ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist, karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. Kokkuvõte Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega
Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein
Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt lähedane lüsosoomidele loomses rakus TAIMERAKK VAKUOOL Vakuooli funktsiooneerib kui: Säilitusorganell Lüsosoom Turgori regulaator Organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Struktuur, kus ladustakse kahjulikke aineid Raku homeostaatiline regulaator Huvitavad faktid Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi. (Gaasivakuoolid) Pisikesed vakuoolid esinevad ka looma- ja seenerakkudes Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku Erinevate taimeliikide vakuoolides leidub väga erinevaid aineid, näit. kautsuk, oopium, küüslaugu ebameeldivat lõhna tekitavad eeterlikud õlid Kasutatud allikad http://cellbio.ebc.ee/rakubio/taimerak.html https://et.wikipedia.org/wiki/Vakuool http:// miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/ loodus/taimerakk.htm http://www.taskutark
Kromoplastid on kollased, oranzid või punased, nad sisaldavad karotinoide. Nende ülesandeks on õitele ja viljadele tolmeldajate või levitajate ligimeelitamine 11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad. Tuum, rakumembraan, Golgi kompleks, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, tsütoplasmavõrgustik, turgor, rõngaskromosoom, karüoplasma, mitokonder, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett 15) kus toimub bakteri valgusüntees? Ribosoomides 16) millised lisa organellid on vees elavatel bakteritel ja mis otstarve neil on, kirjeda? gaasivakuoolid,aitavad vees püsida 17) joonista bak rakk,kirjuta osade nimed? 18) Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumisega 19) Mis toimub enne bakteri raku jagunemist? Rõngaskromosoomi kahekordistumine 20) Kui kiiresti bakterid paljunevad?laboris 1...2 tunni jooksul,eriti kiireti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel, looduses korra ööpäevas või veelgi harvemini. 21) Nim teisi paljunemis viise peale pooldumise? Pungumise teel, mütseeli tükikeste abil.
sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad gaasivakuoolid väikeste, tugevalt valgust murdvate kehakestena. 9. RuBisCo on kristalliseerunud ensüüm ribuloos-1,5-bifosfaat karboksüülaas-oksügenaas, mis asub polüeederkehas sinivetika rakus. RuBisCoga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine. 10
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen?
purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin Fotosünteetilised membraanid (tüakoidid) on: () hajusalt rakus laiali; () pakitud lamellideks; (x) raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); ()
Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest.
· Bakteritel on vaid üks kromosoom. · Bakteri tsütoplasmas on tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore. · Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. · Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. · Valdav osa bakteritest on heterotroofid.
karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet. Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides. Osade bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom. Bakteritel on üksainus kromosoom, mis bakterite paljunemisel jaguneb ja rakku jääb endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad- plasmiidid, mis sisaldavad geene bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees.
Lisaks on bakteri tsütoplasmas väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Valgusüntees toimub ribosoomides. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu
Limakapsel-osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikuid rakud kolooniaks. Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisald peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli-ja fosforiühendeid.bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase. Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad veekogus vertikaalselt st pinnast põhja ja vastupidi liikuda.Viburid ja karvakesed paiknevad rakukesta peal. Viburid aitavad bakteril liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. Osa baktereid mood ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks spoore. Selleks vähendab ta raku veesisaldust ja ka rakuorganellide arvu.Ühest rakust mood ainult 1
Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste, mitokondreid, tsentrosoom, tsütoskelett. Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui pärsituumses rakus ja ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Valgusüntees toimub ka bakterites ribosoomides. Ribosoomid on aga väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elutsevatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Bakterid paljunevad pooldumisega! 6. BAKTERITE TÄHTSUS: *väga head lagundajad surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist
bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
Bakterirakk on ümbritsetud membraaniga, mis koosneb enamasti valkudest ja pole samasugune nagu eukarüootsetel rakkudel. Paljud on lisaks ümbritsetud ka kestaga, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab neil seetõttu suuremaks kasvada. Osadel on kest lisaks eritanud kaitseks fagotsütoosi eest limakapsli. Bakteritel on piilid ehk karvakesed, mille abil nad kinnituvad kas üksteise külge või sobivasse keskkonda. Vesikeskkonnas elavatele bakteritele on iseloomulikud gaasivakuoolid (aitavad rõhu abil liikuda). Bakterites on üks DNA-molekul. Osades bakterirakkudes on plasmiidid DNAd sisaldavad rõngasmolekulid, omased ainult bakteritele; omavad keskkonnaspetsiifilist toimet aitavad sünteesida bakteri kasvukeskkonnas paremaks eksisteerimiseks vajaminevaid ensüüme. Need ensüümid teevad bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohututeks. Vibur tagab bakteri liikumise, kõigil pole seda, osadel on mitu.
