fotograafidel: regulaarne tööaeg 4-6 päeva nädalas, vahel nn pikad päevad. Suuremates fotolaborites ka vahetustega töö. Ajalehe-, ajakirjafotograafi töö-aeg: ebaregulaarsem, valmis kiiresti tööle asuma, kui tekib vajadus. http://www.upload.ee/image/925999/hinnad.jpg KUTSENÕUDED JA -EELDUSED Fotograafil peab olema hea ruumi-, värvi- ja kujunditaju ning visuaalne mälu ning ta peab valdama erialaseid teadmisi ja oskusi. Fotograafi põhiteadmised ja oskused: erialane terminoloogia ja fototehnilised põhimõisted, valguse seadmine ja kasutamine, kompositsiooni põhialused, fototehnika, pildisensorite ja fotomaterjalide omaduste tundmine ja kasutamine, piltide digitaalne töötlemine ja printimine, filmide ilmutamine ja kopeerimine, fotolavastus ja töö modellidega. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada fotograafiaalane kutsekeskharidus.
valgust ja sobilikke olukordi. Tänapäeval on fotograafia muutunud eraldi kunstiliigiks. Samal ajal on laienenud tunduvalt ka fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Näiteks on fotograafia üheks peamiseks teadusliktehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Töötingimused Fotograafi põhilisteks töövahenditeks on fotokaamera ning mitmesugused lisaseadmed - statiivid, välklambid, stuudio-valgustid, filtrid, makroseadmed, fonomeeter jm. Tänapäeval on lahutamatuks töövahendiks tavapärase fototehnika kõrval arvuti ning erialaste arvuti-programmide tundmine ja kasutamine. Seega vajavad digikaameraga töötavad fotograafid (kõrgekvaliteedilist) ülekeskmise arvutit, printerit, skannerit ja tarkvara ning nende tulemus-likuks kasutamiseks tehnilisi teadmisi ja oskusi
.................................................................................................... 19 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA..........................................................................19 4.4 CRUD MAATRIKS................................................................................................................... 23 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE...............................................................................................25 5.1 FOTOGRAAFI KOHLE KUTSUMISE TEGEVUSDIAGRAMM...............................................................25 5.2 FOTODE TELLIMISE TEGEVUSDIAGRAMM...................................................................................25 5.3 SEISUNDIDIAGRAMMID............................................................................................................ 26 6 VIITED..................................................................................................................................
1.Iteratsioon I 1.1 Visioon Kui kliendil tekib soov kasutada organisatsiooni Fototellimus teenuseid, peab ta end registreerima organisatsiooni Fototellimus teenuste kasutajaks. Peale seda saab ta esitada oma sooviavalduse fotode alal. Pildistamise korraldaja hakkab kliendi sooviavalduse põhjal koostama registreeringut pildistamiseks. Esmaks otsib pildistamise korraldaja süsteemist fotograafi, kes vastab kliendi soovidele. Kui sobiv fotograaf on leitud, registreerib pildistamise korraldaja kliendile antud fotograafi juurde pildistamise aja. Kokkulepitud ning registreeritud ajal toimub pildistamine. Peale pildistamist laeb fotograaf tehtud fotod veebikeskkonda ning edastab fotod kliendi kasutajakontole nii, et klient saab hakata koostama tellimust. 1.2 Planeerimine 1.2.1 Äriteenuse valik (taust).
Michelangelo Antonioni „Blow up“ (1966) Antonioni film „Blow Up“ räägib moefotograafist, kes valmistab koos oma kirjanikust sõbraga raamatut kaasagsest Londonist. Peategelane kogub selle tarbeks eriti realistlikke fotosid igapäeva elust Londonis. Ühel päeval satub fotograaf pildistamas pargis suudlevat paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost.
