Sony Mavica salvestas suurusega 570x490pikslit digifailid kahele flopikettale, selline pilt sobis loomulikult vaid teleriekraanilt vaatlemiseks. Kuid siiski valmisid kaheksakümnendatel aastatel ka esimesed videoprinterid. Kulus aga jällegi aastaid, enne kui 1990 aastal sai tootmisvalmiks Kodak'i esimene digitaalne peegelkaamera Kodak DSC 100, mille järeltulijad on tänaseks vallutanud fotomaailma. Filmikaamera Nikon F3 baasil valminud peegelkaamera sensor salvestas juba 1,3 miljoni pildipiksliga faile ja oli saadaval kahes versioonis. Valmisid erinevad kaamerad must-valgete või värviliste piltide tegemiseks. 30 000$ maksnud profikaamera koosnes kahest osast, mis kaalusid kokku 22 kilogrammi. Elukutseliste fotograafide kõrgeid kvaliteedinõudeid rahuldavad stuudiokaamerad ilmusid müügile eelmise sajandi viimasel aastakümnel. Esimesed taolised seadmed olid suured ja kohmakad ning mõeldud vaid liikumatute objektide pildistamiseks
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab
III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria. Foto – Originaal aerofoto filmil Kujutis – Aerofoto digitaalne esitus – skaneeritud film või foto, mis on kohe digitaalse kaameraga tehtud Mudel (pildi paar) – marsruudi sees kaks kõrvuti asetsevat pilti Marsruut – kõik kattuvad pildid, mis on tehtud üksteise järgi ühe lennu suuna sees Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3.281` 1 cm = 0.394`` 2
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis....................................................
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5
Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5
Me näeme pilte ajakirjades, ajalehtedes, raamatutes, plakatitel ja ka meie endi fotoalbumites. Kas pole mitte tore vaadata vanemas eas pilte oma lapsepõlvest? Üksainus pilt võib jutustada väga pika ja tähtsa loo. Valisin antud töö teemaks just fotograafia, kuna olen sellega tegelenud juba mitmeid aastaid ning selle tutvustamine selle referaadi vahendusel tundus olevat hea idee. Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada fotograafia ajalugu, selle erinevaid külgi, kaamera funktsioone ja anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks. Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on
kasutuseks loodud videokaamerad? Kvaliteedi erinevus üleüldisemalt, aga muidu manuaalse kontrolli võimaluste vahe, füüsilised nupud, helisisendite olemasolu, suurus(kaal), salvestatava materjali pakkimine c. Kuidas toimivad fotosensorid videokaamerates? Kuidas nende abil värvilist pilti on võimalik salvestada? Muundavad valguse elektrisignaaliks,Fotosensor on valgustundlik, aga ei erista värve. d. Mis eesmärk on erinevat tüüpi objektiividel? Lainurk objektiiv – näitab üldist plaani;Tele objektiiv – Kaugel asuvad objektid;Normaal objektiiv – Kõige lähedasem inimese vaatenurgale;Fookuskaugus mõõdetakse millimeetritel, kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse pilt.Lainurk – kuni 30mm;Tele objektiiv- 50st mm edasi;Normaal objektiiv – 30-50mm e. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide reaalsusele vastavust? Valge tasakaal f
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis.
