Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees,
.................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 2 Sissejuhtatus Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564.aastal Pisas. Ta oli kuulus Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Tema pani aluse katsetulemuste matemaatilisele kontrollomisele ja teaduslikule eksperimenteerimisele. Nendest said aluse seletatavad loodusteadused. 3 Perekond Galileo oli Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimene poeg. Galileol oli vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Galilei perekond ei olnud vaene, kuid ka mitte rikkas
........................ Galileo Galilei pildid................................................ 1 sissejuhatus Galileo Galilei sündis aastal 1564 Itaalias Pisas, linnas, mis on kuulus oma viltuse torni poolest. Ta pidas loenguis Padova ülikoolis ning hiljem elas ja töötas Firenzes. Galilei ei leiutanud teleskoopi, kuid parandas tublisti selle suurendusvõimet. Mõned ajaloolased on oletanud, et Rooma inkvisitsioon piinas Galileid. Galilei kohta langetatud otsuses öeldakse, et Galilei tõeliste kavatsuste teadasaamiseks oli hädavajalik tema ,,karm ülekuulamine ''. Inkvisitsiooni zargoonis mõeldi selle all sageli piinamis, kuid piinamise all võidi mõelda ka vaid piinamisega ähvardamist. 2 Galileo Galilei Galileo Galilei sündis Pisas Firence õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa
Isa Vincenzio Galilei ja ema Giulia Ammannati Vend : Michelangelo Õed:Virginia ja Livia Esmane haridus isalt ja koduõpetajatelt Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima
2. ELULUGU 2.1. Sünd ja perekond 2.2. Haridustee 2.3. Iseseisva elu algus 3. KOMEEDIUURINGUD 4. GALILEI VANGISTUS JA SURM 5. TUNTUMAD SAAVUTUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Sissejuhatus Ma teen slaidesitluse Galileo Galilei kohta. Ma valisin Galileo Galilei, sest tema avastas, et füüsilise maailma seaduspärasusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite kujul. Ta kirjutas, et ,,loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles". https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cc/Galileo.arp.300pix.jpg Suurteadlane Galileo Galilei Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastaseks (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri). Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele
Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid
Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli
info abi enda referaadi kirjutamisel. 2. Galileo Galilei Lapsepõlv Galileo Galilei sündis 15. veebruar 1564 Pisas ( Itaaljas ). Tema ema nimi oli Giulia Ammannati ja isa nimi Vincenzo Galilei. Isa sündis Firenzes 1520, ta oli õpetaja. Tema vanemad abiellusid aastal 1563. Algus eluaastad elas ta perga Pisas. 8 aastaselt kolisid ta vanemad Firenzesse kuid Galileo jäi Pisa, 10 aastaselt kolis ta vanemate juurde Firenzesse. Kui ta oli piisavalt vana siis ta vanemad saatsid ta kloostri õppima. Haridus Isa soovis,et ta õpiks arstiks ja jätkaks oma põhikooli Firenzes. Aastal 1581 Vincenzo saatis Galileo tagasi Pisa,et elada uuesti Muzio Tedaldi juures ja registreeruda meditsiinilise taseme juures Pisa ülikooli. Teda huvitas sellel ajal hoopis Aristotelese ideede vaidlemine kui arstiteadus
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16
kolis seejärel Firenzesse. Pärast põgusat koolitust saadeti Galileo Vallombrosos asuvasse vanasse kamaldolaste kloostrisse, mille vaikne elu ja õpingud köitsid noorukit sedavõrd, et ta otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi Firenzesse, kuid ka seal jätkas poiss oma õpinguid kamaldolastest munkade juures, kuigi mitte enam kui tulevane orduliige, ning sooritas 1581. aastal sisseastumiseksamid Pisa ülikooli. Galileo esimesed ülikooliaastad lõid talle professoritele vasturääkija maine. Aastaid hiljem tehtud märkmetes kirjeldab ta oma kahtlusi, mis väitis, et tegelikult kehad langevad kiirusega, mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583. aastal kuulas Galileo mõnda loengut Eukleidese geomeetriast, kuid mitte ülikoolis, vaid
Galilei ja Torricelli Ode ja Arko GALILEO GALILEI Galileo Galilei sündis 1564. aastal ja suri 1642. aastal. Ta oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimen-teerimisele ja katse-tulemuste matemaa-tilisele tõlgendamisele, mis lõid aluse seleta-vatele loodusteadustele. TUNTUMAD SAAVUTUSED Termoskoop · 1597 Galileo Galilei leiutas termoskoobi · See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti täpseks, sest näit sõltus suurel määral õhurõhust Geomeetriline ja militaarne kompass · 1597 Galileo Galilei leiutas