1.KOKKUVÕTE OÜ FOTOLAAD pakub teenusena võimalust tulla inimesel professionaalse fotograafi juurde pildistama. Pakume teenust odavama hinnaga, et kvaliteetseid pilte oleks võimalik saada ka nendel, kes ei suuda maksta kalli teenuse eest. Eesmärgiks on odava hinnaga pakkuda kvaliteetset teenust. 2.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõte tegutseb osaühinguna, mille juhatajaks on Karmeliina Sprenk. Ettevõtte nimeks saab fotolaad. 3.TOOTED JA TEENUSED Firma pakub fotograafi teenuseid. Inimene saab endale vabalt valida aja ning koha kuna tulla pildistama. Pildistamised toimuvad kliendi soovil kas värskes õhus või siseruumides. Teenust peaks kasutama need, kes soovivad jäädvustada oma erilisi hetki või lihtsalt on soov ennast pildistada lasta. Kuna meie pakume teenust, on meil kindlasti vaja fotokaameraid ning stuudiot, kus pildistada-kavatseme selle algul rentida ning hiljem võib-olla ostame enda ruumid. 4.TURG, TURUNDUS
· Kohusetundlik ja avatud mõtteviisiga Pr uudipär ja mäng · Pulmapeo kindlamaid tavasid · Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees · Sümboliseerib perekonnaelu järjepidavust Pulmavalss · Sümboliseerib noorpaari sobivust ja kooskõla · Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi Pulmapildid · Mälestus kogu eluks · Soovitatav kasutada fotograafi teenuseid, kes garanteerib head pildid · Ärge jätke fotograafi otsingut viimasele hetkele! Pulmareis · 23 pulmapäeva järgset nädalat · Pulmade tähtsuse rõhutamine noorpaari elus
tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati,
Pulm on väike, umbes 100 külalist. Peokoht on kuskil erarannas, kus on majutamise võimalus 2000 Toitlustuses on kõik. Soe toit, maiustused ja näksid. Eriliselt palju on pitsat, pannkooke ja jäätist - 3000 Alkoholi on palju: viin, rumm, sampus, vahuvein 3500 Tort on suur ja hea, pähklikreemi ja sokolaadiga. Võiks olla üle meetri - 750 Pulmakleit 2000 Ülikond on stiilne ja mugav. Peab olema Armani ülikond 1500 Sõrmused 4000 Kaunistused, kõik lilledega seonduv 2000 Fotograafi teenus 2päeva - 1500 Pulmavanem - 1500 DJ ja hea muusika, võimalusel välismaa laulja - 3000 Meelelahutuseks on ka videomängud lastele, piljardi lauad, lauatennised 3000 Kutsed - 500 Pulmaautoks Audi R8 50 000 Kokku: 76 750
6- Toitlustajate valimine/tellimine 7- Tordi valimine/tellimine 8- Toitlustusmenüü koostamine 9- Sõrmuste ostmine 10- Abieluvande kirjutamine 11- Kutsete valmistamine 12- Kutsete saatmine 13- Pruudi kleidi otsimine/ ostmine 14- Peigmehe ülikonna hankimine 15- Pruutneitside ja peiupoiste kleitide/ülikondade hankimine 16- Lillede valimine/ tellimine 17- Fotograafi leidmine/ tellimine 18- Pruutpaari auto rentimine 19- Poissmeesteõhtu ja tüdrukuteõhtu korraldamine 20- Pulm Tööd: Töö nr Töö nimetus Töö kestvus (0, 1) Pruudi vastuse andmine 0 päeva (1, 2) Külaliste nimekirja koostamine 1 päev (1, 3) Pulma teema valimine 1 päev
KÄRBES GÄTU Koostaja : Gertu Mina, Kärbes ·Ma olen 68 mm. Emane on isasest suurem. ·Mul pole suiseid, mul on imikärss ·Mul on vaid esitiivad, tagatiivad on muutunud sumistiteks · Emasena munen kuni 900 muna, 100200 kaupa. Oma elu jooksul munen kuni 2000 muna. ·Ma olen erak, kuid kui on rikkalik toidulaud, on minu sugulased ja sõbrad ka kohal ·Mulle maitsevad orgaanilised jäätmed riknenud liha, puuviljad ja väljaheited. Minu söömaaeg ·Ma pole võimeline toitu närima, Mul on toitumiseks imikärss. Selletõttu söön ma vaid vedelat toitu. ·Minu söögiks on väljaheited, riknev liha ja kõdunenud taimeosad. Need juba ongi vedelad. ·Mulle meeldib ka suhkur. Sellele pritsin sülge peale ja see muutub vedelaks. ·Sülge pritsides oksendan ka natuke poolseeditud toitu, nii levivad väga hästi ka haigused. Minu Ar...
Klatsimoorid 6 (2004a) Cecily von Ziegesar Tegelased: - B ehk Blair Waldorf Põhitegelane poisipeaga kastanpruunide juustega, terava veidi püstise ninaga - Nate Archibald Blairi poiss-sõber (rohelised silmad) - Eleanor Blairi ema - Cyrus Blairi kasuisa - Aaron Rose Blairi kasuvend - Mookie Aaroni koer (bokser) - Kitty Minkey Blairi kass - Tyler Blairi noorem vend - Vanessa Abrams Blairi sõbranna - Ruby Vanessa 22 aastane õde - Serena van der Woodsen Blairi sõbranna - Erik Serena vend - Daniel Humphry Vanessa kunagine poiss - Zeke Freedman Danieli parimsõber (oli) - Jennifer Humphry Danieli noorem õde (Rinnakas, pruunide silmadega) - Elise Wells Jenniferi sõbranna - Rufus Humphry Danieli ja Jenniferi isa - Marx H...
Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna- Aafrikas. Käisin 29. detsembril Adamson-Ericu muuseumis vaatamas Juhan Kuusi dokumentaal- fotograafiat Lõuna-Aafrikast. Näitus algas keldris, kus tuli telekast lühifilm Juhan Kuusi kohta. Seal rääkisid tema sõbrad ja ta ise tema fotograafi tööst Lõuna-Aafrikas. Kõige rohkem sellest lühifilmist jäi mulle meelde see kuidas öeldi, et tal oli kaks poolt hea, sõbralik ja selline hullem pool, ta ei kartnud teha midagi. Nagu ta ka ise ütles, et sõi saatanaga õhtusööki lihtsalt selleks, et ta saaks nii häid pilte, muidu tal poleks neid. See mulje, mis selle põhjal jäi temast oligi selline hulljulge, tegi seda mis talle endale meeldis ja mida ta tahtis, teda ei huvitanud teiste arvamus
12-5 kuud enne pulmi 4 nädalat enne pulmi 1. Kiriku ja peokoha valik ja broneerimine 1. Lillede ja kaunistuste tellimine 2. Pulmaeelarve koostamine 2. Bändiga muusika valik 3. Külaliste nimekirja koostamine 3. Peokoha külastamine ja cateringi läbikäimine 4. Fotograafi/video valik ja broneerimine 4. Lõplik külaliste arv välja selgitada ja toitlustajale edastada info 5. Bändi valik ja broneerimine 5. Istekohad paika panna 6. Pulmaöö veetmise koha ja/või mesinädalate sihtkoha valik ja broneerimine 6. Kingitused/meened neile, kes on planeerimisega aidanud 7
ning põnevad uudised. Pildil saab olla vaid see, mis jääb objektiivi vaatevälja, seega on foto usaldusväärne. *Foto abil saame nautida ajaloolisi vaatamisväärsusi, arhitektuurimälestisi, kujutava kunsti teoseid ja kunstitegijaidki. *Piltide vaatamine on tore ajaviide. Kui tihti sa vaatad oma perealbumit või reisifotosid? Need toovad kaasa üllatusi, meenutusi, rõõmu ja kurbustki. *On fotosid, mis jäävad kauaks meelde, nad on mõjuvad, on meile tähtsad. See tuleneb fotograafi võimest näha ja tunnetada maailma ning oskusest seda vahendada. Feed fotod sisaldavad mingit sõnumit.
,,Mina kui looja (autoriõigusest ja konkurentsiõigusest lähtuvalt)" Autor on üldises tähenduses looja. Autoriks Eestis saab olla vaid füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud teose. Autoriks võib lugeda fotograafi, muusikut, filmimeest, kunstniku, kirjanikku, ning palju teisi, kes loovad teoseid. Autoriõigus kaitseb kirjalikke teoseid, raamatuid, muusikateoseid , kunstiteoseid näidendeid, filmi- ja multimeediateoseid, arvutiprogramme ning avalikke teoseid, kuhu kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus
7 menüü on koostatud 8 abiellusõrmused on ostetud 9 meiki kunstniku/juuksuri teenused pulmapäevaks on tellitud 10 kutsed on valmistatud 11 kutsed on saadetud 12 pruudi/peigmehe riietus on valmis 13 peiupoiside/pruudi sõbrataride riietus on valmis 14 lilled(kimpud, saali kaunistused) on tellitud 15 fotograafi teenused on tellitud(pulmapäevaks) 16 auto on tellitud/renditud(pulmapärvaks) 17 poissmeheõhtu/viimane neiupõlveõhtu 18 pulm Tööd/ettevalmistused: Töö/ Töö/ ettevalmistus Töö/ettevalmistuse nimetus ettevalmistuse e nr kestus
Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega. Pealkirjad Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse ettekujutuse artikli sisust. Fotod Fotod on värvilised ning erineva suurusega (päris suurtest tillukeste ,,näopiltideni") Iga foto all on kirjas seda kirjeldav lause, fotol olevate inimeste nimed. All paremas nurgas/paremas ääras püstipidi on väikse fotograafi nimi ja vajadusel ka organisatsioon (näiteks teine leht, väljaanne), kus ta töötab. Näiteks: Pildil on makseterminal ja selle all järgnev tekst: ,,Pangakaardi kasutamist pidasid küsitletud turvalisemaks, sest see kaitseb raha kaotamise eest." Paremas ääres püstipidi on foto autori nimi Toomas Huik/Postimees
Veresüü paine Arne Dahl Autorist Jan Lennart Arnald, sündinud 11. jaanuaril 1963. aastal, on Rootsi krimiautor ja kirjanduskriitik. Teda tuntakse ilmselt rahvusvaheliselt kõige paremini kirjanikunime Arne Dahl all. Tema kirjutisi võib leida ka Rootsi ajalehest Dagens Nyheter. Ta on abielus Rootsi fotograafi, Sara Arlandiga. Veresüü paine, ehk Ont blod on teine raamat 11-teoselisest seeriast, mille ta kirjutas pseudonüümi Arne Dahl all. Esimene raamat selles seerias on Misterioso. Raamat Eesti keelde tõlkis raamatu Tõnis Arnover 2010. aastal, kuigi originaal ilmus 1998. aastal. Raamatu keskmeks on nn. A-rühm, mille ametlik nimi oli ,,kriminaalpolitsei rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise eriüksus." FBI teatab neile, et Arlanda
elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera. 2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari (1977) looduskaitsepreemia "Rebasetund" (1977, 1997 Eesti Taassünni 1981) auhind "Jäälõhkuja" (1986, 2007)
On võimatu täita neid eesmärke, kui loodusfotode tegemisel teeks fotograaf oma pildistatavatele objektidele kahju. Seda reeglit võib arendada edasi ka põhimõtteks, et kui me kusagil ja millestki pilti teeme, siis peame seda tegema nii, et kui meie järel tuleks sinnasamasse teine fotograaf, siis peab tal olema võimalus teha samast objektist taas uus pilt. Kahju pildistatavale võib olla väga mitmesugune - füüsilise vigastuse oht, ärritus ehk stress, fotograafi tegevuse tõttu kiskjale saakloomaks saamine või vähenenud sigimisedukus. Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt, siis pole ka ühte universaalset juhist käitumiseks. Sõltuvalt sellest, kas pildistame geoloogilist objekti, taime, seent, putukat, lindu või imetajat, peame ka oma käitumist muutma. Kuidas ühe või teise objektiga käituda aitab meid välja vaid väga hea looduse tundmine.
