TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis tööd ...........................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4 1. OHT.....................................................................................................................................4 1.1 VALETÖÖASEND...........................................................................................
Halogeenalkaanid Tuntumad esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan CCl4 Süsiniktetrakloriid, tetrakloorsüsinik Füüsikalised omadused · Värvitu · Omapärane lõhn · Tavatingimustel vedel · Ei juhi elektrit · Vees mittelahustuv · Veest madalam sulamis ja kõrgem keemist°C Tetraklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine, esinemine ja saamine · Lahustina, tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes · Looduses ei esine · Triklorometaani reageerimisel klooriga Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Füüsikalised omadused · Värvitu · Kergelt magus lõhn · Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus ·
referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud.....................................................................................
Br 2) Ahelaisomeer 1-bromobutaan 1-bromo-2-metüülbutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- Br CH3 -- CH3--CH--CH2--Br | CH3 2. Alkaanide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkaanid on hüdrofoobsed (tõrjuvad vett), vees peaaegu lahustumatud, aine ei märgu ning alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas, vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest). Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime
Rannakäsipalli tekkimine ja areng.....................................................................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.............................................................................................6 2.2.1.Koordinatsiooni anatoomilis-füsioloogilised alused............................6 2.2.2.Painduvuse anatoomilis-füsioloogilised alused....................................6 3.SAALI- JA RANNKÄSIPALLI VÕRDLUS.....................................................................7 3.1. Füsioloogilised protsessid kuumas kliimas....................................................8 3.2. Õhuniiskus................................................................................................
Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Vesiniksidemed 1. Alkoholide füüsikalised omadused: a) Alkoholid saavad moodustada vesiniksidemeid, kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne laeng b) Vesiniksidemed võivad moodustuda nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras
ADIPOOSSUS JA ANESTEESIA ADIPOOSSUS Adipoosus e. rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel kaloritarbimisel. Adipoosus pole haigus, vaid omandab haigusväärtuse temaga kaasneva heigestumiste ja suremuse kaudu. BMI (body mass index) üle 30 on patoloogiline ravsumine. Telje ümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 89cm viitab abdominaalsele rasvumisele. ADIPOOSSUSE PÕHJUSED Tekkepõhjused: · Geneetiline faktor leptiini (söögiisu vähendav hormoon) resistentsus · Ema toitumine enne rasedust ja raseduse ajal lapse ainevahetus ja hormoonid · Toitumine liigne ning kõrge kalorsusega toit · Elustiil füüsiline aktiivsus · Sotsiaalmajanduslik staatus kõrge kalorsusega toit tihti paremini kättesaadav · Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Rav...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega
Maslow teooria 1. Füsioloogilised vajadused. Kuna Jacob Arnold kasvas üles vaesevõitu maaperes, kus kehtis range kord võisid jääda tema füsioloogilised vajadused rahuldamata. See peegeldub ka sellest, et hariduse omandamise ajal pidi ta palju pingutama ja tööd tegema, et katta ise oma kulutusi ja siis võisid tal kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused jääda rahuldamata, nt uni, söömine ja eluase. Praegu ta töötab sisekujundusfrma insenerina, sellest võib järeldada, et hetkel on tema füsioloogilised vajadused rahuldatud. 2. Turvalisuse vajadused. Täidetud, sest tal on olemas kindel töökoht ja ülemus on tema võimekuses kindel ja tahab teda motiveerida. 3. Sotsiaalsed vajadused. Täidetud, kuna ta kuulub toetavasse kollektiivi, ta julgeb pöörduda kollektiivi poole, et neilt nõu küsida ja lasta neil otsustada. 4
Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Füsioloogilised om: narkootilise toimega, mürgitusel kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neere; metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid kahjustavad pöördumatult nägemisorganeid. Metanooli 5-10 ml=pimedaks+mürgistus; 30ml= surm; imendub läbi naha, mürgitus ka aurude sissehingamisel. n=m(g)/M(g/mol) CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised:
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toimetulekule.