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA
Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Galilei Galileo G.Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, matemaatik ja füüsik, kes mõõteriistade (termomeeter, teleskoop) loomisega pani aluse teadusliku eksperimenteerimise ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisega - seletavale loodusteadusele.Ta sündis 15. veebruaril Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, Firenze lähedal. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, ent katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse
Referaat Kehade vaba langemine Tallinn 2011 Sisukord 1) Aristoteles 2) Galileo Galilei 3) Vaba langemine 4) Galileo katse 5) Valem 6) Sisukord Aristoteles(384 eKr-322 eKr) oli Vanakreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas ning sai oma füüsikaalased teadmised Ateenas Platoni juures. Hiljem oli aga ta ise Aleksander Suure kasvastaja ning rajas ka Ateenasse filosoofiakooli. Tema oligi esimene inimene kes hakkas uurima kehade vaba langemist ning seda juba üle 2300 aasta tagasi. Aristoteles oli esimene, kes väitis, et raskemad esemed kukuvad kiiremini kui kergemad. Oma väite tõestamiseks Aristoteles katseid ei teinud, kuid mõttetark oli väga kuulus ja
Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on" Galileo Galilei 15.02.1564 8.01.1642 psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Ta oli Itaalia astronoom, Teine tase filosoof ja füüsik. Kolmas tase Pani aluse teaduslikule Neljas tase Viies tase ekperimenteerimisele ja katsetustulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele.
Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika vallas. Tema tööd mõjutasid teadusliku mõtlemise põhialuseid kuni 20. sajandi alguseni. Inglismaal sündinud Newton õppis ja seejärel töötas õppejõuna Cambridge´i ülikoolis. Oma kõige tähtsama tööga tegi ta 1664. aastal algust kodus, kui ülikool suure katku ajal suleti. Newton võttis 1668. aastal kasutusele peegelteleskoobi. Umbes kolmkümmend aastat hiljem viis ta läbi katsed, milles läbi klaasprisma langev valgus murdus värvispektriks. Nende kahe
heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga
kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all õppis Galileo mõnda aega mõttega ordusse asutumisest, kuid ta isa keelas teda ning viis poja Vallaombrosast siiski ära. Tal olid pojaga teised plaanid. Tema oli otsustanud, et tema pojast peab saama kangakaupmees. Kuid see ei meeldind aga Galileole endale, ta astus isale vastu ning teatas, et soovib alustada hoopis teaduslikku karjääri. Eriti meeldis Galileole matemaatika ning ta soovis sellega rohkem tegeleda, ajal mil see teaduskaugus tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Galileo isale ei meeldinud see idee silmaotsaski, kuid lõpuks jõudsid nad siiski kompromissini. Galileo astus 17 - aastaselt Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Kuid Galileo ei tahtnud oma unistust kõigest olenemata sinnapaika jätta ning ta õppis salaja ka matemaatikat. Hippokratese ning Galenose meditsiiniõpikute all hoidis ta vargsi Eukleidese ja Archimedese teoseid
Universum tervikuna on igavene ja liikumatu, kuna ei ole midagi väljaspool seda, aga üksikud maailmad on muutumises ja kaduvad. Kogu olemine on universum ise. Galileo Galilei Galileo Galilei oli füüsik, matemaatik ja astronoom, ta tegi fundamentaalseid avastusi seoses planeetide liikumisega. Galilei mõistis eksperimenteerimise tähtsust ning oli seisukohal, et füüsiline maailm on kõige paremini mõistetav matemaatika kaudu. Tema karjääri pöördepunktiks sai riistapuu(teleskoop), mis suurendas 20 korda. Teleskoobist oli ta kuulnud Hollandist ja valmistas selle ka endale. Oma teleskoobiga avastas ta Jupiteri neli kuud ja väitis nende faaside põhjal, et nad tiirlevad ümber planeedi. Ta uuris Saturni rõngaid ja avastas, et Veenusel on samasugused faasid nagu kuul, mis näitab, et ka too planeet liigub ümber Päikese. Need avastused kinnitasid M. Koperniku
selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida. Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks
selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida. Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks
Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist. Esimeses tabeli veerus olev rooma number tähistab vastava kuu avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama "Voyager-1" abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu ning