sügavamale. Mulle tundub, et praegusel hetkel on suht lihtne pildistama hakata. Digikaamerad, kus tehtud foto kohe näha on, ning automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb
pangatšekkidel ja muudel dokumentidel. Optiliste sisendseadmete erirühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skannerid. Nimetust "skanner" kasutataksegi peamiselt nende sisendseadmete kohta, kuna eespool vaadeldud seadmed kannavad tihti vaid optiliste lugejate nime. Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mällu, värviskannerites värvikujutisena. Kui skanneri sensor on "sisse tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või
PDF fail: * võib sisaldada teksti ja graafikaelemente, millele on võimalik lisada hüperlinke, järjehoidjaid, märkusi, vormiväljasid jm. interaktiivseid elemente; * võib sisaldada fonte; * toetab JPEG, CCITT, ZIP, LZW pakkimisstandardeid; * säilitab dokumendi väljanägemise nii ekraanil kui väljatrükil. Failivorming EPS, omadused EPS (Encapsulated PostScript File) on alguse saanud kirjastamismaailmast ning on saanud tavaliseks kindlat tüüpi graafika juures. See formaat salvestab graafilisi andmeid kasutades PostScripti koodi. Pole sugugi lihtne või isegi praktiline konvertida graafikat teistest formaatidest EPS formaati, mõistlik on vastupidine konvertimine. EPS failid on tegelikut mõeldud PostScripti kasutavale printerile saatmiseks. Tihti võib EPS fail sisaldada ka madala resolutsiooniga TIFF graafikat, et oleks võimalik pildi eelvaatlemist teha. Kirjuta lahti mõiste DPI. Nimeta enim kasutatavad suurused. Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta
1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki. Kaamera obskura ( camera obscura) on tänaste fotoaparaatide ja digitaalkaamerate eelkäija. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Kulus aga siiski mitu sajandit enne, kui teooriat hakati praktiliselt kasutama. Giovanni
tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi. 4
Aero vastused 1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga.
mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga. Ja seda mitu bitti ühe piksli kohta salvestatakse nimetame värvussügavuseks (color depth, bit depth). 8 bitise pildiga saame juba ühele pikslile määrata 256 värvi, 16 bitisele 65 536 värvi jne. 5 Rastergraafika failiformaadid Rastergraafika säilitamiseks ja kuvamiseks salvestatakse need kindlasse failiformaati. Igaühel neist on oma head ja vead ning sealt tulevad ka nende kasutusvaldkonnad. Vaatame enimlevinud formaate nagu jpeg, gif,
Selle aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Esmakordselt mainiti seda 5. sajandil e.Kr. Vana-Hiinas, ent kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude täheldas ka näiteks Aristoteles. Juba 1550. aastal paigutati camera obscura avasse objektiiv, mis muutis kujutise selgemaks ja teravamaks, teravussügavuse kontrollimiseks lisati 1568. aastal diafragma. Paar sajandit hiljem keerati kujutis õigeks peegli abil. Täiustatud camera obscurat sai kasutada joonistamisel, loomaks äärmiselt elutruusid kujutisi ja selle abi on kasutanud näiteks sellised suurmeistrid nagu Jan Vermeer ja Canaletto. Seega on üsnagi märkimisväärne asjaolu, et juba 17. sajandiks oli olemas
säilinud foto ("Vaade aknast Le Gras's" 1826). 8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3.1. Fotoaparaadid Esimesed fotoaparaadid kujutasid endast lihtsat puukasti,9 mille esiosas paiknes objektiiv, kujutise tekkimise tasapinnal aga mattklaas, mis võimaldas tulemust enne pildistamist kontrollida. Kui kasutusele võeti valgusjõulised objektiivid ja klaasnegatiivid, siis lisandusid konstruktsioonile teravustamist võimaldav jooksupõhi ja kassetid. Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud,
vaakum-termo-aurustamine, orgaanilise auru faasi sadestamine, jugaprinteriga printimine. Pasiivmaatriksiga OLED Aktiivmaatirksiga OLED LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD)paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED’idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. Plasma (Plasma Display Panels, PDP) – Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid, mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida
· Lahutusvõime ekslikult toortõleg inglise keelest resolutsioon: Näitab, mitu pikslit on ekraanil. Tavaliselt antud horisontaalse ja vertikaalse piksliarvu korrutisena. See tähendab, et 2560x1600 lahutusega kuvaril on horisontaalselt reas 2560 pikslit ja vertikaalselt 1600 pikslit. HD või Real HD võivad tähendada väga erinevaid asju, kuid tavaliselt mõeldakse selle all horisontaalset kuvari lahutusvõimet 1080 pikslit ja ekraani kuvasuhet 16:9. · Piksli suurus või pikslivahe: Atnud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. · Pikslitihedus: Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on DPI (pikslit tolli kohta).
