ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist, karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning
Lk 76-Bakterid 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moo...
Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein
Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
Vakuool REGINA KAASIK LIISA RATASSEPP 10.A KLASS JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM 2016 Vakuooli ehitus Vakuool on ümbritsetud ühe õhukese membraaniga, mida nimetatakse tonoplastiks Tonoplast eraldab vakuooli muust tsütoplasmast Vakuooli täidab rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges Vakuool pole tavaline organell, seepärast nimetatakse seda ka organoidiks Vakuool erinevates rakkudes Vakuoole esineb taimerakkudes ja osal vees elavatel üherakulistel organismidel Taimerakus tekib vakuool Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt lähedane lüsosoomidele loomses rakus TAIMERAKK VAKUOOL Vakuooli funktsiooneerib kui: Säilitusorganell Lüsosoom Turgori regulaator Organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Stru...
Kromoplastid on kollased, oranzid või punased, nad sisaldavad karotinoide. Nende ülesandeks on õitele ja viljadele tolmeldajate või levitajate ligimeelitamine 11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad. Tuum, rakumembraan, Golgi kompleks, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, tsütoplasmavõrgustik, turgor, rõngaskromosoom, karüoplasma, mitokonder, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett 15) kus toimub bakteri valgusüntees? Ribosoomides 16) millised lisa organellid on vees elavatel bakteritel ja mis otstarve neil on, kirjeda? gaasivakuoolid,aitavad vees püsida 17) joonista bak rakk,kirjuta osade nimed? 18) Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumisega 19) Mis toimub enne bakteri raku jagunemist? Rõngaskromosoomi kahekordistumine 20) Kui kiiresti bakterid paljunevad?laboris 1...2 tunni jooksul,eriti kiireti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel, looduses korra ööpäevas või veelgi harvemini. 21) Nim teisi paljunemis viise peale pooldumise? Pungumise teel, mütseeli tükikeste abil.
sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad gaasivakuoolid väikeste, tugevalt valgust murdvate kehakestena. 9. RuBisCo on kristalliseerunud ensüüm ribuloos-1,5-bifosfaat karboksüülaas-oksügenaas, mis asub polüeederkehas sinivetika rakus. RuBisCoga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine. 10
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatö...
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest.
· Bakteritel on vaid üks kromosoom. · Bakteri tsütoplasmas on tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore. · Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. · Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. · Valdav osa bakteritest on heterotroofid.
karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet. Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides. Osade bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom. Bakteritel on üksainus kromosoom, mis bakterite paljunemisel jaguneb ja rakku jääb endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad- plasmiidid, mis sisaldavad geene bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees.
Lisaks on bakteri tsütoplasmas väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Valgusüntees toimub ribosoomides. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu
Limakapsel-osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikuid rakud kolooniaks. Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisald peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli-ja fosforiühendeid.bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase. Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad veekogus vertikaalselt st pinnast põhja ja vastupidi liikuda.Viburid ja karvakesed paiknevad rakukesta peal. Viburid aitavad bakteril liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. Osa baktereid mood ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks spoore. Selleks vähendab ta raku veesisaldust ja ka rakuorganellide arvu.Ühest rakust mood ainult 1
Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste, mitokondreid, tsentrosoom, tsütoskelett. Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui pärsituumses rakus ja ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Valgusüntees toimub ka bakterites ribosoomides. Ribosoomid on aga väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elutsevatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Bakterid paljunevad pooldumisega! 6. BAKTERITE TÄHTSUS: *väga head lagundajad surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist
bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
pole membraanseid organelle nii membraanseid kui ka kahekordse membraaniga organelle mitokondrid on mitokondrid on plastiide pole taimerakud plastiidid rakukest + kapsel ei ole kapselt, aga taime- ja loomarakul on rakukest puuduvad või gaasivakuoolid on suured või väiksed vakuoolid väiksemad suuremad Normaalne mikrofloora Kõigi organismidega elab alati koos suhteliselt suur hulk erinevaid baktereid. Neid nimetataksegi organismi mikroflooraks (ka taimedel). Inimesel elab enim baktereid jämesooles, kuid neid leidub nii nahal, suuõõnes, ninaneelus, kurgus, suguelundite limaskestadel kui ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. Selle koostis sõltub
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
RAKUD Kõikides rakkudes esineb 4 põhisüsteemi: 1) Paljunemissüsteem- tagab DNA kahekordistumine enne rakujagunemist 2) Piiristav süsteem- tagatud rakukestade ja membraaniga 3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka...
