Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FOVISM - Kunstiajalugu 11.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matisse, derain, vlaminck, raoul, dufy, maurice, salong, foovid, toorelt, rouault, fovism, paranenud, voolud, näitus, 1903, paistis, fauves, metsikud, madame, varjuga, modelleerimine, foovide, 1910, vestlus, 1877, muusika, motiive, havre, houses, maastik, puuga, westminsteri, sild, keskaegsete, akvarell, guaššvalguse ja varjuga modelleerimine objektidele ainuomaste värvide kujutamine Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Henri matisse Sünninimega HenriÉmileBenoît Matisse Elas 31. detsember 1869 3. november 1954 Prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne.
liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile
jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik
metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem
metsik) · avaldustel teatraalne ja tundeküllane stiil · hülgasid tagamõtte ja muljed maalides väljendada · rahvusvaheline ajakiri ''Poesia'' kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest kunstniku meeleolu (rahulik rõõm, tugitooliefekt) + · ajastu dünaamika mitu ajahetke 1s pildis teised värvid lõuendil · teravad ja kriiskavad värvikombinatsioonid · liikuvuse edasiandmine piirjoonte ja kontrastsete · Umberto Boccioni
20. sajandi kunst Fovism Fovism Loetakse 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks Pr.k. fauves metsikud (nime andis kunstikriitik Louis Vauxcelles) Fovism kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. 1905 Pariisi Sügissalongis esimene ühisnäitus Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub
Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad 1905. aastal Pariisi Sügissalongis suurel ülevaatenäitusel esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja
Nii kurb kui see ka pole, andis tugeva tõuke II Maailmasõda, mille purustused Euroopas olid kohutavad, paljud linnad tuli sõna otseses mõttes uuesti uuesti üles ehitada. Fovismile (prantsusmaal) pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju Vincent van Gogh. Henri Matisse Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada
Nii kurb kui see ka pole, andis tugeva tõuke II Maailmasõda, mille purustused Euroopas olid kohutavad, paljud linnad tuli sõna otseses mõttes uuesti uuesti üles ehitada. Fovismile (prantsusmaal) pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju Vincent van Gogh. Henri Matisse Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges
fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise illusioonist – ühesõna-ga peaaegu kõigest, mille eesmärk oli looduse jäljendamine. HENRI MATISSE(1869-1954) / a(n)rii ma‘ tiss/ oli foovide rühmitu tähtsaim esindaja.Tema arvates pole kunstnikul vaja loodust “kopeerida” vaid lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda tekkinud meeleolu väljendada. Eelkõige on tähtis väljendus
FOVISM eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja. NT Tüdruk pallil (inimese anatoomia moonutamine) , Vaesed rannal, Kaks rändnäitlejat, Istuv naine
hingeseisunditele ja ideedele. (1843-1903) matete" (,,Turg") Värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed Paul Cézanne ,,Suplevad naised", rahutud ja vibreerivad. (1839-1906) ,,Sinine vaas" Fovism, Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti Lääne-Euroopa Henri Matisse ,,Vestlus", ,,Tants" 20.saj algus põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, (Prantsusmaa) (1869-1954) objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Raoul Dufy ,,Lipuehtes tänav, Le Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade (1877-1953) Havre"
-religioonid, ning -arusaamad. See kõik mõjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond või religioon nõuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Niisiis on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide meeleolude väljendamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil
Foovid(pr. k. Fauves-`metsikud`).Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse.Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, samuti ei olnud tähtis ka täpsus üksikasjades.Värvid olid tihtilugu vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased,taevas mürkroheline, jõevesi sidrunkollane jne.). Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest.Keskseim kuju oli Henri Matisse(1869- 1954).Värvid sõltuvad kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Rühmitus oli ühtne 1907.aastani.Rühma liikmedest olid tähtsad veel ka Raoul Dufy(1877-1953),Andre Derain(1880-1954),Maurice Vlaminck(1876-1958),Georges Roualt(1871-1958). Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionism(pr. k expression-`väljendus`)
Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil? * Pariisi Sügissalongi tähendus moodsale kunstile oli see, et hüljati täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjude modelleerimine objektidel ainuomaste värvide kujutamisega. * Nende peaeesmärk oli mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid eelkõige kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse keelest fauves ehk metsikud. 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905. aastal esinesid foovid esmaklordselt Pariisi Sügissalongis. 4) Iseloomusta foovide maalimislaadi! Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena.
Fovism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil? * Eksponeeris 20. saj alguse uuendusi. * Korraldas tagasivaatenamälestusnäitusisuurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nenderahvusvahelisele kuulsusele. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse k. Fauves - 'metsikud' 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905. aastal. 4) Iseloomusta foovide maalimislaadi! Tinglik,värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ''komadena'' või ''punktidena'', vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. 5) Iseloomusta Henri Matisse`i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44) Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega.
Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma
· ,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimsele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele" · Tuntumad teosed: ,,Madame Matisse", ,,Vestlus, ,,Tants", ,,Avatud aken", ,,La serpentine" (pronks) DUFY · Muusika ja rahvispidudega motiivid · Elurõõm, maailma imetlus · Värvid õrnemad, magusamad, pintslitehnika visam, närvilisem · ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60)
lõuendil. Ta tahtis kujutada liikumist, aga see ei tulnud tal hästi välja. - 1901.aastal läks Pariisi kunsti õppima. - Peale maalikunstniku oli ka skulptor, graafik ja disainer. - Tema teosed on harmoonilised ja dekoratiivsed. Tema esimesed maalid olid väga radikaalsed, ta kasutas erksaid tugevaid värve. Tegi palju natüürmorte. - "Harmony in Red (Room)" ; "Mees modell" ; "Naine kübaraga" ; "Elurõõm" ;"Gypsy" André Derain (1880-1954) - Prantsuse kunstnik - Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai
Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu
fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, värvid võisid olla vastupidised. Foovide keskne kuju oli Henri Matisse. Ta arvas, et värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil, loodus on teisejärguline. Loodusmotiiv vöib olla täis liikumist. Selmet kujutada liikumist, tabas ta hetke, mil inimene hakkab liikuma (kontuurjooned, kontrastsed värvid, mis annavad dünaamika). Eelköige on mulle tähtis väljendus.--Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja
komponente ( lilled, loomad, linnud putukad jne), looklevad kõverjooned, ebasümmeetria 20.saj fovism Maalikunst: värvide väljendusrikkus, Maalikunst: vastandlikkus (punased puutüved), puhtad Henri Matisse (1869 1954) lokaaltoonid, ekspressiivsus, loobuti valguse- Maurice de Vlaminc (1876-1958) varjuga modelleerimisest ja ruumilise sügavuse André Derain (1880-1954) illusioonist, lainetav joon, kontrastsed värvid, Raoul Dufy (1877-1953)
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt
1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987
kujutamine.Ainestik tuli tavaliselt Grande-Jatte'i saarel", igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. fovism 1905a -1908a Foovid hülgasid pea täielikult Henri Matisse ,,Tants, aktiivselt, senise kunsti põhitõed: valguse ja Raoul Dufy ,,Lipuehtes Prantsusmaa varjuga modelleerimine, tänav", objektidele ainuomaste värvide Maurice de Vlaminck kujutamine. Nende peaeesmärgiks ,,Maastik kolme puuga" sai mitte nähtavate asjade
M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia". Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. Roosiristlaste ordu salong - müstilise ja imepärase tunnustamine. Rodin ,,Calais kodanikud". ,,Suudlus" ,,Mõtleja". ,,Danaiid". ,,Balzaci monument". ,,Põrguväravad" (näeme Michelangelo eeskuju) Juugendstiil Tärkas Suurbritannias, tööstlusliku revolutsiooni mõjudel. Kunstiteadlane J. Ruskin väitis, et tööstustoodang on ebaesteetiline ning ühiskondlikult kahjulik. Juugendstiil on sümbolism üle kantuna sisekujundusse, arhitektuuri ja graafikasse. 19. saj keskel sündis
vaatlemisel. Seetõttu olid värvid sageli vastandid sellele, mida oli harjutud looduses nägema. Loobuti valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendusdest ja ruumilise sügavase illusioonist. Loobuti peaaegu kõigest, mis oli seotud looduse jäljendamine. Kujutatud objekt oli saanud ettekäändeks puhaste ja tugevate värvipindade kombineerimisele. Peamiseks foovide rühmituse esindajaks kujunes Henri Matisse. Tema arvates polnud looduse "kopeerimine" vajalik, tuli lasta ennast tegelikkusel mõjutada ja selle mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega otseselt loodusest ei sõltunud värvid ja jooned lõuendil, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Henri Mattise on öelnud: " Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest zestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav
Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism
fovismiesindaja. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda.Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid. Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvärve kasutades, nii et pildil tekkis ruumilisuse tunne paljalt värvide kõrvutamisest.Soojade ja külmade värvide kontrast loob samuti ruumilisuse tunde
mänguväljakuga katusel Frank Lloyd Wright Maja peab sobituma loodusesse Falling Water - kasutab kohalikku paekivi, majas paekivi sein (tegelik pinnas) Guggerheimi muuseum Olev Siinmaa Pärnu rannahotell - 1931 Pärnu rannahoone - betoonist (ühes tükis) seen , läheb maailma Edgar Johan Kuusik Tallinna kunstihoone - Fovism Alates 1905 Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliseltväsinud inimesele. H.Matisse Henri Matisse 1881-1973 Elurõõm - abstraheeritud, moonutatud värvitud, tasapinnaline Autoportree triibulise pluusiga - vaatavad maailma nii värviliselt nagu ta on, kajastatkse kõiki meid ümbritsevaid värve Madame Matisse- Aken - laiguline Harmoonia punases - laualina ja sein ühte värvi ja sama mustriga, tunded ja emotsioonid Tants ja Muusika - taust koosneb kahest toonist, kokku kolm värvi, moonutatud kehad Rosary kabel - ühejoonega joonistatud pühak Kolaasid - Andre Derain 1880-1954 Maastik -
annaabi.ee 