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid;
ei kaoks tahe selle nimel vaeva näha! Olgu selleks siis õppimine või midagi muud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level motiivid Motiivid jagunevad üldiselt kolmeks: 1) Füsioloogilised vajadused 2) Psühholoogilised vajadused 3) Sotsiaalsed vajadused Enamasti mõjutavad inimest siiski mitu vajadust või motiivi korraga ning peamist tegutsemapanevat jõudu on raske kindlaks teha. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Motivatsiooniteooria
o Piimhape – CH3CH(OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib lihastes, piimas, hapukapsastes o Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape; või roiskunud kiht, higi o Oblikhape – HOOCCOOH ehk etaandihape, spinatis, rabarberis; suures kogustes põhjustab neerukivisid, Ca puudust o Bensoehape – areen; ohutu, aspiriin, vanill, sahhariin 4. Karbonüülühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Füüsikalised: o Lenduvad vedelikud o Mida lühem C-ahel, seda paremini vees lahustub Füsioloogilised: o Narkootilise toimega o Kahjustab kesknärvisüsteemi, limaskesta (nahapõletik, pikaajaline ravi) Keemilised: o Väga nõrk alus 5. Karbonüülühendi ja karboksüülhappe nulkeofiilse ja elektrofiilse tsentri võrdlus Karboksüülhape Karbonüülühend
· hoolsuskohustus, · teiste töötajatega koostöö kohustus, · enesetäiendamise kohustus, · tööandja teavitamise kohustus, s.t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid Bioloogilised ohutegurid Õnnetusohud Füüsikalised ohutegurid · Müra-otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada mürasummutavaid barjääre. · Vibratsioon-kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Vibratsiooniga ei ole soovitav kokku puutuda kauem kui 2/3
Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid. Tuleks teha korralik remont et hallitused ja bakterid ei saaks selles ruumis tekkida. Füsioloogilised omadused: a. Sundasend b. Rasked käekotid / seljakotid. c. Üleväsimus Füsioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks leida sobiv asend endale , vähem asju kotis kanda. Üleväsimuse puhul tuleks rohkem puhata . Psühholoogilised omadused: a. Stress b. Väsimus c. Koolivägivald Psühholoogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Töötada positiivselt: lähenemisviis stressiga .
Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3
Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · Füüsikalised · Keemilised · Bioloogilised · Füsioloogilised · Psühholoogilised Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism.
· Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. · Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide teabekeskus on liid Bioloogilised ohutegurid · Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid · Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi
Abraham Harol Maslow, kes oli ameerika psühholoog sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Kuid kas tänapäeva inimeste tarbimine vastab sellele püramiidile? Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada. Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimesel kõige suuremad vajadused füsioloogilised, mille alla kuuluvad seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Selleks et jõuda hierarhia kõrgemate astmeteni peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud, eelkõige eelnevalt nimetatud vajadused. Inimeste vajaduste rahuldamiseks luuakse ja toodetakse igapäevaselt palju tooteid ja erinevaid teenuseid. Tänapäeval on tarbimine eriti lihtsaks tehtud. Midagi vajades piisab vaid poodi minemisest ja sealt ka vajalik toode saadakse. Samuti on ka teenustega. Teenuste tarbimiseks
Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse
Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult. Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: • füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja
Inimesed peavad olema võimelised hingama enne turvalisusele mõtlemist. Inimesed peavad tundma end turvaliselt enne, kui mõtlevad kuhugi kuuluda. Inimesed peavad enne kuhugi kuuluma, kui tahavad olla lugupeetud. Ja nad peavad olema austatud, et jõuda oma tõelise potentsiaali juurde. (Tebbutt 2008: 9) Tebbutt sõnas oma artiklis, et Maslow nimetas seda viimast taset eneserealiseerimiseks. Maslow vajaduste hierarhia koosneb viiest astmest (Joonis 1.): füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused, kuuluvuse ja armastuse vajadused, austuse ehk lugupidamisvajadused ja eneseteostuse vajadused. Ta väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui i nimene on juba jõudnud ülalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega
Hea kolledzihariduse jaoks pidi ta palju töötama, et katta ise oma elamis- ja õppimiskulud. Praegu on ta intelligentne ja võimekas aga tal puudub enesekindlus, ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Tihti pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete küsimustega juhi või teiste inseneride poole, andes nii lisatööd teistele kui ka soovib, et kõik tema eest otsustatakse. Joonestama ei hakata enne kui juht on eskiisid heakskiitnud. Maslow vajaduste hierarhia, 1. Füsioloogilised vajadused-Võime arvata, et lapsepõlves jäid rahuldamata kuna kasvas ta vaesevõitu ranges maaperes. Ka kooli ajal kus ta pidi kõvasti tööd tegema, et ise oma kulutusi kinni maksa võis tal ka kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused rahuldamata jääda(uni). Kuna praegu töötab ta suure sisekujundus firma insenerina peaks tal olema füsioloogilised vajaduse rahuldatud. 2
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.
Motivatsioon Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid.
uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Teooria esimese mainija Descatrese põhiemotioonid: üllatus, soov, rõõm, kurbus, viha, armastus.
