juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R. ERITAKISTUS iseloomustab ainet, millest see vooluringist, nim elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q. Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida keha koosneb. tähis ρ, valem R = ρ (l/S), ühik oom korda meeter. Joule'i-Lenzi seadus on antud vooluallikas üldse suudab tekitada. EMJ ja OHMI seadus: Kõrvaljõudude töö, mida laengu füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja liigutamiseks vooluringis tehakse, koosneb: Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R. ELEKTRIVOOLU TÖÖ on füüsikaline suurus, mis arvuliselt vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U = I R ja ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk
Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades need sageli suurteks tükkideks Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega Huvitavat..
Soojusnähtused köögis Xxx xxx 9B Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul
2. Mis ümbritseb igat laetud keha. Iga laetud keha ümbritseb elektriväli. 3. Selgita elektrilaengu jäävuse seadust. Elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt on elektriliselt isoleeritud süsteemis igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. 4. Kirjuta Coulombi seadus ja selgita tähtede tähendus ning selgita valemit ka matemaatiliselt. Coulomb´i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuse korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Fe=(k* /q1//q2/ ):t2 F elektriline jõud, q1 I laengu suurus, q2 II laengu suurus, r laengute vaheline kaugus. 5. Selgita valemi F=B·I·l·sin,mis jõud see on,millele ses mõjub.
Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et mitte kellelgi pole võimalik istuda pilve peal ning siiani teadsin, et hobused elavad vaid maa peal ning nad ei istu kunagi ja nende tõekspidamiste põhjal võin teha otsuse, et väide on vale. Poola päritolu ameerika loogik Tarski sõnastas tegelikkusele vastavuse järgmiselt: Väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p. Võtame eespool nimetatud väite, et ta nägi hobust pilve peal istumas
juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Ühik ja tähis R 8. Mis nähtus on ülijuhtivus, millal esineb? Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. 9. JouleLenzi seaduse sõnastus ja valem. Ühikud ja tähised. Joule'iLenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem Q = I²Rt = IUt = U²t / R ; ühikud q soojuskulk( ) ; I voolutugevus( ) ;R juhi takistus( ) ; T aeg(s) ; 10. Millest sõltub töö suurus? Töö valem, ühikud ja tähised. Mida suurem on takistav jõud juhises, seda rohkem on vaja teha tööd, et tagada laengute suunatud liikumine. Valem A=I*U*T, kus A on töö(J) 11. Võimsuse sõnastus, valem, ühikud, tähised.
2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. 7. Mis on elektrivool ja kuidas on määrtud selle suund?
Füüsika köögis Essee Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kehtib küll, samamoodi nagu mujalgi! Näiteid sellest on mitmeid. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata (uuema gaasipliidi puhul süttib leek juba lihtsalt nupust keerates).Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata
arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Wk=mv2/2 6)Harmooniliseks võnkumiseks nim. Võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaanse võnkumis seaduspärasuse kaudu. TD I seadus Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne antud süsteemi siseenergia muuduga. U = Q + A diferentsiaalide kujul dU=dQ+dA
Murdunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast murdumist. Murdumisnurga moodustavad murdunudkiir ja pinna ristsirge. Valguse levimisel keskkonda, kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole. Valguse levimisel keskkonda, kus valguse kiirus on suurem, murdub vaalgus pinna ristsirgest eemale. Prismat saab kasutada valguse spektri saamiseks, sest eri värvi valgus murdub erinevalt. Füüsikaseadus on füüsikaterminite abil väljendatud loodusseadus. Lääts ja kujutis Läätseks nim kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks. Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed koondavad valgust. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt.
o Pöördliikumise Newtoni 3 seadust (+ valemid) o Inertsimoment (+ valem ja mõõtühik) Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber o Pöörlemise kin. energia (+ valem) Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga o Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus o Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 8) Perioodiline liikumine o VõnkesüsteemVõnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. o Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab
summadega. Jadaühenstusel liituvad takistused. Paralleelühenduse (ehk rööpühenduse) korral on pinged elementidel samad. Ja kogu ahela vool on üksikute elementide voolude summa. Paralleelühenduse korral liituvad juhtivused. Elektrivälja olemasolu tähendab jõu tekkimise võimalikkust. Analoogiliselt väljendab termin elektrivälja energia seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. 7.Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Alalisvoolu töö A= kus A – alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I – voolutugevus (A), pinge (V), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N=
negatiivseteks 6.Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks? V: jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7.Millest sõltub elektrijõu suurus? V: mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8.Mida näitab elektrilaeng? V: näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus 9.Sõnastage elektrilaengu jäävuse seadus. V: Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektriseeritud kehade vastastikmõju test Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eriliiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga + ja negatiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga –
ja R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ühenduse kogutakistuse leidmiseks osatakistused liidetakse, olgu tegu siis kas jada- või rööpühendusega. Rööpühenduse korral on laengutel võimalik „valida” millise takistusega teed pidi liikuda, seal kus on takistus väiksem on lihtsam „läbi minna”. Rkogu = R1 + R2 + R3 + ... + Rn 69.Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2Rt Alalisvoolu töö: A = I Ut Alalisvoolu võimsus: N=IU= 70.Magnetvälja põhiomadused. Magnetinduktsioon. B-vektor. Magneetuvus. Pöörisväli Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab
hüdroksiidioonidest. Nad on söövitava toimega ja katsudes libedad (aluseid kasutatakse seepide valmistamisel). Kokkupuutel lakmuslahusega muudavad alused indikaatori värvuse siniseks. Tugevad alused on kõik IA ja (alates kaltsiumist) IIA rühma metallide alused. Aluseid jaotatakse vees lahustuvad ja vees praktiliselt mittelahustuvad alused. 8! 9 18,01528 g/mol 6) 1. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.[1] Noetheri teoreem seob impulsimomendi jäävuse seaduse ja ruumi isotroopsuse ehk ruumi sarnasuse igas suunas. 2. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult
sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring - Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö
annaabi.ee 