natukene halb, sest me ei võinud mitte ühtegi korda vahele jätta. Olin nagu ametlikult tööl(mõned tööpäevad kestsin kella 7-20ni). Peale näituse avamist olin abiks perepäeval, kus oli esindatud ka Ahhaa telk. Meisterdasime lastega reaktiivautosid ja tuulikuid. Perepäev oli minu meelest üks väga lahe ettevõtmine, sest see üritus oli nii armas. Järgnevad päevad veetsin taas saali peal abiks olles. Sain proovida ka fotograafi ametit. Vahepeal õppisin ära ka erinevate töötubade läbiviimised(led-lambid, sokolaadi töötuba, viltimine jne). Sain läbi viia ka laste sünnipäevi ja tegin metsatuure erinevatele gruppidele (koolilastest alates pensionärideni). Õhtuti õppisin ka näitust välja lülitama, mis oli iseenesest väga põnev. Ma olen kindel, et ma sain väga palju uusi ja toredaid kogemusi. Mul vedas oma töökaaslastega, kes olid alati nõus aitama ja nõu jagama. Ma usun, et järgmise praktika viin
Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Kodutöö nr. 1 Töökoha riskihindamine Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Tallinn 2014 Ettevõtte ja töökoha ülevaade Töökoht: Autolukksepp Töökoht asub siseruumis, täpsemalt garaažis. Teisi töötajaid, peale fotograafi, läheduses pole. Tööline teostab auto demontaaži elektrilise käsiketaslõikuriga. Tal puuduvad aga isikukaitsevahendid- kaitseprillid ning kindad. Nii on suur oht, et säde lendab silma või kõrvetatakse ära käed. Lisaks rikub silmi sädemete vaatamine ilma kaitseprillideta. Pildilt on näha, et ta kasutab halvasti süttivast materjalist riideid, kuid käsivarsi need ei kaitse, seega on oht ikkagi sädemetega kõrvetada saada. Puuduvad ka müra summutavad kõrvaklapid. Ei sa ära
Olin meeldivalt üllatunud ka selle üle, et tasuta näitustel pakutakse samuti väga häid asju. Soovitan kõigil seda vaatama minna, sest avatuks jääb näitus Rahvusraamatukogus kuni 27. oktoobrini. Näitus on olnud seal juba 13. oktoobrist alates. · Tooksin ka mõned mõtted välja kuulsalt maastikufotograafilt Terry Hope: ...suurepärased fotod sünnivad ainulaadsete tingimuste ja maagilise valguse kombinatsioonidest. ...kaamera on fotograafi jaoks üks töövahenditest, nagu pintsel maalikunstnikule. ...kunsti loomine jääb ikka kunstiku, mitte tema töövahendi ülesandeks. ...huvitav on olla juhtunu tunnistaja ja jäädvustada midagi, mis ei pruugi enam kunagi sarnasel viisil aset leida. ...päikesetõus võib olla väga tänuväärne aeg rannafotodele. Päikeseloojanguid tulevad paljud vaatama, kuid vaid vähesed ärkavad nii vara, et nautida päevatõuse. ..
Meeldis väga putukate kehaehitust, arengut, süsteemi ning Eesti putukate mitmekesisust tutvustav stend. Väga hariv oli erinevate kännuseente ning puitu lagundavate seente stend. Selleks ajaks kui ma näitustele ringi peale tegin oli ka alumise korruse ,,Eesti kalad" näitus peaaegu avatud. Väga meeldiv administraator lubas mul seda piiluma minna. Hämmastav kuidas on suudetud fotole jäädvustada kalad nii loomulikena nende endi elupaikades, justkui oleks nad ise vabatahtlikult fotograafi juurde poseerima tulnud. Kokkuvõttes jäi väga hea mulje nii muuseumist, teenindusest, ümbrusest ja kõigest. Selline muuseum sobib ideaalselt vanalinna ja loob meeldiva õhkkonna, isegi linnud aknataga siutsusid ja säutsusid kogu aja kui mööda näitusi kolasin, nagu oleks nemadki osa näitusest. Sügava mulje jättis kui hästi on suudetud kogu selles ruumikitsikuses näituse edasiandmisega hakkama saada. Kahju, et erinevate ressursside puudumise
,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud". Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused. Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused. ,,Tantsija fotograafi juures". Kasutas patelli. Iseloomulik omapärane kompositsioon. Auguste Rodin- Tööd on maalilised ja varjundirohke pinnatöötlusega. Tegelaste meeleoluseisundi edasiandmiseks kasutas ta valgusevarjundimängu, teravalt piiritletud detaile ja riietuse sügavat voldistikku. ,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga: · impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia,
Sablooni printimisel palume mõõtkava mitte muuta. Kohapeal on võimalik tasuta dokumendifotot teha kõigis teenindustes peale Kärdla ja Otepää. Fotoboksis tehtud foto on digitaalne ning seda on võimalik kasutada kõikides teenindustes, posti või eposti teel esitatud taotlustel 14 päeva jooksul. Fotoboksis on foto tegemine kliendile tasuta. Väikelapsele dokumenti taotledes saate foto lihtsamalt teha fotograafi juures kui fotoboksis. Vajadusel küsige täiendavat informatsiooni või abi klienditeenindajalt. RIIGILÕIV Riigilõivu saab tasuda: · pangaülekandega; · teenindustes panga deebetkaardiga (kaardimaksele lisandub panga teenustasu. Täpsemalt saate sellekohast informatsiooni oma pangast) või sularahas; · välisesinduses sularahas. IDkaardi taotlemisel Eestis Välisesinduses Riigilõivu tasumine
Näituse retsensioon Andrus Noorhani „Pea laiali otsas läbi linna” 2.novembril külastasin ma näitust nimega „Pea laiali otsas läbi linna”. Tegemist oli fotonäitusega, millega fotograaf tegi kummarduse 1960.-1970.aastate fotograafidele, tänu kelle piltidele on ta üles kasvanud. Andrus Noorhani on sündinud 1961.aastal ja kasvanud Tallinnas. Ta on erialalt fotograaf ja samuti on ta ka fotograafiaõpetaja ja Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Andrus õppis ülikoolis matemaatikat ning on ka töötanud programmeerijana ja kaitseväe ohvitserina, kuid praegu ainult fotograafina. Näitus avati esimesena 27.veebruaril Pärnu kontserdimajas. Mina aga käisin seda vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses. Tegemist oli must-valgete piltidega, mis just mulle väga meeldis. Tunda oli retrohõngu ja pildid olid kõik erinevate nurkade alt. Esimene pilt kujutas Tallinna vanalinna, kus kaks inimest jalutasid mööda kivitän...
Fototeenuse pakkumine – 30,5 punkti Firma tegevusalaks on pakkuda pildistamis teenust. Teenust pakutakse nii fotostuudios kui ka välitingimustes, vastavalt kliendi soovidele. Kõrvale pakutakse ka jumestamis teenust ning kliendi enda fotode töötlemis teenust. Konkurente antud turul on palju, kuid igaühte eristab nende pildistamis- ning töötlemise käekiri ja ka see, kas jumestamist pakutakse otse fotograafi poolt või peab klient endale eelnevalt jumestamise tellima. Valisin antud äriidee kuna tunnen, et suudan just antud teenusega kombineerida kokku kõik oma parimad ideed: fototeenuste pakkumine, jumestamis teenuse pakkumine, ning ka riiete rentimine, ehk siis rekvisiitide rentimine, pildistamiseks. Tunnen end antud valdkonnas kindlalt ning oman ka piisavalt kogemust – olen tegelenud fotograafiaga aastaid, rentinud fotostuudiot ning oman oskusi ka jumestamises
Niisiis tänavu toimus Otepääl Maailmakarika etapp murdmaasuusatamises juba 12. aastat 21. ja 22. jaanuaril 2012 ja sellest võtsid osa 22 riigi sportlased. Otepää võõrustas maailma parimaid Tehvandi Spordikeskuses suusaradadel ja ülemöödunud aastal ka uue välimuse ja vormi saanud staadionil. Arvestades samuti fakti, et telepilt Otepäält jõuab alati miljonite inimesteni üle maailma oli sündmust ka tänavu kohapeal kajastamas üle saja ajakirjaniku ja fotograafi. Seega on olnud alati tegemist maailmamastaabis, kui ka Eestile väga tähtsa sündmusega spordimaastikul. Starti asusid nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi. Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul oli tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. ,,Eestisse tulid pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võis välja tuua nii tiitlivõistlusteta
neist, "Love me do", oli 1962. aastal ansambli The Beatles esimesel singlil. Kolmas tulevastest biitlitest oli George Harrison.1959. aastal lõi Lennon koos McCartney ja Harrisoniga trio Johnny and the Moondogs. Hiljem võeti juurde trummar Pete Best ja kitarrist Stu Sutcliffe, kes õppis kiiruga basskitarri mängima, ning uue grupi nimeks sai Silver Beatles. Ansambel esines peagi Hamburgi Star Club´is, kus tutvuti kohaliku fotograafi Astrid Kirchherriga. Viimase teene oli ansamblile nn. Moptop- soengu tegemine, mis oli publiku pilgupüüdjaks. Stu Sutcliffe, olles kihlunud Astrid Kirchherriga ja ansamblist lahkunud, suri peagi ajukasvaja tagajärjel. Basskitarri hakkas mängima Paul McCartney. Kuna trummar Pete Best oli sageli haige, siis juhtus nii, et teda tuli asendama Ringo Starr. Kui Starr 1962. aastal lõplikult Pete Besti asemele astus, oli selge, et just niisugust karakterit oligi sellesse gruppi vaja.