abil kohtades kus on emulsioon sealt siid läbi ei lase aga kus emulsiooni pole sealt laseb siid värvi läbi) Kasutusalad: suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted Siiditrükk on kõige universaalsem trükiviis Siia kuuluvad suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted Ei ole nii kvaliteetne kui teised trükitehnoloogiad pilt on täpselt nii terav kui tihe on siid 32. Milline on kontaktivaba digitüki tehnoloogia ? Kus on see kõige rohkem levinud? jugatrükk 33. Rastergraafika üldine iseloomustus 34. Mille alusel valitakse rastritihedus (LPI) Rastritihedus Mida rohkem on ühel pinnaühikul rastripunkte, seda loomulikuma ja täpsemana paistab pilt. Seega võiks arvata, et mida tihedam raster, seda parem. Erinevad trükitehnoloogiad ning trükitavad materjalid ei võimalda
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
6 Ülekoormuskulu (Q4) – suurim veekulu väärtus, mille juures veearvesti töötab lühikese aja vältel rahuldavalt ning kahjustusteta. Töötemperatuur Θ (°C) – vee temperatuur torustikus vahetult enne veearvestit. Maksimaalne töörõhk Pmax (MPa) – maksimaalne rõhu väärtus torustikus, millejuures veearvesti võib pidevalt töötada. Rõhukadu – rõhukadu, mille arvesti torustikus põhjustab. Optiline sensor – elektrooniline sensor, mis muudab valguse või selle muutuse elektriliseks signaaliks. Kuluratas – veearvesti komponent, mis on üldjuhul otseses magnetilises kontaktis arvesti kuluanduriga ja mille pöörlemist on visuaalselt võimalik jälgida ja optiliste anduritega loendada. Teades kuluratta ning kuluanduri hammasrataste ülekandearvu, on võimalik kuluratta järgi määrata arvestit läbiva vee hulka. Mõõtehälve – olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg (response time) – näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus (nt. 30–80 kHz) – näitab, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. 6 4 Kineskoopmonitor (CRT) Joonis 2. Kineskoopmonitor Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused
ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali? Millal ja miks tekib pildistamisel punasilmsus ning kuidas seda vältida? Millised on standardsed digitaalkaamera akude/patareide ja mälukaartide tüübid? Miks on soovitav osta kaamera, mis kasutab standardseid akusid/patareisid ja mälu- kaarte? Kirjelda, kuidas töötab tindiprinter. Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem
või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit) 6
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on: -kursoriväga sujuv liikumine ekraanil. -liikuvate detailide puudumine ja sellest tulenev kulumiskindlus. - puudub vajadus hiirepadja järele.
mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Jadapordid(serial port). Tähistatakse COM1, COM2... Jadapordist toimub andmeedastus seadmete vahel 1 biti kaupa, ning sinna ühendatakse nt: Hiir Modem ISDN adapter Printer Digitaalne kaamera Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse(vt. joonis). COM1 COM2 Paraleelpordist toimub andmeedastus baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus jadapordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paraleelporte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uuema standardiga
< Osnap on >, Kutsume välja käsu PLINE Töö 3 Klamber 7 viime kursori risti punkti D juurde rigjoone ja rõhtjoone DM lõikumise lähedale, kuni lõikumise kohale ilmub väike kaldrist, mis näitab et see asukoht on täpselt leitud {punkt D} ┐ Arvuti teavitab senise kasutusel olnud joone laiuse (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse ühe piksli laiusena, kuid joonele võib anda ka väiksemaid matemaatilisi laiusi) ja soovitab sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik. teeme valiku joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul W või klõpsama väljal näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame 2: NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud.
valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool asub 90¤ polariseeriv filter, mille läbib ainult polariseeritud valgus. Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid.
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
