Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalugu 1
Galeegi keel Neit-Eerik Nestor Moonika Põldvee Tartu 2017 Galeegi keel Kõnelejaid: 2 340 000 (2012) Räägitakse Pürenee poolsaare loodeosas (Galicia), Lõuna-Ameerikas (Argentiina, Uruguay), mujal Euroopas (nt Hispaanias, Prantsusmaal) Väga sarnane portugali keelega, vastastikku arusaadavad Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali)
Õpilaskonverents ,,Galiitsia keldid" 01 cancro cru GALIITSIA ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia on üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast (meil Eestis maakonnad, neil seal autonoomsed piirkonnad) Hispaanias, mis asub Portugali põhja -ning Hispaania loodeosas. Galiitsia jaguneb omakorda veel 50 provintsiks. Põhilise üldpildi moodustavad mäed ja jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA
Portugali keel Portugali keel Kuulub romaani keelerühma Kõnelejaid on üle 200 miljoni Arvult maalilma kaheksas keel Pärineb Pürenee poolsaarelt Lähedane galeegi ja hispaania keelele Riigikeeleks Brasiilia Mosambiik Angola Portugal Guinea-Bissau São Tomé ja Príncipe Ida-Timor Ekvatoriaal-Guinea Cape Verde Riigilipp Kuulutati välja 30. juunil 1911. aastal Põhivärvid on roheline ja punane, eraldusjoonel asub Portugali vapp Tuntud portugallased Portugali vabariigi president Belém Palace
rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a) Pealinn Madrid 3,2 miljonit elanikku (2012)
3 suuremat kliimavööndit Hispaania raha-euro 2002 Kuningas ja kuninganna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Ebaühtlaselt Romaanirahvas VARIA "Jäneste maa" Kääbuspalm Hispaania, katalaani, galeegi, baski Pikim jõgi Tajo 1120 km Hispaania keelsed laused Tere-Hola Tere hommikust- Buenos dias Tere õhtust- Buenos tardes Nägemiseni- Hasta la vista Head aega- Adios Kuidas elad- Como estas Hästi- Bien Jah-Si Ei-No Tänan- Gracias Vabandust- Perdona Gracias por su atención!
Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso Salvador Dali Näitlejad: Penelope Cruz Antonio Banderas Härjavõitlus Barcelona Kuninga palee Las Palmas de Gran Canaria Tenerife Mallorca
Portugali Keel Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 250 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel. Kõige rohkem räägitakse seda keelt Brasiilias(74%), Mosambiigis (10%), Angolas(7%) ja Portugalis (4%) kõigi keele rääkijate hulgast. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast ja on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugal, Brasiilia ja Prantsusmaa, on riigid, kus räägitakse seda keelt kõige rohkem. Portugali keel on riigikeeleks ka seitsmes riigis, milleks on: Angola, Brasiilia, Guinea Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneemesaared ja Sao Tome ja Principe. Nendes riikides on see keel riigikeeleks, kuna nad on olnud kunagised Portugali kolooniad ja sellest ajast on see nii jäänudki. Portugalis räägitakse seda keelt veel ka mitmes erinevas murdes, mis jagunevad
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j õeorg ude üleujutusel kohtades, kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee
hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus. Suurimad linnad: 1. Lissabon - 668 000 elanikku 2. Porto - 311 000 elanikku 3. Coimbra - 96 000 elanikku Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele
*Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks-
Madrid · Madrid on Hispaania pealinn ja Euroopa Liidus suuruselt kolmas · Linnapeaks on Manuela Carmena · Koduks 3,3 miljonile linnaasukale · Pindala on 605,77 km² · Madridis elab 6,8% Hispaania elanikest · Külastatuim linn Hispaanias · Madrid koosneb kahekümne ühest rajoonist · Kasutusel olev rahaühik on euro · Keskmine palk jääb alla vaid Baskimaale · Räägitakse hispaania, katalaani, galeegi ja baski keelt Kliima · Lähistroopiline kliimavööde · Vahelduvalt külm Vahemere kliima · Suved on kuumad ja päikselised · Päeviti 31-32 °C ja õhtuti 19 °C · Päike paistab detsembrist juulini · Madridis on umbes 3 korda rohkem päikesekiirgust kui Euroopa põhjapoolsetel aladel · Teiste Hispaania asukohtadega võrreldes on talved külmad · Jaanuari kuus on kõige külmem 6°C · Päeviti 10-15 °C ja õhtuti 6-8 °C
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse.
