionärid Prantsusmaale, Nimes´isse, sillakujulisena Gardi jõe koahel, et selle allika vett linna juhtida. Akvedukt koosneb kahest ilustusteta teineteise peale asetatud suurest kaaristust, millel asub väiksem kolmas. Kaudselt ilmnes selles klassikaline liigendusprintsiip: ülemine kaarvõlvide rida mõjub ehitist krooniva simsina. Iga ehituseks kasutatud lubjakivist blokk kaalub 6 tonni, kusjuures omavahel
raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia - sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Tarberajatised Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madääni ajastu töö- ja
viimane keiser. Sellegipoolest pani Rooma tsivilisatsioon aluse keskaegse Euroopa arengule. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati
AKVEDUKT - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. NT: Pont du Gard Prantsusmaal. TRIUMFIKAAR - Arc de Triomf on Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar ja Tituse triumfikaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga.
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuuls
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal voolab Tevere laias orus järs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid