kaasaegsele pärimusele. Kuid uurimisel on võimalik lähtuda ka sotsiaalsest vaatepunktist (sõdurifolkloor, õpilasfolkloor, aadlike pärimus, linnakodanike pärimus jne). Minevikupärimuse uurimisel keskendub uurija pärimuse ajaloolis-kultuurilisele kontekstile, tekstide püsivusele ja tekstide ajaloolis-geograafilisele levikule. Sotsiaalse vaatepunkti korral jälgitakse aga ennekõike uurija kaasaegset pärimust, selle toimimist pärimusrühma jaoks. Siin ei keskenduta mitte niivõrd tekstide paljususele, nende korduvusele, kuivõrd rühma suutlikkusele muuta oma kogemused traditsiooniks. (Vt: Mare Kõiva. Traditsioonist taas. Maarahva elujõud I. Tartu 1996, lk.25-32.) Seega, traditsioon ei ole üheselt suunatud minevikust tänapäeva, vaid traditsioon saab toimida vaid siis, kui on olemas ka vastupidine suund - tänapäevast minevikku. Traditsiooni võib mõista mitte ainult
eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal) eeslaulja pidi olema muusikaliselt andekas, väga hea mälu ja kiire reaktsiooniga
Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel:
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, nt facebooki pildinalju ja grafitit folklooriks? Minu arvates saab grafitit ja facebooki pildinalju pidada folklooriks olemuslike tunnuste kaudu- see tugineb mingisugusele traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme, tavaliselt on anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, nt facebooki pildinalju ja grafitit folklooriks? Minu arvates saab grafitit ja facebooki pildinalju pidada folklooriks olemuslike tunnuste kaudu- see tugineb mingisugusele traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme, tavaliselt on anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid
rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Tänapäeval on kasutusel ka väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Ka selle põhjal võib öelda, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, vaid vastupidi, inimesed tegutsevad, et seda elus hoida, ükskõik, kas siis vanemal või veidi uuemal kujul. Samas on igal inimesel võimalus Eesti rahvamuusikast aimu saada, külastades folkloorirühmade kontserte. Näiteks korraldatakse igal aastal Viljandi Pärimusmuusika festivali, kus inimesed saavad kuulata ja vaadata, mida on asjatundjatel vähemteadjatele uut pakkuda. Samuti on mitmeid
Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13. Folkloori „teine elu“: Arhiveeritud pärimusainese liigitamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk, folklorismi mõiste 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine, eestkõneleja küsimus. Teine elu (II): 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: Pärimusrühma võõristus „ülevalt poolt“ peale pandud ülesannetele, pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. 16. Folkloori kaubaks muutmine: Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO), folkloori kaubastamine
· minevik vs tänapäev · "vanad" vs "noored" · rahvas vs pärimusrühm · territoorium vs tegevus · objekt vs subjekt · "asi" vs protsess · staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. 1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme Need on Ülo Valgu sõnastatud tunnused, kuidas rahvaluulet määratleda olemuslike tunnuste kaudu. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames
käibel/kasutusel) 2. Mälufaas (rahvaluuleteksti aktiivselt ei kasutata, kuid seda teatakse; tekst võidakse sütluse käigus mälust esile kutsuda) 3. Unustamise faas (pärimuskandjad enam rahvaluuleteksti ei mäleta; need on talle kirjalike ülestähenduste või trükistena) Folkloori kaks ,,Elu" (Honko 1998) Esimene ehk loomulik elu: ,,nähtamatu" folkloor uurija ja pärimusrühma koostöö ,,nähtavaks" muudetakse. Teine elu: arhiveeritud folkooriteoste kasutaine uutest kontekstides ja tähendusseostes Folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris; jagatus 22 järku (12 folkloori ,,esimese elu" etappi ja 10 ,,teise elu" etappi). Folklooriprotsessi ,,esimene elu" Folklooril loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: o Idealiseeritud olukord, mitte teaalne;
aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab ,,rahvaluule" all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. 1861. aastal kasutab Kreutzwald rahvaluule kogumisel mõistet ,,vana vara", viidates sellega minevikupärandile. Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel. Poeetiline käsitlus: Algab Herderi rahvaluulekäsitlusega
distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused 8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: – Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga 10. Tagasiside uurijalt uuritavale: Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: Pärimusrühma osalemine uurimistöös; – Ühiste ürituste korraldamine; – Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 12. Folkloori teaduslik analüüs: – Uute teaduslike teadmiste loomine 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti,
· Kehahing- inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkum inimest koos tema surmaga( nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) · Vabahing. Kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma ( selle hingega toimetataksi siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine irdhing (hkehast täiesti vaba, võib olla iseseisev) Siirdhing ( liigub ühest kehast teise) 17.10.11 Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Ühelt poolt on väga lihtne. Inimesed oskavad sellel teemal rääkida. Aga inimesel on ka segamini, millised on just rahvakalendri tähtpäevad millised kiriku (nt Jõulud). Rahvakalendri tähtpäevad ei olnud kindlal kuupäeval vaid pingil perioodil. Kalender on teatud tüüpi ajamöörmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavakd muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eesti kindlasti aastaajad
mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. 5. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslike tunnuste kaudu vs kommunikatsioonilaadi kaudu Olemuslik Ülo Valgu järgi: - tugineb traditsioonile, - varieerub ulatuslikult - võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, - on tavaliselt anonüümne, - väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet Kommunikatsioon: - Omane pidev muutumine - Kollektiivne ja traditsioonipõhine - Kontekstisidus suhtlus- ja väljendusviis - Kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine: – mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, vms)
3. Folkloori avastamine väljastpoolt teised inimesed avastavad folkloori, mida keegi kasutab, tunnevad selle vastu huvi, mis paneb omakorda enda traditsioone hindama 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''teise elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori teine elu arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude keskkonda, uutesse zanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendusest vabanemine rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine 3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 8. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1
muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud); 1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Inglise keelest tulnud folkloor, Eiseni tõlgenduses rahvaluule. Rahvaluule sünonüümina on kasutusel ka pärimus. Vaimne kultuuripärand – UNESCO
koos nii usundilisust, poeetilisust jne); teksti loomise ja esitusega seotud põimumine (teksti looja ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad sest tekst ei esine esitusest eraldiseisvana) Suulisus üks põhilisemaid (enam mitte ainus) rahvaluule leviku viise. Samas on suulisus vaid üks rahvaluule levikutehnikat esindav tunnus, kuid mitte rahvaluule olemuslik tunnus. (Vastandus - suuline on rahvaluule, kirjalik seda ei ole enam ei kehti.) 8. Pärimusrühma osa pärimuse levikul. Autori mõiste rahvaluules (anonüümsuse küsimus). Anonüümsuse mõiste seondub autoriga. Ühe seisukoha järgi võib pärimusteose autoriks pidada rahvast, ent konkreetseid tekste ei saa luua koos rühmaga, see sisaldab siiski konkreetsete isikute loomingut. Teine seiukoht, O. Loorits ,,Autoreid harilikult nimepidi" ei teata. Tihti aga teatakse, nt fraasid kuulsatest filmidest jne. Niisiis ei saa
Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile.Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu.Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste
2)mõttetasandil: a)teemad ja süzeed b)laulu seotus esituskontekstiga c) ? Juhan Peegli 3 seadust: 1. leksikaalse ühtsuse seadus- kui sünonüüm valitakse lindude seast, siis ongi nad linnud, st valida tuleb sama mõiste piirkonnast, muidu parallelism laguneb, kui seda ei järgita. 2.pisenduse esteetika- põhinimi on alati suurem, poeetiline sünonüüm on väiksem 3. seadus ütleb, et inimest ei asenda loom (midagi puudu jälle) *Laulu seotus elustiiliga: a)lauljatest pärimusrühma tegevusalad(töö, millest elatakse) b)pärimusrühma sotsiaalsed suhted *regilaulude liigitus: a)arhiivis - tekstide liigitamine tekstide väliste(vorm) ja seesmiste(teemad( tunnuste järgi b)elavas kasutuses - ilmselt kasutusseoste järgi, mis muutuvad. *regilaulutraditsioonide muutumise tingimused: regilaul on põlluharijate ja karjakasvatajate traditsioon: -paiksus(põlvest põlve on samal maa-alal elatud ja põlde haritud -viljakusvajadus *daatumeid:
