Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FTP serveri loomise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vajuta, serveruuteri, avaneb, kõigepealt, filezilla, parool, admin, klikk, install, linnuke, firewallule, bachmann, laadida, veelkord, administraatori, command, adapter, ethernet, neti, allow, finish, connection, programmid, vahepeal, setup, sisesta, firewalli, otsima, avama, nurgas, nupule, otsingusse, avage, ipv4, taaskord, porti, niimoodi, avameVahel tundub, et seadmed ttavad igesti, aga siiski ei tee seda. 1 Koostage arvutivrk kahest arvutist. Demonstreerige vrgu toimimist. 1.1 hendage arvutid sobiva kaabliga. ( igas lessandes on tegelikult parem kui enne tehakse ra seadistused arvutites ja siis hendatakse kaablid, vastasel juhul vivad arvutid pange panna) hendage 2 arvutit kokku cross kaabliga (kaabli otsale on mrgitud punane rist). 1.2 Seadistage mleam arvuti IP aadressid, arvuti- ja trhma nimed. 1) Seadista administrator parool: Start>Control Panel>User Accounts>Change an account> Administrator>Change my password>Sisesta parool igas arvutis (piisab kui on parool selles arvutis millest kaust jagatakse). 2) Seadista arvuti ja trhma nimed: Start>My Network Places>Set up something something network (wizard, klpsi lbi, seadista arvuti nimi, ja workgroup ja et file ja folder shareing oleks peal). Mlemal arvutil erinev nimi aga sama workgroup. Tahab, et teeksite restardi - tehke.
tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed kettalt! Samas on see hea siis, kui su windows on totaalselt omadega läbi(viirustest pungil, aeglane jne) või kui soovid vahetada opsüsteemi. Windows XP installimine Kui kõik eelnevad asjad on korras, tuleb Windows XP plaat panna CD-ROM seadmesse ja arvuti taaskäivitada. Edasised juhised: Samm 1 Kui ekraanile ilmub tekst: Press any key to boot from CD ..., siis vajuta suvalisele klahvile, et arvuti käivituks CD- plaadilt. Magad selle koha maha, pead arvuti taaskäivitama. PS! CD-plaadilt buutimist vajame ainult üks kord. Kui installeerimise käigus arvuti teeb restardi, siis üritab jällegi CD-plaadilt buutida seekord laseme arvutil rahulikult olla ning ei torgi mingeid klahve. Sealt kohast möödaminek võtab aega kusagil 5-10 sekundit. Samm 2 Peale pikka ootamist, kus loetakse mällu erinevaid draivereid, saab edasi tegutseda. Valikuteks on
server is a POP3 server) ja nimi (Incoming mail server) ning väljuva postiga tegeleva postimasina nimi (Outgoing mail server). Kui Te asute füüsiliselt EENeti võrgus siis sobib selleks kasutada samuti mail.edu.ee'd, muul juhul kasutage oma internetiühenduse teenusepakkuja postimasinat. Järgmisena näidake oma kasutajatunnus sissetuleva postiga tegelevas postimasinas (Account name). Kui Te ei ole ainus kasutaja arvutis, siis on mõistlik eemaldada linnuke kastist Remeber Password. Outlooki seadistamise lõppu tähistab vastav teade Soovides tehtud otsustusi üle vaadata või muuta, siis nagu alguses öeldud avage programmi menüüst Tools -> Accounts ning avanendud aknast valige Mail -> huvipakkuv account -> Properties. Kirjade vahetamiseks peab Teie arvuti olema ühendatud Internetti. Kirjade väljasaatmiseks Teilt tõenäoliselt ei küsita parooli, postkasti saabunud kirjadele ligipääsemiseks peate
KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma
4.2. Järgmiseks tuleb vajutada "Next" nupule. 4.3. Sealt edasi valida "Typical". 8 4.4. Järgmiseks võib asjad asjad jätta vaikimisi. Kui on soovi, võib programmi asukohta, kuhu programm installitakse muuta vajutades nuppu "Change". Kui ei ole soovi, vajutage "Next" nupule. 4.5. Järgmiseks tuleb uuenduste aken. Kui tahate, et programm otsib uuendusi peale igat programmi käivitamist, siis pange linnuke "Check for product updates on startup". NB! Aeglasema interneti ja arvuti puhul on soovitatav linnuke ära võtta sealt, sest see võib aeglustada arvuti ning interneti kiirust. Pealse seda vajutage "Next". 9 4.6. Valikuline! Kui tahate, et programm saadab anonüümset infot programmi arenduse, parandamise ja täiustamise eesmärkidel WMwareile, siis klõpsake linnuke "Help improve WMware Workstation"
Kui cookie’d ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Failiedastus protokoll, ehk kasutatakse failide transportimiseks. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab alusprotokollina kahte TCP ühendust, et faili edastada. o Esimene on kontrollühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne o Teine on andmeühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse fail FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus.
Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis
teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema
Igaüks saadab teistele kõik oma uued artiklid ja saab vastu teistes serverites olevad. (Vahel saadetakse ka kõik artiklid: Sel juhul, nagu on näha, raisatekse jällegi ressurse. Võiks ju saata ainult uued kirjad. Aga tuleb välja, et vahel on kiirem ja parem saata siiski kõik artiklid ja lasta vastuvõtval masinal uued välja sorteerida. ) Masin, mis tahab saata või saada uusi artikleid, võtab ühendust ühe v. enama "naabriga" kasutades NNTP'd. Kõigepealt uurib ta käsuga NEWGROUPS, kas on loodud uusi uudistegruppe. Kui on ja neid soovitakse ka klientmasinas, siis luuakse need ka seal. Siis vaadatakse, kas on uusi artikleid saada või saata. Seda tehakse NEWNEWS käsuga. Sellega saadakse serverist list artiklite kohta ja sealt valitakse siis välja, milliseid kliendi masinas pole ja tõmmatakse need. Seejärel saadetakse serverile oma list ja too valib sealt vajalikud välja. News server kuulab tavaliselt 119. porti
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis
naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM
iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. (( ==> Random – saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM
16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid vahetatakse, sisuliselt siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP ühenduse serveriga (loob socketi), port 80. Server aktsepteerib kliendilt tuleva TCP ühenduse. Sõnumisaatmine käibki läbi socketite: kui klient saadab sõnumi oma socketi liidesesse, on see tema ulatusest väljas ja TCP tegeleb sellega edasi. HTTP ei säilita informatsiooni klientide kohta, st kui näiteks klient küsib sama objekti paarisekundilise perioodi jooksul kaks korda, siis server saadabki talle kaks korda, mitte ei jäta meelde, mida ta kellele juba saatnud on
Normaalvaatesse saad tagasi tehes hiireklõpsu Close nupul. Nüüd märkad lehe paremas servas (joonisel I ja J vahel) katkendlikku joont, samasugune 3 joon on tekkinud ka lehe allserva. Need katkendlikud jooned piiravadki ära lehe suuruse. Kui kirjutad midagi nendest väljapoole, prinditakse see juba teisele lehele. Kontrolli seda alati prindi eelvaatusest! Jäta kolmas rida tühjaks. Ja lahtrisse A4 kirjuta oma nimi ja vajuta Enter- klahvile. Tavaliselt on nimi nii pikk, et ületab lahtri laiuse. Lahter tuleb Sul endal laiemaks teha. Selleks liigu hiirega üles kahe veeru vahelisele eraldusjoonele, hiire kuju muutub kahe otsaga nooleks. Hoia all hiire vasakut klahvi ja venita veerg laiemaks. Kirjuta lahtrisse B4 füüsilisele isikule Maksuameti poolt antud registreerimis- kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks
teostab veakontrolli ning kui avastab vea edastab kaadri teistkordselt. See omakorda jaguneb kaheks alamkihiks: ülemiseks loogilise lüli tüüp. POP3: Post office protocol. Protokoll, mida kasutatakse kirjade lugemiseks. Kõigepealt tuleb end autentida ja siis on võimalik 30.Hierarhiline marsruutimine reguleerimiskihiks (LLC) ja alumiseks meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC)
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseeri
Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi
oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui oled näiteks Corel’i toodete või GIMP’i fänn, siis pead ise hakkama saama. Hindamine Materjal on ülesehitatud selliselt, et kõigepealt on teooria osa, millele järgnevad erinevad harjutused. Kui mingi osa harjutustest on positiivselt lahendatud, siis tuleb iseseisvalt hakkama saada mõne ülesandega. Positiivse lõpphinde saamiseks hoia igast tööst alles nii PSD kui ka JPG fail. Tööks vajalikud failid Tööks kasutame järgmiste portaalide tasuta pildimaterjale: pixelperfectdigital.com - Creative Commons, tasuta nii isiklikuks otstarbeks kui ärilistel eesmärkidel, kohustus viidata autorile (www
7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine teise osapoolega (handshaking). See tähendab, et meie veebribrauseri kaudu transpordikiht loob serveriga ühenduse. Peame enne olema veendunud, et teine arvuti on olemas. See toimub meie jaoks nähtamatult. Tegelikult kõigepealt arvuti suhtleb veebiserveri arvutiga ning üritab kindlaks teha kas veebiserver on töökorras. Alles siis, kui me oleme ühenduse saanud veebriserveriga, algab tegelik pärimine veebiserverist. TCP protokoll realiseerib ühendusele orienteeritud andmevahetuse. See on just selline transporditeenus, mis tagab ka töökindla andmevahetuse ja andmete korrektse kohalejõudmine õiges järjekorras. Kui andmed korralikult kohale ei jõua, siis saadetakse need uuesti ehk korratakse saatmist
.., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2. Kontrollsumma meetod: Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb
Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus. Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse
kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks. Kui te kasutate mingit muud operatsioonisüsteemi, siis vajutage kohe sealsamas all olevale lingile "Show other downloads" ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP. Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail. Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse. Vajutage "Next". Seejärel tutvustatakse teile GIMPi kasutustingimusi. Kui viitsite, siis võite need läbi lugeda. Võite ka kohe vajutada taas akna all olevale nupule "Next". Nüüd ilmub ekraanile aken "Ready to install" (paigaldamiseks valmis). Siin on võimalik vajutada nupule "Install now", mispeale GIMP installeeritakse vaikimisi seadetega programmide kausta luuakse vastav kaust GIMPi jaoks,
linki Muuda mu pilti. Klõpsake kausta Minu pildid liikumiseks linki Sirvi veel pilte. Valige kolmanda sammu käigus salvestatud pilt ja klõpsake nuppu Ava. Teie kasutajakontole määratakse nüüd uus pilt. 14 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist Interneti kasutamine Veebibrauseri Internet Explorer ja Interneti-ühenduse abil saate otsida ja vaadata teavet ülemaailmsest teabevõrgust World Wide Web. Internetiühenduse paigaldamiseks peate kõigepealt võtma ühendust kohaliku Internetiteenuse pakkujaga ja ennast kliendiks registreerima. Interneti-teenuse pakkuja annab teile teavet selle kohta, mida peate tegema ühenduse häälestamiseks. Kui ühendus toimib, avage Internet Explorer ja tippige aadressiribale veebilehe nime, mida soovite külastada, või klõpsake soovitud aadressi lemmikute loetelus. Internet Exploreri abil saate Internetist teavet otsida teid huvitavate inimeste, ettevõtete ja teemade kohta,. Internet
Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As. Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust: 1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil.
materjalide loomine vahend FollowMe pistikprogrammide kasutamine 1.5 Kasulikud lingid http://forums.sketchucation.com/ http://www.sketchucation.com/ http://www.youtube.com/user/SketchUpVideo 4 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2 Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väitsin eelmises peatükis, et tegemist on sketšide tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Kuna me oleme oma valikus kindel, siis me ei soovi, et see aken igakord avaneks, siis võtame ära linnukese Always show on startup aknast. 5
MS Word Töö alustamine programmis MS Word Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust:
Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus Esimest korda andmebaasidega tööle hakkamisel šokeerib noori veebitreialeid MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused |
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s
directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis.
puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. Kes aga tahab omale koodi kirjutamiseks rohkem abivalmis ning lisavõimalustega keskkonda, sellele soovitame lugeda peatükki nimega Visual Studio C# Expressi install samm sammult juhis vastava keskkonna paigaldamiseks ning esimese rakenduse käivitamiseks. Edasine kirjutamine sarnaselt konspektis olevale. Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna
Juurdepääsu kontroll Volitustõend võib sisaldada krüptovõtmeid, lihtsamal kujul mingi kood Pääsupoliitikapõhiselt antud õigused. Kui kasutaja üritab faili poole pöörduda, toimub volituste kontroll. Authorization = "volitamine", "volituse kontroll" Mitte kasutada sõna "autoriseerimine", kuna on olemas täpsemad vasted. Autentimismeetodid · Teadmuspõhised - saab meelde jätta; võimalik neid andmeid kellelegi teisele edasi anda. Luku kombinatsioon - mehaaniline lukk Parool PIN-kood Krüptovõti - pikk ja keeruline kombinatsioon, tavaliselt pähe ei õpita Isikuandmed - nõrk autentimismeetod; kasutatakse harva, kuna neid andmeid teavad teisedki ning eeldab, et ründaja ei tea isiku kohta midagi ... · Esemelised - kloonitavad, lihtsasti edasi antavad Luku võti Magnet- või kiipkaart Infrapunamärk - RFID tag · Biomeetrilised - ei saa mugavalt edasi anda, sobib ainult vahetu kontakti korral, üle võrgu saab võltsida
annaabi.ee 