27.2.1963 H elistasin täna õhtul L epikutele ja kuulsin, et Lauri Kettunen on surnud teel Stockholmist H elsingisse. N ii vähe teame sellest, mis meid ootab. Ta oli külaskäigu ajal veel nii vitaalne ja rõõmus. N üüd jääb tal ,,H ingede öö" siiski lugemata. Täna tuli ,,Surma ratsanike" korrektuuri lõpp. Seda on kokku 116 veergu. Aga ma ei oska arvestada, kui palju võib sellest saada lehekülgi. M u kõht oli ka täna haige ja see on töö juures väga tülikas. Käisin fotograafi juures passipiltide pärast. N eed lubati alles reedeks. Svensk Turistbyrå saatis oma brosüüri, aga ma ei leidnud sealt midagi erilist sügiseks. Rohtaed Loomingu probleemistik Ø Kasutab palju linna ja maakoha kõrvutamist (Tallinna triloogia) Ø N aiivne usk inimsuhetesse Ø Peategelase lootusetu ja hingeline ummik Ø Suured pingutused parema tuleviku poole Ø Tunne, et maailmas ollakse võõras või pagulane Rännakud
Vajutades kaamera päästikule, avaneb katik valguse läbi laskmiseks. Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse. Nagu ava puhul, nii on ka säriajal teatud standardväärtused, nt 1/8000 sekundit kuni 1 sekund. Mida kiirem on aeg, mille jooksul katik avaneb, seda vähem valgust läbi pääseb. Ava ja säriaeg on omavahel tihedalt seotud. Tegelikult on foto omamoodi kompromiss nende kahe näitaja vahel ja valik sõltub fotograafi eesmärgist. Selleks, et pilt oleks õigesti säritatud, peaks sama hulga valguse saamiseks lahtisema avaga kasutama lühemat säriaega (või madalamat ISO tundlikkust, nt 100) ning vastupidi kinnisema avaga valima pikema säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad.
kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile. Aleks Kase akvarell ,,Suvine rand". Hilda Kamdroni akvarell ,,Meltsi tiik ja saun" 1944. Enno Lehise akvarell ,,Müürivahe tänav Tallinnas" 1965. 6.Ateljee- on kunstniku või fotograafi tööruum. Ateljee iseloomulikuks tunnuseks on hea ning vajaduse järgi muudetav valgus. Ants Laikmaa oma ateljees Tatari 21b 1922. a. märtsis. Jaan Koort ateljees Pariisis 1912. a. August Albo ateljee 1918 aastal. 7.Palett-värvi segamise alus. 8.Pastellmaal- mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias
saadetud vilistuste pärast armukadedaks, hurjutades teda riietevaliku pärast. Norma palus Jimi, et nad lapse saaksid, kuid mees arvas, et naine on selleks veel liiga noor. Kui Jim saadeti Sanghaisse, läks Norma Jeane tagasi Californiasse, abikaasa pere juurde ja leidis seal töö järelevaatajana langevarjutehases. Ühel päeval saatis Hollywoodis tegutsev sõjaväe fotokeskus tehasesse fotograafid ja ühe fotograafi pilk peatus Normal. Ta palus luba naist pildistada ning tema pildid ilmusid sadades sõjaväeajalehtedes. Kuigi Norma Jeane seda ise veel ei teadnud, tõi see tema ellu pöördumatu muutuse. Karjääri algus Sama fotograafi soovitas tal modelliks hakata ja Norma tegi lepingu The Blue Book Modeling Agency'ga ja uuris kuulsuste Jean Harlowi ja Lana Turneri tööd. Talle öeldi, et nad otsivad modelle heledamate juustega, seega värvis Norma oma brünetid juuksed
Nendel kujutati inimesi täisportreest kuni näopildini. 7 aastat hiljem sai Inglismaalt alguse nn. kabinetportree portreefoto 165x105 mm. Antud fototüüpe on ohtralt kasutanud ka Eesti tolleaegsed fotograafid, kelle vastavaid tööd on ka näitusel väljas. Piltidel on kujutatud nii noori kui vanu inimesi, kes pärit jõukamast elanikkonnast. Esialgu oli pildistamine siiski kallis lõbu, mis taskukohane valitutele. Tihti on foto alumisel poolel kirjas fotograafi nimi. Kuulsaim 19. sajandi fotograaf Eestis Charles Borchardt Üks kuulsamaid 19. sajandi Eesti fotograafe oli Charles Borchardt, kes avas ateljee 1864. aastal. 1867. aastal sai ta ülevenemaalisel etnograafianäitusel suure hõbemedali kollektsiooni "Eesti tüübid" eest. Need fotod on muuseumis uudistamiseks olemas. Samuti on säilinud Balti raudtee presidendile Alexander Baron von der Pahlemile kuulunud album, kus on Charles Borchardti pildistatud fotod
1).Multifilmist tagasi stsenaariumini arutlege lastega koos, kuidas vaadatud multifilmi tehti ning püüdke sealt mõningaid etappe lastega ka ise läbi teha (nt multifilmi helindamine). 2) Ajalehe artiklist tagasi sündmuse juurde arutlege lastega, kuidas artikkel ajalehte sai ning valige protsessist välja momente, mida rollimänguna matkida (nt ajakirjaniku ja ajalehetoimetuse fotograafi töö). 13. Kuidas saad aru mõistest "uus kirjaoskus"? Liikuvate piltidega ekraanimeedia on laste puhul enimkasutatud ja kergesti mõistetav, sest see ei nõua lugemisoskust. On tehtud erinevaid uuringuid, et liikuvate piltidega (video, animatsioon) tegutsemine parandab laste lugemismotivatsiooni ja sooritusi kirjutamises, suurendab lugemisoskust, lugude sisu mõistmist, ning mõjutab positiivselt ka kuulamis ja kõnelemisoskust
- Oluline on teada, et ka reporter ise ja raamatud on allikad. - Kui allikad on valitud, siis mõelda, kes neist on kättesaadavad, kellest alustada, keda saab intervjuuda telefonitsi. - On mõistlik kirjutada allikad küsimuste ette, siis on võimalik süstematiseerida küsimusi allikate kaupa. Oluline on säilitada ka küsimused arvutis teemade kaupa. MEESKONNATÖÖ PLANEERIMINE Mõelda, kuidas uudise meeskond töötab. Reporteril tuleb koostöös teha toimetaja, fotograafi, teabegraafikuga. Otsustada: mille abil millist infot serveeritakse; kes hangib millist materjali; millist materjali peab reporter hankima teabegraafika jm jaoks; mida peab pildistama fotograaf ja kuidas peab toimuma reporteri ja fotograafi koostöö. Reporteritöö Kui plaan on tehtud, siis algab tegelik materjali kogumine ehk reporteritöö. Taustamaterjali hankimine. Reporteritöö algab üldjuhul taustamaterjali hankimisega. Tausta hankimist on kasulik alustada kirjalikest allikatest