mõistega. Populaarne alates 1990.aastatest. Vaimne kultuuripärand kasutusel mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Peab olema vähemalt kolm põlvkonda vana. + iseloomustus kuidas muutunud.. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on 1. kollektiivne - ilma pärimusrühmata ei saaks olla ka rahvaluulet. 2. väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet - väljendab teatud inimrühma kollektiivset kogemust, probleeme, lootusi ja väärtushinnanguid. 3. suuline pärimus 4. tugineb traditsioonile traditsioon tagab järjepidevuse eelnevate põlvkondade pärandi ja selle kaasaegsete vormide vahel 5. varieerub ulatuslikult rahvaluulepalu ei reprodutseerita kunagi üksüheselt, vaid luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast
Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo- lood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. Juttude kaudu proovitakse mõista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt tõsielus kägu kukub ja naabrinaine sureb -> pärimuslik väide on, et käo kukkumine ennustab surma -> jutustaja, teades traditsiooni ja kogedes tõsielusündmusi, ühitab need oma jutus
Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina. Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus. Samuti on rahavaluule tunnusteks see, et ta varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme ja väljendab pärimusrühma maailmavaadet. (Valk 2005: 911) Pärimus on kultuuri loomise protsessi osa. Folkloor ehk rahvaluule on rahva maailmapildi kajastaja. Selle kaudu säilib side põlvkondade vahel, mis loob rahvale identiteedi. Folkloori mõjutavad suhtlemispaigad. Tänapäeva ühiskonnas on inimgruppidel erinev kollektiivne traditsioon, mis määrab ühtekuuluvuse. Sellise ühtekuuluvuse väljendus on salmikuluule. (Kalmre 2005: 1122) Salmikuluule väljendab koolielu, harrastusi, sõprust
20. sajandi jooksul muutus rahvaluule mõiste laiemaks (määratlemine kommunikatsiooni laadi kaudu). Sellest sai midagi, mis varieerub, on kunstipärane ja millel on määramatu hulk avaldumise vorme ning mis üha enam rikastub inimeste omavahelisel suhtlusel. Olemuslik Ülo Valgu järgi: tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine: Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, vms); koosneb vähemalt kahest inimesest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad); rühma üks liige ei pea tundma kõiki teisi liikmeid, kuid ta peab
aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Teenetemärke annab Vabariigi President. Teenetemärkide andmiseks taotlusi esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee. Pärimusliku ajaloo def ja põhimõisted-2. Pärimusliku ajaloo definitsioon ja põhimõisted Pärimuslik ajalugu , ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib, pärimusrühma tõlgendus minevikust Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole
Sellega vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel vaadeldi rahvalaulu ennekõike kui muusika ning luule üht ja eripärast osa. Rõhutati, et rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, et laul sünnib lauldes viis, sõnad ja esitus koos ja et muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle kasutusseos ja laulmistava. Pärast Teist maailmasõda süveneb Eesti rahvalaulukäsitustes huvi lauliku ja pärimusrühma vastu, varasemast rohkem süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Päevakorrale tõuseb rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega, nagu tavad ja kombed ning rahvausund. Rahvalaul on rahva varandus, meie juured on nende laulude sees. Kreeka filosoof Platon kirjutab oma ,,Riigis" juba 390.a eKr: ,,Vanad mehed ja naised peaksid mõlemad laulma lapsele tema sünnist saadik... ja jätkama seda, kuni tema täiskasvanuks saamiseni."
Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud. Rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika, kuid rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda. Muusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt. Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla
annaabi.ee 