Rasedusvastased vahendid takistavad mehe seemneraku ja naise munaraku ühinemist ja hoiavad ära raseduse tekke. Rasestumisvase meetodi valik sõltub: · Kasutaja vanusest · Tervisest · Suitsetamisest · Seksuaalelu sagedusest · Pertnerite arvust · Laste saamise plaanist tulevikus (kui pika aja jooksul soovitakse rasedusest hoiduda) Seksuaalsel teel levivate haiguste vastu kaitseb ainult kondoom. Rasedusvastased meetodid · Pöörduvad o Füsioloogilised Ovulatsiooni arvestades o Hormonaalsed Seotud hormoonidega, pillid jms. o Emakasisene vahend o Barjäärimeetod Kondoom o Spermitsiidid Küünlad, vahud, kreemid jne. · Pöördumatud o Steriliseerimine Meestel Naiste Füsioloogilised meetodid · Täielik seksuaalelust hoidumine
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub
Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib (või ei teki) ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused keha või psüühika toimimise seisukohalt oluliste ressursside puudus. Vajadused ongi eeltingimuseks, et tekiks vajaduse rahuldamise püüdlus ehk eesmärk, mille saavutamise nimel inimene sihipäraselt tegutseb. Motiivide liigitus: Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi kehalistest vajadustest ning ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda ( uni, veti, toit, hapnik, tegevus, puhkus). Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest (tunnustus- suhtlemisvajadus, uudishimu). Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast (soov kuuluda teiste hulka, osalemine meeskonnatöös, soov suhelda ja olla armastatud ). Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse passiivset ja aktiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes Õige kehaasend, kus lihsaed on minimaalselt koormatud. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6
hallituse või nn keldri lõhn, hingatakse kindlasti sisse mikroorganismide osi (eoseid või niidistiku osi) või nende ainevahetuse produkte. Kui hoones esinevad mikroorganismid toodavad hallitusmürke, võib ruumiõhku koos mikroorganismide osadega (eoste, niidistiku osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud
Halogeeniühendite, alkoholide, amiinide ja eetrite omadused
Halgeeniühendite omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad.
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF
täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab renditöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ettevõtja, kelle juures renditööd tehakse. Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid - vibratsioon, müra. Keemilised tegurid - kahjulikud aurud ja vedelikud. Bioloogilised tegurid – parasiidid. Füsioloogilised tegurid - raskustetõstmine. Töökeskkonnavolinik Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel
Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see eeldab rohkesti arvuti kasutamist. Kasutan õppekohta ka muudeks tegevusteks (lugemiseks, kritseldamiseks, vaba aja sisutamiseks internetis).
konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest hoolitsus Emotsionaalne kontakt
inimene nägemise kaudu. Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule, peab olema ühtlane, objekti ja fooni vahel peab olema kontrast, valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. [2, lk 19] 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsiline raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. [1, lk 37]
saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. · Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena. · Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme (füsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) võivad olla sootuks kõrgemate vajaduste sümptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol v teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. · Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse.
ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID Kui palju on erinevatel aegadel olnud põhi emotsioone- 2-18 Mida tõestas darwin- leidis,et em. Näo väljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltu kultuurist ja rassist. Emotsioonid Paul Ekmani järgi- hirm, viha, kurbus, vastikus, rõõm, üllatus, põlgus. Seleta mõisted:
Happed Taluvad lahjasid happeid, kanged happed võivad molekuliahela katkestada ja kiu lagundada Värvained Suhteliselt hõlbus värvida Pleegitusvahendid Üldiselt ei kahjusta pleegitusvahendid polüamiide Orgaanilised lahustid Enamik orgaanilisi lahusteid polüamiide ei kahjusta Füsioloogilised omadused Soojapidavus: Üldiselt on polüamiidide soojapidavus üsna väike, kuid seda saab parandada kiule või lõngale liikumatu õhu lisamisega. Seda tehakse kas tekstureerimisega või kiujämedust vähendades. Kiudude niiskusimamisvõimet püütakse mõjutada kiududele väikeste pooride lisamisega, et niiskus saaks siirduda läbi tekstiili. Füsiloogilised omadused(2) Elektriseeruvus: Polüamiidid elektriseeruvad kergesti väikese niiskusesisalduse tõttu.
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
lähtuvalt oma sisemistest arusaamistest. Põhimõte: ''Ma tahan seda teha''. Väline motivatsioon käivitub välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt tasu olulisem kui tegevus ise. Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ''Ma pean seda tegema''. Motiive liigitatakse kolmeks: · Bioloogilised motiivid: ja selle teooriad o Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; o Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad
Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne).
erinevatel tunnetusprotsessidel. Rahuloluteooriad Vajadus on seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid inimese bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puudu oleva saavutamiseks. Abraham Maslow (1908-1970) vajaduste püramiid. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadus ei motiveeri. _ füsioloogilised vajadused vajalikud organismi talitluseks: uni, toit, vesi, hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk _ tunnustusvajadus soov olla iseseisev tegevuses ja otsustamises,
Propenaal ehk akroleiin Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Struktuurvalem: CH2=CHCHO Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Kasutamine ja esinemine: Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu.
annaabi.ee 