sotsioloogilistes aruannetes, mille eriline rõhk oli pööratud täiskasvanute erivajadustele üleminekuperioodil. Töötasin ja toimetasin igakuist ajalehte "News Scenes" ("Uued vaateväljad"), mis oli seotud Adults in Change (täiskasvanud muutustes) projektiga. Arendasin isiklikke oskusi nelja aasta jooksul, töötades keskkoli õpetajana. Oskused meedia vallas: Olin tootejuhi asetäitja kahel harival teleseriaalil: "The Photographer's Eye" (fotograafi silm) ja "Consumer Basics" (tarbija alusteadmised). Omandasin teadmisi tootmise majanduslike nõuete kohta. Kasutasin oma ajakirjaniku ja toimetaja oskusi kui kirjutaja/redaktor. Haridus: Wisconsin-Milwaukee Ülikool 1991 Bakalaureuse kraad teaduses ; keskharidus Põhiaine: sotsiaalteadused Eriained: sotsioloogia ja psühholoogia Töökogemused: Täiskasvanute Koolitusinstituut, Cannon Community Kolledzis, Montanas 1996 - praeguseni Õppeprogrammi arendaja Täiskasvanute muutuste projektis
Samm on kõige keerulisem, sest seda ei saa parandada. Pea ja kaela korrapärane liikumine on õige sammu tunnuseks. Traavi hindamisel tuleb keskenduda kõigepealt tõukele. Pildistamine Ööpäitsed ehk valjad. Pildistada ei tohi lakapoolelt. Kaelajoon peab olema näha, lakk peab jääma teisele poole. Kõik neli jäset peavad olema nähtavad. Esitaja taganeb kaadrist, et ei jääks pildile. Kolmas inimene äratab hobuse tähelepanu, et hobune keeraks 20- 30 kraadi oma pead fotograafi poole. Alüüriks nimetatakse hobuse liikumisviisi. Need jagunevad kaheks Loomulikud allüürid ehk looduslikud allüürid ei pea õpetama hobusele, ta teeb neid loomulikult. Nt saam, traav, küliskäik, galopp, hüpe Kunstlikud allüürid neid peab õpetama. Passaaz, piruett, hispaania kõrgema ratsakooli elemendid. Igal allüüril on oma pikkus ja sagedus. Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus
meelsasti maalinud maastikuvaateid perekonna suvituspaikades ja kohtades, kuhu teda viisid teenistuskohused. Tema kodumaiseid loodusvaateid ja portreid iseloomustab kunstniku tajutav maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. Ta eelistas motiive, mis on ajendanud paljusid tema luuletusigi: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel ja keerukaid pilvemaastikke. Samuti astus ta harrastuspiltnikuna üles fotonäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Fotograafi geenid on pärinud poeg Tunne, kelle looduspilte on paljud nautida saanud. Suurem osa Peeter Singi loomingust on leidnud koha erakogudes, vähemal määral ka Eesti Kunstimuuseumis 6 1. Kasutatud allikad 1. Kivimäe, J. Peeter Sink, maalid/paintings. Tallinn 2006. 184 lk. 2. Sakala. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.sakala.ajaleht.ee/180307/esileht/5025535_1.php 3
TEGEVUSED JA KAVA Surnu transport Surnu viimine kodust surnukambrisse(morgi) külmkambrisse 24 h ööpäevas. Vajadusel korraldatakse rahvusvahelisi surnu transporte. Lahkunu hooldus Lahkunu säilitamine külmkambris, pesemine, riietamine, kirstu asetamine jm. vajalikud teenused (toimingud) Matusetseremoonia korraldus Meie kontorites saate ajastada matusetseremoonia, kooskõlastada leinatalitusega seotud teenused sh. tellida transpordi, leinakõnelejad , muusikud, fotograafi. Samuti saate tellida leinapärjad ja -kimbud , ajutise või graniitplaadi. Müügil on puuristid, küünlad, laululehed, kalmulaternad, lahkunule mõeldud rõivakomplektid jm. Kirstud, urnid Tekstiilkattega, puitkirstud, erimõõtmetega kirstud, erinevad urnid Pärjad, leinakimbud, kirstukaanekimbud Meilt tellitud pärjad- kimbud toimetame oma transpordiga leinatalituse paika Matusetalituseks vajalik transport Kirstuautod, bussid, eriautod Muusikud
Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad
realistlikum disain. Oma minimalistlikkusega on material disainil palju ühist lameda disainiga. Vahe on selles, et material disain annab visuaalselt sügavama tunde, kui lame disain. Disainerid kasutavad seda disaini oma kujundustes üha rohkem ning see trend on veelgi kasvamas. Üha rohkem näeme me, et veebilehed muudavad oma fotosid, elemente ja ikoone rohkem personaalsemaks. Kodulehtedel kasutatakse oma enda fotosid, mitte aga fotosid, mis on võetud pildipankadest. Hinda on läinud fotograafi poolt tehtud kvaliteetsed ja unikaalsed ning õiget emotsiooni edasi andvad pildid. See annab ka hea kindlustunde, et sama pilti ei kasuta keegi teine. Sellist trendi kasutavad kindlasti kõige rohkem restoranide ja pubide veebilehed. Üldiselt arvan ma, et kasutajatele on rohkem tähtsam see, kuidas leht funktsioneerib, kuivõrd selle välimus. Ilus veebileht on loomulikult väga tore, kuid mis sellest kasu on, kui see korralikult ei tööta
Sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf . Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis . Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia.