....... 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene,
Araablased huvitusid dioptrikast - valguse murdumisest läbipaistvas kehas. Silmalääts juhatas tee kristallist (beryllus Brillen) või klaasist läätsede kasutuselevõtmiseks lugemisel. Ibn al- Haithami (Alhazeni) "Optika" (umbes 1038) sai aluseks keskaja optikale. Jäi ületamatuks kuni 17. saj., kuigi vahepeal täiendati. Lääts oli inimese meeleaparaadi esimene täiendus, mehaanika rakendamine oli füüsilisi võimeid juba avardanud. Lääts sai teleskoobi, mikroskoobi ja fotokaamera prototüübiks. Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608)
Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele) 1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga. 1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2. aprillil Hamburgis. 1640 Seni Hispaania alla kuulunud Portugal saab iseseisvaks. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" I osa. 1641 Prantsuse filosoof René Descartes avaldab raamatu ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast", millest saab kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. 1642 Reiner Brockmann saab Eestimaa konsistooriumi assessoriks. 1642 Lüübekis üllitatakse postuumselt Paul Flemingi mahukas luulekogu Teütsche Poemata. 1642 Sureb Galileo Galilei. 1642 Rembrandti maal ,,Vahtkond" (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi.
arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); *tähtede füüsika (uurib tähti); *galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); *kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia
algelement tuli. -450 Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest. -420 Demokritos loob esimese atomistliku teooria. -400 Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel. -400 Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis. -350 Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi. Paljud tema teooriad püsivad füüsikas peaaegu 2000 aastat. -300 Aristarchus üritab mõõta kaugust kuu ja päikeseni, kuid suure mõõtmisvea tõttu eksib umbes 20 korda. -300 Eukleides kirjutab oma teose "Elemendid", mis on geomeetrias siiani standardiks.
Benediktiini munkade käe all mängles Galileo mõnda aega mõttega ordusse astumisest. Kuid isa keelas teda ja viis poja Vallombrosast ära. Tal olid Galileoga teised plaanid tema pojast pidi saama kangakaupmees. Galileol olid aga hoopis omad plaanid. Ta soovis alustada teaduslikku karjääri. Ta soovis pühenduda matemaatikale alal, mis tol teaduskaugel ajastul tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Viimaks jõudsid isa ja poeg siiski kompromissini. Galileo astus Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Sealjuures süvenes ta salaja ülepeakaela matemaatikasse. Hippokratese (Kreeka arst, teadusliku meditsiini rajaja) ja Galenose (Kreeka arst ning matemaatik) meditsiiniõpikute all hoidis ta vargsi Eukleidese ja Archimedese teoseid. Vabadel hetkedel viis ta omavalmistatud seadmete abil läbi eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus
Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. (Allikad 3, 8, 10 ) 3.1. Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (Allikad 5, 8, 10)
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks.
Füüsikaline maailmapilt pole olnud aegade vältel ühesugune. See muutub pidevalt ning sada või isegi 50 aastat tagasi oli paljuski erinev nüüdisaegsest maailmapildist. Kunagi oli üldlevinud arvamus, et Maa on ketas, mis toetub kilpkonnale (või elevandile või veel millelegi). Selline seisukoht tulenes inimeste piiratud kogemusest: maapind näib ju tasasena ja kui midagi seisab, siis peab ta millelegi toetuma. Kuid juba tuntud vanakreeka filosoof Aristoteles tuli sellisele järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Ta taipas , et see on tingitud Maa asendist Päikese ja Kuu vahel. Maa vari aga polnud sugugi ellipsikujuline, nagu peaks välja nägema ketta vari, vaid alati ringide lõige. Teiseks oluliseks argumendiks Maa sfäärilisuse kasuks oli see, et hele täht Põhjanael, mis taevavõlvil asub taevapooluse läheduses, paistab lõunapoolsematel laiuskraadidel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolsetel
............................................................................. 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse. Valgustus kujunes teaduse arengust, kui inimesed hakkasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
