Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
voltri, füüsik, riist, mõõtevahend, kujutlus, aisting, etalon, maailmapilt, newton, mõõtühik, egiptus, määramatus, mõõtevahendid, energiakulu, aatom, loodusteadus, reaalsus, seotu, horisont, mõõteriist, absoluutkiirus, universum, loodusseadus, matemaatik, ühikud, küünar, aurumasin, absoluutkiiruse, matemaatika, vaatlus, jooks, kalorKivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt .......................................................
. -“- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? • Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. • Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks?
elektromagnetiline valguslaine. • Füüsika on looduse peegeldus vaatleja kujutlustes. See on vist ka lühim võimalik füüsika definitsioon. Vaatleja ning sündmuste esinemine • Reeglina ei suuda vaatleja vaid aistingute abil tuvastada signaali moonutava sündmuse esinemist. Ta on sunnitud rakendama ka mälu ning mõistust. Info toimunud sündmuse kohta läheb retseptorist närvirakkude erilise elektrilise seisundi levimise teel ajuni, kus tekib sündmust peegeldav aisting. • Erinevatest meeleorganitest pärinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest või sündmuste ahelast terviklik taju. • Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust ning lõpptulemusena tekib vaatleja teadvuses maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Loodusteadusliku meetodi jada • esmane vaatlus → hüpotees → eksperiment (või
...............................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..........................................
sõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ..
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.)
Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub. Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta,
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4. Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist? ? 5.5. Mis on kiirendus? Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s? a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11 6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3
Mudeliteks nim. objekti või nähtuse koopiat, mis asendab orininaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelites kopeeritakse vaid originaali kõige olulisemaid tunniseid ja omadusi. Looduslike objektide ja nähtuste lihtsustatud mudelid, mida kasutatakse füüsikas maailma kirjeldamisel- füüsikalised mudelid. 7.Kuidas tuleb viia läbi mõõtmisi, et saada üldaktsepteeritav mõõtmistulemus. Mõõtmisi viiakse läbi leppides kokku ühesugused mõõtühikud. Mõõtühik on kokkuleppeline suurus. Mõõtühikut on võimalik kokku leppida vaid siis, kui kõik mõõtjad saavad oma mõõtmisvahendi valmistamisel lähtuda ühest ja samast mõõtühiku näidistest. Mõõtühik- etalon. See peaks ka tuginema looduses mingile väga püsivale suurusele. Mõõtühik etalon peab olema täpselt taastatav. 8.Mille poolest erinevad mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus?
Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja –ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub. Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta,
1.Kes on vaatleja ja millistele tunnustele ta peaks vastama? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: * vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu *aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; *mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning *mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. 3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidla
Füüsikalised objektid ja suurused ruutsõltuvus (astendaja=2, graafikuks parabool) Füüsikalised objektid ja suurused pöördruutsõltuvus (astendaja=2) Füüsikalised objektid ja suurused • Omadused, mille poolest füüsikalised objektid üksteisest erinevad: • - nimelised omadused (sõnaliselt väljendatavad, ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil, mõõtühik puudub, mõõtmisi teostada ei saa, füüsika üldjuhul nendega ei tegele), • - järjestatavad omadused (saab omistada järjenumbri, rangelt võttes ei saa ka füüsikaliste suuruste abil kirjeldada, matemaatilisi mudeleid rakendada ei anna), Füüsikalised objektid ja suurused • - kvantitatiivsed diskreetsed omadused (täpsed arvud, võimalikud ainult kindlad väärtused, kirjeldab füüsikaline suurus) • - kvantitatiivsed pidevad omadused (lõpmatu
nimetatakse kiirenduseks.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse aeglustumiseks. Kiirendust arvutatakse jagades kiiruse muudu ehk lõpp- ja algkiiruse vahe muutumise ajaga: a = kiirendus ; v = lõppkiirus ; v0 = algkiirus ; t = aeg ; Sl ühik m/s2 Newtoni III seadus: kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku. Mõjule kaasneb sama suur vastumõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik on njuuton ehk 1N. Mehaaniline töö on liikumise muutumine vastastikmõju puhul. Kui liikuva keha liikumissuund, liikumiskiirus või keha kuju muutub kehade vastastikmõju tõttu, siis on see mehaaniline töö. Töö on protsess, kus keha liigub jõu mõjul. Füüsikas tehakse tööd vaid, siis kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Tehtud töö hulka saab mõõta ja arvuliselt kirjeldada: s A = töö ; F = jõud ; s = teepikkus ; Ühikuks 1 dzaul ehk 1 J
erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada.
Pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Mis on taustkeha? Miks füüsikas vajatakse taustkehasid? (3.3.1); (85) Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. 9.Mis otstarbel kasutatakse aja mõistet füüsikas? (3.3.2); (88) Aeg kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. 10.Too näiteid füüsikalise põhjuslikkuse teel seotud nähtuste ahelatest. (3.4.1) (110) õun tuleb oksa küljest lahti õun langeb allapoole õun jõuab maapinnale püssikuul tabab palkseina kuul peatub seinas seina sisse tekib auk valgus neeldub kehas see keha soojeneb see keha paisub elektrivool läbib metallkeha see keha soojeneb selle keha takistus suureneb 11
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
-) Mida kõrgem on valgusallika temperatuur, seda sinakamat valgust ta kiirgab. -) Mida kõrgem on valgusallika temperatuur, seda rohkem valgust ja kiirgab. 2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus. Punane Oraanz * Kõik vikerkaare värvilised valgused on "peidus" Kollane valges valguses, seda tõestas inglise füüsik Roheline Isaac Newton tehes katse klaasprismaga. Helesinine Vikerkaare värvilist riba nimetas Newton spektriks. Sinine Selle põhi komponendid on: Violetne -) Valgevalgus on liitvalgus 2.1.5. Valge ja must pind * Selleks, et keha näha, peab kehalt tulev valgus langema meile silma. Kui valgus langeb kehale, siis osa peegeldub, osa neeldub. -) Mustana näeme pinda milles põhiline osa valgusest neeldub.
Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Kuidas füüsika kogub infot loodusest? Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. Nendeks on nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine. Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse
ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus.
Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+p3+...=const. Suletuks nimetatakse süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata (näiteks ei arvestata hõõrdejõude). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada
II KT KORDAMISKÜSIMUSED · Mis on füüsikaline suurus · Mis on keha? Meie ümber olevad materiaalsed objektid. · Kuidas jaotuvad füüsikalised suurused kaheks? Skalaarsed ehk arvulised suurused N: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused N: kiirus,jõud · Milles seisneb üks olulisemaid matemaatika ja füüsika erinevusi? Füüsika peab alati säilitama seose loodusega, erinevalt matemaatikast, mis võib olla abstarktne. · Mida näitab füüsikas negatiivsus? Negatiivsus näitab vastupidist suunda esialgsega. · Mis on punktmass? Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. · Mis on liikumine? Liikumine on keha või selle asukoha muutus ruumis. · Nimeta liikumise liigid ja iseloomusta neid! Kulgemine muutub keha asukoht Ringliikumine keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas. Pöörlemine muutub keha asend. Võnkumine muutub millegi asend või
sisse. NT.Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. · Tõrjutuse printsiipi väljendab ka see, et kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. · Mikromaailma jaoks sõnastas selle printsiibi 1925. aastal Austria füüsik Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. Elektronid ei saa tiirelda sarnaselt, omades täpselt ühepalju energiat. Nende seisundid peavad millegi pooleset erinema. NT.Kaks teineteisest eemal olevat veejuga voolavad segamatult mööda oma trajektoore .Kohtumisel teise joaga ei või erinevad veeosakesed korraga samas paigas asuda ning tõrjuvad üksteist eemale.
Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt TAUSTSÜSTEEM Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaadistikku ja aja mõtmise viisi. KIIRUS Kiirus on füüsikaline suurus. Kiiruseks nimetatakse ajaühikus sooritatud nihet. Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik s s ajaühik Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus.
Fookuskauguse tähis on f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19. Mis on läätse optiline tugevus? Valem, tähiste selgitustega. Ühik. LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. D=1 D läätse optiline tugevus f f - fookuskaugus Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr) 1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr. 1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse, kus tekib kujutluspilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui
vabalangemise kiirenduse g-ga, kuna aga vaba langemine algab paigal seisust, siis S=gt 2/2 ; Vt=gt. Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi ja selle olenevust keha massist. 400 aastat enne meie aja arvamist arvas Aristoteles, et keha loomulik olek on paigal olek ja kui keha liigub, siis peab talle mõjuma mingi jõud. G. Galilei (1564-1642) väitis aga, et iga keha säilitab oma liikumis oleku, kui talle ei mõju teised kehad. Newton üldistas eelkäijate järeldused ja seisukohad ning võttis need oma teooria seadustesse. Newtoni seadused. 1. Selles seaduses määrab Newton kindlaks tingimused, mille puhul on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju teised kehad. On olemas taust süsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma liikumis oleku jäävana, kuni neile ei mõju
Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole ükski mõõtmine täpne. arvväärtuse kindlakstegemis. Mõõtühik- kokkuleppeline suurus, mida kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemisel. Mõõtmise ebatäpsuse põhjused: mõõteriist ei ole 100% täpne; keskkonnategurid, ebatäpne teooria, etalon on ebatäpne, teadmata põhjused. Mõõtühik- kokkulepitud suurus Välimine nähtavushorisont- Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada (millegi kirjeldamine, milleks enam pole sõnu…) Sisemine nähtavushorisont- Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, Füüsikaline suurus- objekti või nähtuse omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada. Looduse struktuuritasemed- mega-; makro- ja mikromaailm.
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub?
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub?
nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia mõõtühik on dzaul(1J). Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Sõitev auto Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Tõukuvad magnetid Fatalistlik ja juhuslik põhjuslik seos - Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, on tegemist juhusliku põhjuslikkusega.
teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5. termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin; Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 6. ainehulga ühik mool; mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus.
annaabi.ee 