Positiivne on see, et maja välimus ja tema funktsioon on harmoonias ja läbimõtestatud. Ivan Jakovlevits Bilibin Arhitektuurimuuseumi viimase korruse oli endal alla võtnud fotonäitus PõhjaVenemaa puitkirikutest. Konkreetselt see foto meeldib mulle laguneva kirku mänglemise tõttu järve kaldal. See foto, mis on tehtud sama fotograafi poolt, on minu meelest hästi jõuline. Näha on ainult taamal asetsevate objektide varje, kuid sellest piisab, et mõista nende seost. Kirik oli küla keskuses. Olenemata sellest, et paljud neist kirikutest on praeguseks hetkeks lagunenud, on elu koondunud siiani sinna lähistele. Inimesed elavad oma argielu, panevad pesu kuivama, tagataustaks lagunev kirik.
Ausalt öeldes on mul neist fännidest kahju. 29.01.12 tulevad poisid tagasi eestisse kuid see kord eesmärgiga anda oma fännidele kaks imelist kontserdi. Mõlemad kontserdid toimuvad rock cafes ning üks algab kell 14.00 ja teine kell 18.30. müügis olid nii tava piletid millega saab minna lava ette rokkima kui ka vip piletid millega saab endale koha rõdul ning ka victori plaadi. JEDWARD EESTIS OMA HOTELLI EES, KÄES ON NEIL ÜHE FOTOGRAAFI KOER. JEDWARD FÄNNIDEGA LASERINGIS JEDWARDI KIIKSUD John ja Edward on ka tuntud oma natuke teist moodi loogika poolest. Ning neil, ona ka omad lemmik tsitaadid milleta nad arvatavasti poleks need kes nad hetkel on. Siin on mõned nende lemmik tsitaadid: ,,oh, you said a bad word!" ,,are you a book? Cuz i'm checking you out" ,, ask them if they have jedward special, ask them if they have the jedward special"
riietuse, ehete ja kehakaunistuste abil ilu poole pürgivad (Lisa 5). Irving Penni ateljee Manhattanil püsis läbi aja ühesugusena - valgete seinte, hallide uste ning kulunud põrandaga. Dramaatilise taustakujunduse või loomuliku keskkonna asemel pildistas ta modelle oma korratus, peaaegu täiesti lagedas ateljees. Teine Penni portreteerimisvõte oli modelli asetamine toanurka (Lisa6). Sellistel puhkudel oli fotograafi harvaks instruktsiooniks modellile vaadata vaid kaamerasse ja lasta kehal kõneleda ülejäänu eest. Nii pildistas ta mitmeid tuntud kultuuritegelasi, nende seas olid nii kunstnik Salvador Dalí, moekunstnik Elsa Schiaparelli kui ka helilooja Igor Stravinski. 1950. aastal alustas Irving Penn moefotode ja kultuuritegelaste pildistamise kõrvalt seeriat oskus- ja lihttöölistest, mille nimeks sai ,,Lihtsad ametid". Tavaliselt jäädvustas Penn
Objektiiv on kaamera kallim osa. Selle raamistusele märgitakse nimetus, fookuskaugus, maksimaalne suhteline ava, tehasenumber ja tingtähistus ka mud spetsiaalteavet. Täiendavad andmeid objektiivi kohta leiate kataloogist, tema tegelikud omadused selguvad alles proovimisel ja töö käigus. Objekti teravustamiseks ja vajaliku teravussügavuse endmiseks on objektiivil nihutuskeermed ja muudetava avaga diafragma. Et teravustamine ja suhtelise ava muutmine alluks fotograafi kontrollile, on objektiivil vastavad skaalarõngad. Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse
1889. aastal Eastmani poolt kavandatud läbipaistvat paindlikku kilet, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani. (http://et.wikipedia.org/wiki/George_Eastman) TLÜ Haapsalu Kolledz 10 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 6. 1855 Pildil on Marcus Sparling, kes istub Roger Fentoni fotograafi furgooni peal. Pildi autor: Roger Fenton. (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Roger_Fenton%27s_waggon.jpg) TLÜ Haapsalu Kolledz 11 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu 2. http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html 3. http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_photography
annaabi.ee 