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat
bakteriraku põhiainevahetust määravad geenid. 6a) Plasmiidid- väiksemõõtmelised kromosoomivälised DNA molekulid. Nendes on täiendavaid ainevahetusvõimalusi määravad geenid * bakterid naftat lagundavate plasmiididega * antibiootikumresistentsust määravad plasmiidid (Supertapjabakter (ajakirjanduses kord aastas)- bakter kellel on põhiantibiootikumirühmade suhtes resistentsus) 7) Ribosoomid- vabalt tsütoplasmas. Ülesandeks: valkude süntees 8) Gaasivakuoolid- esinevad peamiselt veebakteritel ja parandavad nende ujuvust 9) Varuainete kogumid- kinnised anorgaanilised ühendid (N, P, Si-ühendid) 10) Tsütoplasma- bakterirakkudel liikumatu (eriline!). Seetõttu jäävad ka bakteriraku mõõtmed alati evolutsiooni käigus väikseks (määratud difusiooniga) Bakterite elutegevus 1) Paljunemine a) paljunemine toimub amitootiliselt. Selle tagajäjel tekivad geneetiliselt ebavõrdsed rakud b) väga kiire protsess (soodsates tingimutes)
Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla ka mitu Bakteril puudub tuum Rõngas DNA bakteri kromosoom genoom Bakteris peavad olema ka ribosoomid (valgusüntees). Gaasivakuoolid asuvad samuti bakteris, reguleerib kas bakter vajub põhja või tõuseb pinnale, toimib nagu kala ujupõis. Plasmiid väikerõngas DNA. Plasmiidis on geenid mis võimaldavad bakteril elada ekstreemsetes tingimustes. Ilma plastiidita (antibiootikumid, kõrge temperatuur, kõrge rõhk, happeline, aluseline keskkond). bakter on ilma plastiidita elujõuline Plasmiide võib olla ka mitu. Bakterid muutuvad resistentseks antibiootikumide suhtes. Bakterid paljunevad iga 20 minuti pärast.
enne pooldumist bakteri rõngaskromosoom kahekordistub. plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Missugused organellid kuuluvad bakteriraku ehitusse? Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist.
Rakukest sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid aitavad bakteril liikuda Limakapsel kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid valkude süntees Gaasivakuoolid aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad ladundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. 5. Patogeensete bakterite tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest. 6. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. 7. Bakterid paljunevad pooldumise teel. 8. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Bakterid
· vt. eelmist 4. Tsütoplasma · Seob rakuosad tervikuks 5. Ribosoom · Sünteesib valke 6. Plasmiid (DNA rõngasmolekul) · Kannab pärilikku infot 7. Vibur · Aitab liikuda 8. Karvakesed ehk piilid · Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73
Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid – aitavad bakteril liikuda Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid – väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid – valkude süntees Gaasivakuoolid – aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise – niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus – soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast
Üherakulised organismid · 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest. · Kest. Polüsahhariidid, valk, liitlipiid. Kaitsefunktsioon, vibur liikumiseks, limakapsel. · Inimesele surmavad patogeensed bakterid- bakteritoksiinid. Mürgiseim botulismi toksiid. · Tuumapiirkond- kromosoom , DNA · Plasmiid- DNA rõngas, aitavad lagundada orgaanilisi ühendeid. · Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid. · Paljunevad pooldumisega · Spoorid- saavad elada kaua. · Pungumine Bakterite tähtsus · Lagundajad · Mullakujundaja · C, O, N, P, S ringed looduses · Inimesed lagundavad ühendeid , mida ensüümid ei lõhusta. · Loomades- tselluloosi lõhustamine. · Toiduainete töötlemine- hapendamine · Biotõrje · Metallurigia · Valguliste ensüümide töötlemine · Tekstiilitöötlemine · Insuliini töötlemine VIHIK
Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid
Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) 1.4 BAKTERITE MÕJU INIMESELE Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid bakteritoksiine. Kui enamik bakterid on neutraalsed ja inimesele vajalikud.
rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgo kompleksi, kloroblaste ega mitokondreid. Lisaks puudub neil ka tsentrosoom ja tsütoskelett. Sarnaselt päristuumsete organistmidega toimub ka bakteritel valgusüntees ribosoomides, mis on aga mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Mõne bakteri tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid, mis on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Gaasivakuoolid on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele (aitavad vee pinnae või põhja liikuda). MILLISED ON BAKTERITE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED? Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi.
mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks. · Põllumajanduses taimekaitsevahendid Bakterid · Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda. · 1928 avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus Bakterirakud on 3-5µm pikad · DNA ( kromosoom haploidsed) · Tsütoplasma · Plasmiidid ainevahetuse antibakterid (pole joonisel) · Ribosoomid · Gaasivakuoolid vees elavatel bakteritel (pole joonisel) · Nukeloid piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku. · Limakapsel osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest. · Piilid aka fimbria aitavad kinnituda pinnasele. · Vibur osadel bakteritel, liikumiseks.
koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine ensümaatilistes protsessides, kuna sisaldab E-me; membraan osaleb bakteriraku pooldumisel . Tsütoplasma täidab rakku. kolloidlahus, mis sisaldab -- valke, lipiide, süsivesikuid, mineraalaineid ning palju RNA-d. tsütoplasmas gaasivakuoolid. tsütoplasma ei voola, on jäik. puuduvad sisemembraanid (ER, Golgi komplex, lüsosoomid jt.) on organoidid (nt ribosoomid), mida on vähe raku kohta. puuduvad täielikult kaksikmembraaniga organellid (nt mitokondrid). organellide (mitokondrid, kloroplastid, Golgi aparaat, ER jt) funktsioone täidavad vabalt tsütoplasmas paiknevad või välismembraaniga seotud ensüümid. 1200 1300 makromolekuli vähe! sealhulgas ~300 erinevat ensüümi vähe
Bakteri raku ehituses puuduvad membraanidest koosnevad struktuurid ja membraaniga ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett). Tsütoplsama ringleb vähem, kui päristuumses rakus. Ainete kandumine toimub üldiselt difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides, need on aga mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNAd ja valgu molekule. Ribosoomid on kõigis bakterites. Mõnel bakteril on gaasivakuoolid (membraaniga ümbritsetud põiekesed), omased vees olevatel bakteritele, aitavad vee pinnale tõusta või sukelduda. Millised on bakterite elutegevuse iseärasused? Bakterid paljunevad pooldumisega. (raku kasvamine ja varuainete süntees, rõngaskromosoomi kahekordistumine kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi, raku membraan koos kestaga nöördub ja moodustub kaks rakku kumbki rakk saab ligikaudselt võrdse arvu plasmiide ja ribosoome)
Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt eripinda. Suuurtel bdel nt suured gaasivakuoolid. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Pasteur: kristallograafia rajaja, kääritamise avastaja. Avastas pastöriseerimise ja vaksineerimise. Kurekaelaga kolvis keedetud puljongis ei hakanud bd paljunema, kui kael maha võtta siis hakkasid kuna bdel oli taas ligipääs. Koch: Tõestas et bakterid põhjustavad antraksit mitte vastupidi. Uuris ka koolera- ja
spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. Bakterid on eeltuumsed, seega neil puudub rakutuum. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. Bakterid võivad põhjustada oma elutegevusega teiste organismide surma (patogeensed) .Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. Bakterid paljunevad pooldumisega.Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluksvajalikest ainetest ja tingimustest. Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks. Nad lagundavad orgaanilist ainet. Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega ja enamiku protsessidest viivad läbi bakterid- Toiduainete
sinivetikad e. tsüanoprokarüoodid e. Sinikud *Zooplankton e. loomne hõljum *Bakterplankton e. Pisikhõljum Neuston vee pindkilet asustavad organismid Kriteeriumid, mille alusel eristatakse vetikate ökoloogiline rühm-taksonoomiliselt kirju elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel. Plankterite kohastumised veekihis püsimiseks - Kohastumised hõljumiseks: a)erikaalu vähendamine väikesed mõõtmed, suur pindala-ruumala suhe gaasivakuoolid sinivetikatel kerged ainevahetusproduktid (õli- ja rasvatilgad) lima esinemine kolooniates raske pantsri õhenemine b)vee takistuse suurendamine vetikarakkude väljakasvud: jätked, ogad, harjased tsüklomorfoos - vetikaraku erinev kehakuju erineva tihedusega vees hõredate kolooniate moodustamine vetikaraku asend laiema teljega risti veesammast c)vetikaraku aktiivne liikumine viburite abil vibureid 1 või mitu, liiguvad koonusjalt, rakk liigub spiraalselt d)vetika elutegevusega seotud
15 Bakterid 1. Ehituslikud iseärasused - Eeltuumsed puudub korralikult välja arenenud tuum - DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga vaid asub tsütoplasmas tuuma piirkonnas - Puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid - Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses
Karvakesed ehk piilid kinnitumise funktsioon Viburid (vesikeskkonnas) neid võib olla 1 kuni mitu liikumisaparaadid Ripsmed suuremad kui karvakesed, ning tavaliselt siis viburit ei ole. Liikumisfunktsioon. Bakteritel on üks kromosoom (haploidne kromosoom rõngaskromosoom tuumapiirkond ehk nukleoid Plasmiidid väikesed DNA molekulid Ribosoomid väikesemad kui eukarüootsel rakul Gaasivakuoolid vesikeskkonnas olevad bakterid Tsütoplasma Kokid (rõngakujulised) Batsillid (kepikesekujulised) Spirillid (spiraalsed)
ja rohevetikatest rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid Parasiidid – toituvad teiste arvelt Rikuvad toitu (käärimine, Ribosoomid on väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu võivad tekitada haigusi (mükoos). hallitamine) molekule Nt: Tungaltera, kõrrerooste, Vesikeskkonnas elavatel bakteritel on gaasivakuoolid – aitavad majavamm organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse Kahjulikud kõrrelistele taimedele Kahjustavad puuehitisi kihtidesse liikuda (vamm) Bakterite elutegevuse iseärasused
DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7 Plasmiidid väiksemad DNA rõngad bakteris, mis on vajalikud spetsiifiliste ensüümide sünteesiks ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on
ümbritsetud organellid. > puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. ° Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui päristuumses ° ainete kandumine toimub difusiooni teel peamiselt ° Bakteritel toimub valgusüntees ribosoomides (nagu ka eukarüootsetes) > mõõtmetelt väiksemad > vähem rRNA ja valgu molekule ° Mõnede bakterite tsütoplasmas gaasivakuoolid > valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed > iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele Bakterite elutegevuse iseärasused ° Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees > vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine > rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umber ühesuurust tütarrrakku ° Paljunevad suhteliselt kiiresti
Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) Bakterite elutegevuse iseärasused. Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees Paljunevad kiiresti (looduses korra ööpäevas, kuid laboris umbes 1-2 tunni või ka 20 minuti järel: nt soolekepike) Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis moodustavad spoore elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, ainevahetus on aeglustunud
tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ja mitokondreid. Puudub ka tsentrosoom ja tsütoskelett. · Toimub valgusüntees ribosoomides. · Mõnedes bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Aitavad vee keskkonnas veekogu pinnale tõusta või sügavamale liikuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 umbes ühesugust tütarrakku. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike
