Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fototellimuse projekt aines kontseptuaalne süsteemianalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, pildistamise, fotograaf, iteratsioon, koosta, kuva, sooviavaldus, fotode, fotograafi, nupule, edasta, logi, nupp, vajutades, tegutseja, kasutusjuht, salvesta, allsüsteem, organisatsioon, koostama, ajagraafik, diagrammid, tellimust, edastamine, kontseptuaalne, laadimine, klassidiagramm, sisselogimine, jadadiagramm, parool, olekudiagramm, fotosid...........................................................................9 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID............................................................................................ 9 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL......................................................................................................... 9 Fotograafide ja klientide arvestus..................................................................................................9 Fotode arvestus..............................................................................................................................12 Tellimuste, arvete, müügi arvestus................................................................................................14 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..................................................................................................18 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................
2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 3 Sisukord 1. Iteratsioon I............................................................................................................................. 6 1.1 Planeerimine......................................................................................................................6 1.1.1 Äriteenuse valik (taust).............................................................................................. 6 1.1.2 Äriteenuse missioon ja eesmärgid....................................................
· Funktsionaalne vaade · Registrite vaade 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Organisatsioonisisesed pädevusalad: · Andmesisestaja · Juhataja · Laenutaja · Pearaamatukoguhoidja · Süsteemihalduri Organisatsiooni välised pädevusalad: · Kliendi · Koostööpartnerite · Raamatupidaja Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: · Laenutaja · Klient · Juhataja 2.2.2 Kliendi pädevusala spetsifikatsioon Kliendi pädevusala eesmärgid Omada ülevaadet laenutamise protsessist, laenutada sobiv teavik, tellida teavik mõnest teisest raamatukogust. 9 2.2.2.1 Kliendi pädevusala vastutused · Laenamine (et sobivat teavikut laenata)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ..........................................................................................................................
kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja Parool: kasutaja Veebirakenduse URL: http://localhost:8080/restoran Registreerides uut kasutajat pöördub rakendus T061859_FUNK_ISIKUKOOD funktsiooni poole, mis kontrollib sisestatud isikukoodi õigsust. Kliendina sisselogituna: Vajutades linki Loo uus tellimus rakendus pöördub T061859_FUNK_CAN_MAKE_ORDER funktsiooni poole, mis kontrollib kas kliendil on
distsipliini (ärimodelleerimine, nõuded). Kui nüüd toome sisse ajatelje ja kolm esimest iteratsiooni (aine praktikatöös rohkem iteratsioone ei jõuta teha, muidu võiks neid rohkem olla), saame aine põhiliste loenguteemade ja praktikatöö ülesannete jaoks raamistiku, mida saab kujutada järgneva tabeliga: M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Aine „raamistik“ tabelina: I iteratsioon II iteratsioon III iteratsioon (Inception) (Elaboration1) (Elaboration2) Planeerimine / Äriteenuse valik plaani/skoobi plaani/skoobi Skoop / (taust); ülevaatamine/täpsust täpsustamine; Kontekst/ amine; Sõnastik Äriteenuse (mission ja) funktsionaalsete eesmärgid nõuete täpsustamine (mõõtmine?);
.........................................107 4.1.5 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................ 107 4.1.6 Rendi funktsionaalne allsüsteem..............................................................107 4.2 Arendusprotsess ja projektid......................................................................... 107 4.2.1 Projektide arendamise üldine skeem (põhineb RUP-il): ...........................108 1.1.1.158Esimene iteratsioon, käsitleme süsteemi kui tervikut:: ....................108 1.1.1.1Arendamise faas (järgnevad iteratsioonid)..........................................108 1.1.1.2Ehitamise faas.....................................................................................109 1.1.1.3Rakendamise ja siirdamise faas..........................................................109
Mõõt: Kliendiarvelduste ühtlustamine, seeläbi kulutuste minimiseerimine ning tegevuste automatiseerimine. Eesmärk: Tarnete arveldussüsteemi loomine Eelis: Ülevaate saamine materjalide laoseisu kohta, et kindlustada optimaalne riistvara sisseost, seeläbi vähendada kulusid mahakantud materjalidele ning lühendada tellimuste ooteaegu. Mõõt: Vähendada tellimuste täitmise ooteaegu ühe töönädalani. Eesmärk: Hõlbustada klientide suhtlust organisatsiooniga Eelis: Klient saab suvalisest kohast tellida/loobuda pakettidest. Ei pea tulema kontorisse. Mõõt: Klient peab saama suvalisel ajahetkel sisse logida, tellida, muuta, kustutada oma kontole märgitud teenuseid. Ei sõltu klienditeeninduskontorite lahtiolekuaegadest. Eesmärk: Saada juurde kliente 5 Eelis: Reaalajas on võimalik kontrollida, kas teenus "levib" klienti huvitavas asukohas
Kasutusjuht: Sisselogimine toimub alla viie sekundi alates sisselogimise nupuvajutusest Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja on sisestanud oma kasutajanime ja parooli. Põhistsenaarium: Töötaja täidab kõik vajalikud lahtrid ja vajutab nuppu “Sisene”. Seejärel logitakse töötaja kuni viie sekundi jooksul programmi. Järeltingimused: Töötaja on kassasüsteemi sisse logitud. Kasutusjuhu ID: MF4 Kasutusjuht: Vormide täitmise loogika on ühtne- „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupp on alati üleval paremal Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Hooldustöö arve on avatud ja täidetud on kõik vajalikud lahtrid. Põhistsenaarium: Hooldustöö arvet salvestades on “Salvesta” ja “Kinnita” nupp üleval paremal. Järeltingimused: Hooldustöö arvel on “Salvesta” ja “Kinnita” nupp üleval paremal. Kasutusjuhu ID: MF5 Kasutusjuht: Turvaline ühendus Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Erply kassasüsteem on avatud internetibrauseris.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008
Eeltingimused: Telefon on käivitatud. Järeltingimused: Kõneregistris on loodud kirje kõne kohta ning telefon on valmis jutlemise alustamiseks. Kasutusjuhu esinemise sagedus: Sage Lahtised probleemid: · Põhistsenaarium: 1. Kasutaja avab peamenüü 2. Süsteem kuvab menüüde nimekirja 3. Kasutaja valib menüüst Telefoniraamatu kirjete nimekirja 4. Süsteem kuvab kirjete nimekirja 5. Kasutaja valib soovitud kirje 6. Süsteem kuvab kirje 7. Kasutaja vajutab helistamise nupule 8. Süsteem registreerib kõneregistri kirje 9. Süsteemi tugijaamade deemon kontrollib võrgu olemasolu 10. Võrk vastab 11. Süsteemi deemon teavitab tugijaama kõne alustamise soovist antud numbrile 12. Tugijaam loob kõneseansi 13. Telefon aktiveerib mikrofoni ja kõlar Alternatiivid: ---Numbri trükkimine--- 1a.-6a. Kasutaja trükib telefoninumbri ---Võrgu häire--- 9b. Võrk ei vasta 10b. Telefon kuvab veateate ---Tugijaama häire või teise kõneleja leviprobleemid--- 11c
13 Exceli töölehel saab kasutada põhiliselt kolme liiki andmeid - tekstid, arvud ja arvutusvalemid. Lisada saab ka muud, näiteks diagramme, graafikuid ja pilte. Klaviatuuril on päris mitmed nupud otseselt või kaudselt seotud teksti sisestamisega: 1. Täheklahvid vajutad klahvile ja väike täht ongi olemas. Algajad teevad sageli sellise vea, et vajutavad "liiga raskelt" nupule. Nii aga hakkab arvuti tähte kordama. 2. Samadelt täheklahvidelt saad ka suuri tähti. Muidugi tuleb mingi täiendav liigutus teha - hoida samal ajal Shift klahvi all. Muidu ju programm ei teaks, kas tahad suuri või väikeseid tähti. Shift klahviga saad klaviatuurilt ka mitmesuguseid teisi sümboleid. Enamik neist sümbolitest leiad täheklahvide peal asuvatelt numbriklahvidelt
tegevus, vaid firma strateegia, mis orienteerib kõiki ülejäänud logistilisi tegevusi arvestama tarbija nõudmiste ja soovidega Seega võib klienditeenindust mõista kui logistilise süsteemi väljundit. Kõige sagedamini mõõdetakse seda kauba kättesaadavusena laost või tellimusetäitmise kiiruse ja usaldusväärsusega. Mõiste sisu sõltub täielikult konkreetsest keskkonnast (firmast), kus seda kasutatakse. Peab tagama, et klient saab õige kauba õiges seisukorras õiges kohas õigel ajal ja õige hinnaga 2. Tellimuste töötlemine. Tellimuste täitmist on nimetatud ka logistika nurgakiviks. Põhimõtteliselt on klientide tellimuste täitmine iga äriettevõtte ja tarneahela tegevuse esmaseks eesmärgiks. Tellimuste töötlemise alla kuuluvad süsteemid, mis organisatsioonil on klientide tellimuste vastuvõtmiseks, nende staatuse kontrolliks koos kaasneva kliendikommunikatsiooniga ning
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
................................................................................... 56 4.8.3. Isikuturundus suhtlusvõrgustikus .............................................................................. 59 4.8.4. Näide ........................................................................................................................ 60 4.8.5. Ülesanne .................................................................................................................. 60 4.9. Fotode jagamise keskkonnad........................................................................................... 61 4.9.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ....................................................................... 61 4.9.2. Näide ........................................................................................................................ 61 4.9.3. Ülesanne ....................................................................................................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
” Nõustaja: “Või nii. Mida siis teised teevad?” Klient: “Nad pole mind kordagi enda juurde koju kutsunud kogu selle aja jooksul, mis ma seal töötanud olen.” Nõustaja: “Järelikult siis see tõsiasi, et keegi pole sind enda juurde koju kutsunud, tähen dab seda, et sa kellelegi ei meeldi?” Klient: “Jah, ma arvan küll.” Nõustaja: “Proovime vaadata sellele asjale teise külje pealt. Mida sina teed, kui inimene sulle meeldib?” Vahel on väga tähtis, et klient hakkaks vaatama teatud sündmusele teise nurga alt. NÄIDE: “Sa oled nüüd välja toonud terve rea selle asjaga seonduvaid aspekte, aga kas neid võiks veel rohkemgi olla?” Kui klient näeb põhjuse ja tagajärje vahel valesid seoseid, võib nõustaja püüda küsimuste abil asjasse selgust tuua. 30 Karjäärinõustamine NÄIDE: “Sa ütlesid, et on olemas seos … ja …. vahel, kas sa oled selles kindel?” “Kuidas sa võid kindel olla, et asi on just nii?”
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine. Uurimuse kirjutamine ja vormistamine. Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks.
täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata,
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 112: galaktikatest on 23 pilti, udukogudest aga 30, tähtedest 18, mustadest aukudest 7 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi:
Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 118: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31, tähtedest 18, mustadest aukudest 8 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi:
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
