omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kasutatakse kumerläätsedega prille. Kannavad positiivse optilise tugevusega prille. Normaalnägija : Näeb selgelt nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid . Terav kujutis tekib võrkkestale niilähedasest kui kaugest esemest.
Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. · valgus langeb sarvkestale · õhu ning sarvkesta piirpinnal toimub valguse põhimurdumine SILMALÄÄTS · elastne · Lähedale vaatamisel surumesilmaläätse · toimub valguse kumeramaks murdumine (väga väike) fookuskaugusväheneb · erinevatel inimestel veidi erinev kuju · Kaugelevaatamisel lihason lõtv LÄÄTSE PINGUTAV LIHAS silmaläätsekumeruson · muudab läätse vajadusel väiksem
Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab lääste kuju ning hoiab seda ka paigal". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69-70.) Silmalääts muudab kuju ,,Läätse kuju muutud sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutumine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv,lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevadning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas,moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale,mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekivad
silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired
Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest, Nägemisnärv. * Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. · Prillklaaside number on vastava läätse optiline tugevus. Kumerläätse optiline Tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse negatiivseks. Positiivse optilise tugevusega prille kannavad kaugelenägijad, negatiivse optilise tugevusega prille kannavad lühinägelikud. Silm on nägemiselund. · Lühinägija- kauge eseme vaatamiseks hajutatakse valgust nõgusläätsega.
1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse, kus tekib kujutluspilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. NORMAALNÄGIJA näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. LÜHINÄGIJA näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. · Lähedasest esemest tekib võrkkestale terav kujutis. · Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette. · Valguse hajutamisel nõgusläätsega tekib võrkkestale terav kujutis. Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega ehk miinus prille. KAUGELENÄGIJA näeb kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti.
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustun
Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paikenvale silmaläätsele, mis oma kujult ja funksioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeraks v lamedaks. Kuju muutumisega saame me norm. Nägemise korral näha ühtviisi selgel nii lähedal kui ka kaugel asuvaid asju. Kaugele vaatamisel ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ja lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on vedelam, läätse taga sültjas moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suudab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt . Läätse läbinud
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadate
muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui 1 ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Vanusega lääts tuhmub
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kumeramaks või lamedam
Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaa
jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- kerajas moodustis, mi
Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid närvirakke ja nen
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts
1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Valguse levimisel optiliselt tihedamast optil
ning kolvikesed põhjas Kollatähn · Tsentraallohus võib ühel rakul olla nii bipolaar- kui ganglionirakk · See tagab hea detailse nägemise http://www.brookseyecare.com/index.cfm?fuseaction=eyecyclopedia.main&Criteria=Results&ID=13 NÄGEMISTELG Nägemistelg on kollatähnilt algav ja vaadeldavale esemele suunatud mõtteline joon http://spie.org/x32322.xml Väga kaugel asuva objekti vaatamisel on mõlema silma nägemisteljed paralleelsed Pilgu toomisel lähedale teevad silmad konvergentsliigutuse, s.t nägemisteljed koonduvad eseme suunas Pilgu viimisel kaugemale teevad silmad divergentsliigutuse, s.t nägemisteljed lahknevad LÄÄTS JA RIPSKEHA · Lääts (lens) koosneb läbipaistvatest kiududest, rakkudest ja vedelikust · Lääts on ühenduses ripskehaga · Ripskeha (corpus ciliare) paikneb sõõrikujuliselt kõvakesta sarvkestaks ülemineku kohal
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub vee
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist mää
Uuringu käigus ilmnes, et lühinägelike vanemate lastel oli silma läätse ja võrkkesta vaheline vahemaa suurem, kui mittelühinägelike laste vanematel. Seega on lühinägelike vanemate lastel suurem soodumus kui normaalse, terve nägemisega vanemate lastel. Patoloogilise lühinägelikkusega inimeste uurimisel leiti probleeme kahes geenis, mis kandusid edasi autosoom - dominantselt. 4.5. Lähedale vaatamise stress Inimese silmal on vastav anatoomiline ehitus, mis võimaldab vaadata pikalt kaugusse ning samas end kiirelt ja lühiajaliselt fokuseerida lähedal asuvatele objektidele. Kui me loeme, kasutame arvutit või teeme mingit lähedale vaatamist nõudvat tööd, siis kasutame silmi vastupidiselt nende esialgsele otstarbele. Selle tulemusena pingutab nägemissüsteem üle 9 ning tekivad häired
kapsas, eriti palju on seda aga kala maksas ja kalamaksasõlis. TELEVIISOR JA ARVUTI Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid ja arvutiekraanid on inimese tervisele täiesti ohutud. Silmadega tekib probleeme just väsimise ja keha ebaõige asendi tõttu. LENDAVAD PUTUKAD Tavaliselt märgatakse neid peente kõverate karvakeste, ringikeste või juuksena silmade ees eriti heledale taustale vaatamisel. Nad nagu ujuksid ringi. Neid võib näha ka kinniste silmadega vastu päikest vaadates. Need on klaaskeha karkassi üksikute paksenenud rakkude varjud oma silmas.
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. m
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned.
Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas
Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligi kaudu 90 prot väliskeskonnast vastu võetavast informatsioonist. Inimese silmad asuvad kaitstult luudest moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad bärviimpulsid liiguvad m''da nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
hämarasse või valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. 1.2 Miks me näeme lähedale ja kaugele Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse 4 lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. 1.3 Kujutiste tekkimine võrkkestale Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha. Läätse läbinud valguskiired
Joonis 2. võrkkestale (Joonis 1.) Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale (Joonis 2.). Joonis 1. Silmaläätse kuju muutumine lähedale ja kaugele vaatamisel Kujutise tekkimine võrkkestale Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest -> Silmaava -> Lääts -> Klaaskeha -> Võrkkest Võrkkestale tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Värvide eristamine
Koostanud M. Kolga 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk daltonism. Värvuste eristamise kontrollimiseks on kasutusel värvitabelid. http://www.flowershopnetwork.com/images/newsletter/color_wheel.gif Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. See on adaptatsioon. Ereda valguse puhul võtavad valgusärritusi vastu ainult kolvikesed. Kepikestes on sel ajal nägemispurpur täiesti lagunenud, nad ei funktsioneeri. Kui inimene ereda valguse käest äkki pimedasse satub, siis ei näe ta algul midagi. Pikkamööda taastub võrkkesta kepikestes nägemispurpur ja tekib videvikunägemine. Akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rak
Nägemine Kristiina Pärtel 8.A 2015 Sisukord Mis on nägemine? Kuidas me näeme? Värvuste nägemine. LISA Kasutatud kirjandus. Tänuslaid. Mis on nägemine? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