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930
palverännakute sihtkohti. Portugali keel on välja arenenud ladina keelest ning seda räägitakse ka sellistes kaugetes maades nagu Brasiilia, Angoola, Mosambiik ja Aomen, mis on Portugali kunagised asumaad. Peaaegu kõik kohalikud saavad aru hispaania keelest ning paljud räägivad ka prantsuse keelt. Lissabonis kõneleb üllatavalt palju inimesi päris head ning kohati isegi ladusat inglise keelt. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult küla Miranda do Douro's miranda keel tunnustatud kui kohapeal koostöö ametlik keel. Portugallaste keskmine eluiga on 77,7 aastat, meestel 74,43 aastat ja naistel 81,2 aastat. Imikute suremus on 4,98 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta. Rahvastiku kasvu määr on 0,275%. Sünni-määrus on 10,45 sündi 1000 rahvastikust. Surma-määrus on 10,62 surma 1000 rahvastikust
(Reyno de Espaa) Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna
Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal.
Ramón María del Valle-Inclán (1866-1936) oli dramaturg, romaanikirjanik ja poeet, kes ühendas meeldiva keelekasutuse kibeda ühiskondliku satiiriga. Rohkem kui sisu huvitasid teda üldmulje ja stiil. On öeldud, et eelkõige oli ta poeet, isegi proosat kirjutades ning mõned kriitikud peavad teda juhtivaks romaanikirjanikuks hispaania modernismis. Iroonia on algusest peale läbivaim joon tema teostes. Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat. Valle-Inlán lõi 1920
territooriumit) Religioon · Usund: katoliku usk · Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. · Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. · Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.
Andres Ehin on tõlkinud proosat ja luulet inglise, vene, soome, prantsuse, saksa ja sölkupi keelest ning Ly Seppeli abiga ka türgi keelest ja Amiran Kaladze abiga gruusia keelest. Tema luuletõlkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine. Tema tõlkimistest võib järeldada, et ta oskab rääkida vähemalt 6-te keelt ja türgi ning gruusia keelest tõlkimisega saab hakkama väikse abiga. Ehini luuletusi on tõlgitud vene, läti, leedu, kasahhi, soome, rootsi, inglise, saksa, taani, galeegi, prantsuse, ungari ja hispaania keelde. Tema luuletused on väga menukad, seda võib järeldada sellest, et tema luuletusi on tõlgitud 13-sse keelde. Veljo Tormis on kirjutanud Andres Ehini tekstidele koorilaule. Õpingu · 1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli · 1964 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soomeugri keelte erialal Töökohad · 19641965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures
Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a)
.................................................. lk 7 Kokkuvõte .................................................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... lk 9 HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad linnad: Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikue, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse.
Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a)
7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni. 17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida
Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54%
Lihtne ladina keel sai tagasi oma võimsuse, millega kaasnes keele varieerumine. Eriti oli seda näha riigi põhjaosas asuvatel tasandikel. Seda keelt nimetatakse kastiilia keeleks. 3.4. PORTUGALI KEEL Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailmas kaheksas keel. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast. Brasiilia portugali keel erineb originaalsest portugali keelest. Portugali keel on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugali keele on riigikeeleks seitsmes riigis: Angola, Brasiilia, Guinea-Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneeme saared ja São Tomé ja Príncipe. 14. ja 16. sajandi vahel, kui toimusid portugallaste avastused, oli keel kandunud ka mõnedesse Aasia, Aafrika ja Ameerika piirkondadesse (tänapäeval kõneldakse seda kõige rohkem Brasiilias). Kuueteiskümnendaks sajandiks oli see Aasias ja Aafrikas arenenud keeleks, mida
Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus. Euroopa keeled jagunevad 4 keelkonna harru: Indoeuroopa, Uurali, Turgi ja Semi. Veel lisaks on 3 keelt, mis on oma rühma ainsad esindajad, Baski keel, Kalmõki keel, Neenetsi keel. 16) Maailma 10 enim kõneldud keelt. Hispaania, inglise, katalaani, prantsuse,itaalia, saksa, portugali, galeegi, baski, poola. 17) Eesti keele päritolu. Eesti kelle päritolu kohta on mitmeid erinevaid hüpoteese, kolm levinumat selle kohta on, et esiteks: eestlased on pärit Balkanilt, teiseks, et eestlased on pärit Musta mere äärest ja kolmandaks, et eestlased on ugrimugri päritolu. 18) Lingvistikaülesanne. 19) Keeleline etikett. Keeleline etikett kujutab endast sotsiaalsete parameetrite ja keele omavahelist seost
Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend. Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari
Samas võib eesti keelest tuletada ka uued sõnad, kuid Kaalep rõhutab, et need sõnad meie keelde ei sobi. Keeleuuendajana meeldib Kaalepile tuletada uusi sõnu pigem murdetüvedest kui kõlasarnasuse järgi ja teistest keeltest. Näiteks võib tuua ,,vandel", mis on tuletatud sõnast ,,elevandiluu". Teiseks näiteks on ,,teavitama" ja ,,teave/teabe", mis on tuletatud murdekeelsest sõnast ,,täävitama". Türgi keelest on Ain Kaalep laenanud sõna ,,seder" ehk rannakarbikesed ja galeegi keelest ,,hõber" ehk puutumatu, neitsilik. Sõnalaene on Kaalep kasutanud peamiselt luuletõlgetes. Pronkssõdur räägib Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel, või krimmitatareid, rahvaid neid aeg-ajalt ka tigedat mõna, kes tunda võitjate võimu ise pidades vaikima. Lõpuks nüüd aga võtan ometi sõna. said nii, et naiste-lastega koos pidid astuma Siberi-rongi
luules · kasutas seda riimi ka Juan Ruiz Alfonso X el Sabío (1221-1284) · Castiilia kuningas · suured vaimsed saavutused, vähe sõjalisi · koondas enda ümber haritud mehi, laskis tõlkida araabia keelest · jätkas Toledo tõlkijate koolkonna tegevust · ,,Kalilea ja Dimna" kuninga ja filosoofi vestlus, tõlgitud araabia keelest · ka õigusalased ja ajaloolised teosed ,,Üldine kroonika" · kirjutas ka luulet galeegi keeles Püha Isidorus · Sevilla peapiiskop · kuulus ladinakeelsete entsüklopeediliste teoste poolest 14. sajand · kindlustatakse riiki, mis juba Hispi all · kristlaste ja mauride tugev käbikäimine · 2 suurt kirjanikku: Juan Manuel (1282-1349) · Alfonso vennapoeg · Võttis osa poliikast ja ühiskonnaelust · ,,Krahv Lucanor" 1335, novelli-jutukogu, 51 lugu, idamaise kirjanduse mõjud, raamjutustused, ise
a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1] 5 Geograafiline asend
Need nähtused tulevad Gonzalo de Berceoga. Alfonso X el Sabio (1221-1284)- sõjas suuri saavutusi ei olnud, aga paistis silma varajase valgustatud valitsejana. Hakkas kasutama hispaania keelt ladina keele asemel. Dante oli see julge mees, kes kirjutas esimesed traktaadid itaalia keeles. Cronica general- 1270, hõlmab hispaania ajalugu. Hispaaniakeelsed teosed. Hiljem ilmus kroonika ka maailma ajalooga. Kuningal oli ka luulesoont, ise kirjutanud. Kirjutas luulet galeegi keeles. 14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid. Kirjutanud nii relvadest kui armastusest. Kirjanduslukku on läinud teosega ,,El Conde Lucanor", paigutatakse selle raamatu lõpetamisaastaks 1335. Juan Manuel kirjutas enne Boccaciot juba novelle, aga Boccaciol oli juba uuema aja vaimus ja pikemad, arenenumad