Makrokapslid valgusmikroskoobis näeb neid neg värvimisega; paksus üle 0,2µm o Kapsel on piisavalt hõre, et ei takista ainete liikumist rakust sisse ja välja ning ei ole ka mehhaniliseks kaitseks! · Organellid: o Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid (mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, tsütoplasma võrgustik, tsentrioolid, rakuskelett) o Bakteritel on olemas sellised organellid, mis eukarüootidel puuduvad (gaasivakuoolid, klorosoomid, karboksüsoomid) o Bakteritel on erinevad ribosoomid (70S ribosoomid) o Organellides on oma genoom o Viburid, aga erinevad eukarüootide omast o Organelle ei ümbritse rakumembraanile sarnane membraan, vaid valguline membraan · Ribosoomid: o Palju (15000-50000 raku kohta) o 1 sek jookul moodustub rakus 5-10 ribosoomi o Prokarüootidel on 70S ribosoomid (S on sadenemiskoefitsent) o Koosneb: RNAst Valgust
leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks v õi kahjulike ainete lagundamiseks v õi nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sise muses puuduvad m e m braanidest koosnevad rakustruktuurid ja nende ga ümbritsetud organellid, see ga ei ole bakteritel tsütoplas mavõrgustikku, G olgi ko mplekti, kloroplaste e ga mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoo m ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplas mas esinevad väiksed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritelaitavad neil pinnale tõusta või sukelduda). Bakterite ehitus Bakterirakk on prokarüootne ehk e eltuumne. Se e on lihtsama ehitusega kui eukarüootne. Nende ehituses on kindlaks tehtud ena m kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhandekordse suurendusega elektron mikroskoopide abil. Rakud kujutavad endast k õige fundamentaalse maid eluühikuid, mida leidub looduses
Viburid Üks või mitu valgulist fibrilli Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist (paiknemisskeem 2x9 +2) Intronid geenides Esinevad harva Esinevad sageli Membraansed Ei esine Mitokondrid, ER, Golgi organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, Puuduvad organellid karboksüsoomid 19 Arhede iseärasused Hakati rääkima 1970ndatel aastatel- mõned prokarüootide rühmad olid palju erinevad teistest rühmadest ning palju ühiseid jooni eukarüootidega. Juba siis teati, et osadel prokarüootidel on eeterlipiidid membraanis ja paljudel ka ebatavalised (näiteks valgulised) kestad. Carl Woese. 1977 aastal ilmusid Carl Woese'i tööd selle kohta, 16S rRNA järjestuste
Anabaena oma roll veel ebaselge. Oletatakse osalemist sensingus. Halobakterite morfoloogia ja pigmentatsioon · Pulgad, kokid, sartsiinid või lamedad vormid: kettad, kolmnurgad, ruudud. · Pigmenteeritud: punased, oranzhid, roosad. Punane värvus on bakterirodopsiinist, teised värvused teistest karotinoidsetest pigmentidest. · Haloarcula quadrata õhukesed karbitaolised rakud. Rakkudes näha gaasivakuoolid. Rakud võivad olla seotud üksteisega, moodustades suuri lamedaid plaate, mille servapikkus võib olla 40 mkm. · Genoomijärjestus ilmus 2004. a. · NB! Leiti 2 erinevat rRNA operoni! 1) Genoomis 1 suur kromosoom ja kaks minikromosoomi, millel erinevad GC sisaldused: 2) Valgud väga happelised kohastumine soolase keskkonnaga; 3) Aeroobseks hingamiseks vajalikud geenid on tulnud horisontaalse
Histoonid puuduvad Mitukondrid kõikides rakkudes, plastiidid on Puuduvad kahekordse membraaniga ainult taimerakkudes. organellid Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik hästi eristunud On rakukest mille pinnale eritatakse Loomarakul rakukest puudub limakapsel Puudub On tsütoskelett Vakuoolid puuduvad ja erandina on gaasivakuoolid AINE JA ENERGIAVAHETUS Metabolism koosneb sünteesi ja lagundamis protsessidest ja läbi nende toimub aine energia vahetus. Vastavalt energia saamise viisile...... Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid välsikeskkonnast saadavate anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid: saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise üksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid.
loomade kogum veekogus). Zooplankteritel on piiratud liikumisvõime, s.t. nad hõljuvad vees enam-vähem passiivselt, kuigi paljudel rühmadel on võime sooritada suuri ööpäevaseid vertikaalseid rändeid; ainuraksed e. protozooplankton, hulkraksed e. metazooplankton). Fütoplanktoni olulisemad rühmad: a) tsüanobakterid (vanemas kirjanduses sinivetikad)- enamati magevees, kuid ka ookeanis, ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt. b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes. c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes
annaabi.ee 