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot...
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik,...
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad ladundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. 5. Patogeensete bakterite tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest. 6. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. 7. Bakterid paljunevad pooldumise teel. 8. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Bakterid
· vt. eelmist 4. Tsütoplasma · Seob rakuosad tervikuks 5. Ribosoom · Sünteesib valke 6. Plasmiid (DNA rõngasmolekul) · Kannab pärilikku infot 7. Vibur · Aitab liikuda 8. Karvakesed ehk piilid · Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
Üherakulised organismid · 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest. · Kest. Polüsahhariidid, valk, liitlipiid. Kaitsefunktsioon, vibur liikumiseks, limakapsel. · Inimesele surmavad patogeensed bakterid- bakteritoksiinid. Mürgiseim botulismi toksiid. · Tuumapiirkond- kromosoom , DNA · Plasmiid- DNA rõngas, aitavad lagundada orgaanilisi ühendeid. · Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid. · Paljunevad pooldumisega · Spoorid- saavad elada kaua. · Pungumine Bakterite tähtsus · Lagundajad · Mullakujundaja · C, O, N, P, S ringed looduses · Inimesed lagundavad ühendeid , mida ensüümid ei lõhusta. · Loomades- tselluloosi lõhustamine. · Toiduainete töötlemine- hapendamine · Biotõrje · Metallurigia · Valguliste ensüümide töötlemine · Tekstiilitöötlemine · Insuliini töötlemine VIHIK
Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid
Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) 1.4 BAKTERITE MÕJU INIMESELE Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid bakteritoksiine. Kui enamik bakterid on neutraalsed ja inimesele vajalikud.
rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgo kompleksi, kloroblaste ega mitokondreid. Lisaks puudub neil ka tsentrosoom ja tsütoskelett. Sarnaselt päristuumsete organistmidega toimub ka bakteritel valgusüntees ribosoomides, mis on aga mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Mõne bakteri tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid, mis on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Gaasivakuoolid on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele (aitavad vee pinnae või põhja liikuda). MILLISED ON BAKTERITE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED? Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi.
mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks. · Põllumajanduses taimekaitsevahendid Bakterid · Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda. · 1928 avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus Bakterirakud on 3-5µm pikad · DNA ( kromosoom haploidsed) · Tsütoplasma · Plasmiidid ainevahetuse antibakterid (pole joonisel) · Ribosoomid · Gaasivakuoolid vees elavatel bakteritel (pole joonisel) · Nukeloid piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku. · Limakapsel osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest. · Piilid aka fimbria aitavad kinnituda pinnasele. · Vibur osadel bakteritel, liikumiseks.
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku ...