5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on
aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%). 5 2.3 Keel Hispaania riigikeel on hispaania keel, kuid ametlikult kasutatakse ka katalaani, -baski, -galeegi ja valencia keelt. 2.4 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner, Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 79°C, juuli oma 1820°C
Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Kaisa Suumann 4 IFI6001 Arvuti töövahendina Haldusjaotus Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist
(Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o 3.3 Islami ülemvõim o 3.4 Islami võimu langus ja taasühinemine o 3.5 Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini o 3.6 Napoleni valitsus ja selle tagajärjed o 3.7 Hispaania-Ameerika sõda o 3.8 20. sajand o 3.9 21. sajand * 4 Kultuur
Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Rahvastik: Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi. Keel: Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste. Seadusandlikud võimuorganid: Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema
ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_arhitektuur.htm 15. Millised keeled on välja kasvanud ladina keelest? Romaani keeled on ladina keelest arenenud indoeuroopa keelte rühm. Romaani keelte hulka kuuluvad: itaalia keel, prantsuse keel,hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel, katalaani keel, provansi keel ehk oksitaani keel, galeegi keel, leoni keel, korsika keel. 16. Milles avaldub ladina keele mõju rahvusvahelisele sõnavarale (tuua näiteid eri keeltest sõnatüvede tähenduse ja liidete kohta)?) Ladina tähestik, grammatika mõjutused (romaani keeled, samuti sks. gramm aluseks) Saksa keel ja seosed eesti keelega · Sõjandus: Kampf (campus), Pfeil (pilum). · Kaubandus: kaufen (caupo), Münze (moneta), Sack (saccus), Pflanze (planta), Fenster
Xavier Hernández Creus (sündinud 25. jaanuaril 1980 Terrassas, Kataloonias) on Hispaania jalgpallur-poolkaitsja. Ta esindab praegu FC Barcelonat ja kuulub ka Hispaania rahvuskoondisesse. David Villa Sánchez (sündinud 3. detsembril 1981 Astuurias Langreos Tuillas) on Hispaania jalgpallikoondise ründaja, kes mängib kodumaa kõrgliiga klubis FC Barcelona. Fernando José Torres Sanz (sündinud 20. märtsil 1984 Madridis) on galeegi päritolu jalgpallur, kes mängib alates 2011. aastast jalgpalliklubis Chelsea FC ründajana. Carles Puyol i Saforcada (sündis 13. aprillil 1978 La Pobla de Seguris Pallars Jussàs Kataloonias Hispaanias) on katalaani jalgpallur. Ta on Hispaania rahvusmeeskonna ja FC Barcelona kaitsja. Nani (õieti Luís Carlos Almeida da Cunha; sündinud 17. novembril 1986 Roheneemesaartel Praias) on Portugali jalgpallur. 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGLID 3.1
Hispaania Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopas ja hõlmab 85% Pürenee poolsaarest. Hõlmab veel Baleaare, Kanaare ja teisi väiksemaid saari. Piir on Prantsusmaaga, Andorraga, Portugali, Maroko ja Gibraltariga. Pindala on 504 782 km2, rahvaarv 44 351 200 elanikku (2006). Pealinn on üle 3 miljoni elanikuga Madrid. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks (jagunevad omakorda 50 provintsiks) ja 2 autonoomset linna. Riigikeeleks on hispaania keel, piirkonniti ka katalaani, galeegi ja baski. Rahaühikuks euro. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga kuningas. Kuningas kinnitab seadused, määrab valitsusjuhi ja on sõjaväe ülemjuhataja. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jaguneb Senatiks ja Saadikute Kongressiks. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Valitsust juhib esimees, kelle kandidatuuri kinnitab Saadikute Kongress ja nimetab kuningas. Valitsuse liikmed nimetab kuningas valitsusjuhi ettepanekul
hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:
annaabi.ee 