Bakteri raku ehituses puuduvad membraanidest koosnevad struktuurid ja membraaniga ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett). Tsütoplsama ringleb vähem, kui päristuumses rakus. Ainete kandumine toimub üldiselt difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides, need on aga mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNAd ja valgu molekule. Ribosoomid on kõigis bakterites. Mõnel bakteril on gaasivakuoolid (membraaniga ümbritsetud põiekesed), omased vees olevatel bakteritele, aitavad vee pinnale tõusta või sukelduda. Millised on bakterite elutegevuse iseärasused? Bakterid paljunevad pooldumisega. (raku kasvamine ja varuainete süntees, rõngaskromosoomi kahekordistumine kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi, raku membraan koos kestaga nöördub ja moodustub kaks rakku kumbki rakk saab ligikaudselt võrdse arvu plasmiide ja ribosoome)
Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt eripinda. Suuurtel bdel nt suured gaasivakuoolid. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Pasteur: kristallograafia rajaja, kääritamise avastaja. Avastas pastöriseerimise ja vaksineerimise. Kurekaelaga kolvis keedetud puljongis ei hakanud bd paljunema, kui kael maha võtta siis hakkasid kuna bdel oli taas ligipääs. Koch: Tõestas et bakterid põhjustavad antraksit mitte vastupidi. Uuris ka koolera- ja
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
sinivetikad e. tsüanoprokarüoodid e. Sinikud *Zooplankton e. loomne hõljum *Bakterplankton e. Pisikhõljum Neuston vee pindkilet asustavad organismid Kriteeriumid, mille alusel eristatakse vetikate ökoloogiline rühm-taksonoomiliselt kirju elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel. Plankterite kohastumised veekihis püsimiseks - Kohastumised hõljumiseks: a)erikaalu vähendamine väikesed mõõtmed, suur pindala-ruumala suhe gaasivakuoolid sinivetikatel kerged ainevahetusproduktid (õli- ja rasvatilgad) lima esinemine kolooniates raske pantsri õhenemine b)vee takistuse suurendamine vetikarakkude väljakasvud: jätked, ogad, harjased tsüklomorfoos - vetikaraku erinev kehakuju erineva tihedusega vees hõredate kolooniate moodustamine vetikaraku asend laiema teljega risti veesammast c)vetikaraku aktiivne liikumine viburite abil vibureid 1 või mitu, liiguvad koonusjalt, rakk liigub spiraalselt d)vetika elutegevusega seotud
15 Bakterid 1. Ehituslikud iseärasused - Eeltuumsed puudub korralikult välja arenenud tuum - DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga vaid asub tsütoplasmas tuuma piirkonnas - Puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid - Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses
Karvakesed ehk piilid kinnitumise funktsioon Viburid (vesikeskkonnas) neid võib olla 1 kuni mitu liikumisaparaadid Ripsmed suuremad kui karvakesed, ning tavaliselt siis viburit ei ole. Liikumisfunktsioon. Bakteritel on üks kromosoom (haploidne kromosoom rõngaskromosoom tuumapiirkond ehk nukleoid Plasmiidid väikesed DNA molekulid Ribosoomid väikesemad kui eukarüootsel rakul Gaasivakuoolid vesikeskkonnas olevad bakterid Tsütoplasma Kokid (rõngakujulised) Batsillid (kepikesekujulised) Spirillid (spiraalsed)
ja rohevetikatest rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid Parasiidid – toituvad teiste arvelt Rikuvad toitu (käärimine, Ribosoomid on väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu võivad tekitada haigusi (mükoos). hallitamine) molekule Nt: Tungaltera, kõrrerooste, Vesikeskkonnas elavatel bakteritel on gaasivakuoolid – aitavad majavamm organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse Kahjulikud kõrrelistele taimedele Kahjustavad puuehitisi kihtidesse liikuda (vamm) Bakterite elutegevuse iseärasused
DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7 Plasmiidid väiksemad DNA rõngad bakteris, mis on vajalikud spetsiifiliste ensüümide sünteesiks ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on
ümbritsetud organellid. > puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. ° Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui päristuumses ° ainete kandumine toimub difusiooni teel peamiselt ° Bakteritel toimub valgusüntees ribosoomides (nagu ka eukarüootsetes) > mõõtmetelt väiksemad > vähem rRNA ja valgu molekule ° Mõnede bakterite tsütoplasmas gaasivakuoolid > valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed > iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele Bakterite elutegevuse iseärasused ° Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees > vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine > rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umber ühesuurust tütarrrakku ° Paljunevad suhteliselt kiiresti. (soolekepike iga 20 min järel)
Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) Bakterite elutegevuse iseärasused. Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees Paljunevad kiiresti (looduses korra ööpäevas, kuid laboris umbes 1-2 tunni või ka 20 minuti järel: nt soolekepike) Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis moodustavad spoore elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, ainevahetus on aeglustunud
tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ja mitokondreid. Puudub ka tsentrosoom ja tsütoskelett. · Toimub valgusüntees ribosoomides. · Mõnedes bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Aitavad vee keskkonnas veekogu pinnale tõusta või sügavamale liikuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 umbes ühesugust tütarrakku. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike
tsütoskelett tubuliini valk rakukest sisaldab peptidoglükaani peptidoglükaan puudub viburid koosnevad ühest või mitmest iga vibur koosneb 20 fibrillist valgulisest fibrillist membraansed organellid ei esine esinevad lihtsa membraaniga gaasivakuoolid, klorosoomid, puuduvad organellid karboksüsoomid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Tunnus endotoksiinid Eksotoksiinid kel esinevad? G(-) bakteritel G(+) bakteritel ja G(-) bakteritel toksiinide bakterite autolüüsil toksiine eritatakse kavavate bakterite poolt vabanemine
leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks v õi kahjulike ainete lagundamiseks v õi nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sise muses puuduvad m e m braanidest koosnevad rakustruktuurid ja nende ga ümbritsetud organellid, see ga ei ole bakteritel tsütoplas mavõrgustikku, G olgi ko mplekti, kloroplaste e ga mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoo m ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplas mas esinevad väiksed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritelaitavad neil pinnale tõusta või sukelduda). Bakterite ehitus Bakterirakk on prokarüootne ehk e eltuumne. Se e on lihtsama ehitusega kui eukarüootne. Nende ehituses on kindlaks tehtud ena m kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhandekordse suurendusega elektron mikroskoopide abil. Rakud kujutavad endast k õige fundamentaalse maid eluühikuid, mida leidub looduses
Viburid Üks või mitu valgulist fibrilli Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist (paiknemisskeem 2x9 +2) Intronid geenides Esinevad harva Esinevad sageli Membraansed Ei esine Mitokondrid, ER, Golgi organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, Puuduvad organellid karboksüsoomid 19 Arhede iseärasused Hakati rääkima 1970ndatel aastatel- mõned prokarüootide rühmad olid palju erinevad teistest rühmadest ning palju ühiseid jooni eukarüootidega. Juba siis teati, et osadel prokarüootidel on eeterlipiidid membraanis ja paljudel ka ebatavalised (näiteks valgulised) kestad. Carl Woese. 1977 aastal ilmusid Carl Woese'i tööd selle kohta, 16S rRNA järjestuste
Anabaena oma roll veel ebaselge. Oletatakse osalemist sensingus. Halobakterite morfoloogia ja pigmentatsioon · Pulgad, kokid, sartsiinid või lamedad vormid: kettad, kolmnurgad, ruudud. · Pigmenteeritud: punased, oranzhid, roosad. Punane värvus on bakterirodopsiinist, teised värvused teistest karotinoidsetest pigmentidest. · Haloarcula quadrata õhukesed karbitaolised rakud. Rakkudes näha gaasivakuoolid. Rakud võivad olla seotud üksteisega, moodustades suuri lamedaid plaate, mille servapikkus võib olla 40 mkm. · Genoomijärjestus ilmus 2004. a. · NB! Leiti 2 erinevat rRNA operoni! 1) Genoomis 1 suur kromosoom ja kaks minikromosoomi, millel erinevad GC sisaldused: 2) Valgud väga happelised kohastumine soolase keskkonnaga; 3) Aeroobseks hingamiseks vajalikud geenid on tulnud horisontaalse
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
loomade kogum veekogus). Zooplankteritel on piiratud liikumisvõime, s.t. nad hõljuvad vees enam-vähem passiivselt, kuigi paljudel rühmadel on võime sooritada suuri ööpäevaseid vertikaalseid rändeid; ainuraksed e. protozooplankton, hulkraksed e. metazooplankton). Fütoplanktoni olulisemad rühmad: a) tsüanobakterid (vanemas kirjanduses sinivetikad)- enamati magevees, kuid ka ookeanis, ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt. b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes. c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
