Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsprognoosid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, rahal, kulum, tuhat, jääk, amort, 700000, mitterahaline, töötasu, elekter, kanal, reklaam, kindlustus, annuiteet, aktiva, passiva, omakapital, intress, käibemaks, netokäive, lähetuskulud, ärikasum, finantskulud, põhikapital, sisustus, valve, maksud, bilansid, bilansikirjed, kassa, pangakonto, ettemaksed, käibevara, akum, võladRAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40
laenu kas pikendada või refinantseerida (näit. on sõlmitud vastav leping) ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul, kui ettevõttel on küll kavatsus laenu pikendada või refinantseerida, kuid bilansipäevaks puudub kindlus selle kavatsuse realiseerumises (näit. puudub laenu pikendamise või refinantseerimise kokkulepe), kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva laen pikendati või refinantseeriti. 13 Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mistõttu bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta.1 2.1.2
Skeemi 2 puhul on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on ärikulud seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Samas skeem 2 alusel liigendatud aruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes (RTJ 2, § 23). Ükskõik millist skeemi rakendatakse on ettevõtete kontoplaanid oma olemuselt kululiigipõhised (materjal, ostetud kaubad, ostetud teenused, palgad, kulum jne.) Sellepärast on skeem 2 kasutajatel võimalik vähese vaevaga esitada kululiigipõhist kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete kulude eristamist (Ilisson, 2015, lk 18). Kasumiaruandes selgitatakse ettevõtte varades, kohustistes ja omakapitalis tekkinud muutusi. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine (Alver, J
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 6,0 5,9 27,3 80,2 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 120 2. Laen 700 3. Laekum.müügist 843,7 867,3 908,6 962,9 1062,0 KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013 sept.2013 okt.2013 nov.2013 dets.2013 2013.a. 2014.a.2015.a. 2016.a. Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale KASSAVOOGUDE PROGNOOS 01.13 02.13 03.13 04.13 05.13 06.13 07.13 08.13 Raha jääk perioodi algul 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Toodetud tooteid/teenuseid perioodil 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Annuiteetlaen võetakse 100 000 EEK-i, kahe aastase perioodi peale fikseeritud intressimääraga 10% Hansapangast. Laenutoote nimetus on "Äritegevuse finantseerimine" Ettevõtte eesmärk on pakkuda madalama hinnaga, vähese ooteajaga ja erikujuliste konstruktsioonidega PVC aknaid. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 140 000 EEK 1.2. LAENUTAOTLUS Laenusumma 100 000 EEK-i, aastaintressimäär 10%, periood 2 aastat. Laenugraafik (võib viia lisasse) Laenu jääk perioodi Põhisumma Laenu jääk perioodi Perioodi nr alguses Intress tagasimakse Laenumakse lõpus aprill 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr mai 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr juuni 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr
............................................................................. 8 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale.......................................8 3.3Tegevusala arengutendentside analüüs.......................................................................... 8 3.4Ressursside olemasolu....................................................................................................9 3.4.1 Vesi, kanalisatsioon, jäätmemajandus, elekter ja sidekommunikatsioonid............9 3.4.2 Transport................................................................................................................ 9 3.4.3 Tööjõud ................................................................................................................. 9 4. ORGANISATSIOON.........................................................................................................9 4.1 Organisatsiooni struktuur.............................
pikkus, vahetuskoefitsient) Esialgu planeeritakse avada lastehoid esmaspäevast-reedeni kell 07.30-18.00; kolmandal aastal peaks pakutav hoiuaeg laienema ka õhtutundidele ja nädalavahetustele. 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus (kindlustusettevõte, maksumus) 100 aastas varadekindlustus 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Kristiina Aun juht, osanik raamatupidamine, 800 üldjuhtimine, reklaam 9 Kadri Arm juht, osanik personal ja 800 tegevküsimused 4.5.2
A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud:
Muud äritulud 13 926 13 116 -5,82% 420 -96,79% Kasutatud materjal ja tarvikud -317 412 -306 951 -3,29% -321 503 4,74% Brutokasum 90 864 95 822 5,46% 114 474 19,47% Mitmesugused tegevuskulud -46 468 -44 301 -4,66% -44 353 0,12% Tööjõukulud -39 247 -34 764 -11,42% -34 145 -1,78% Põhivara kulum ja väärtuse -26 748 -10 432 -60,99% -9 976 -4,37% langus Muud ärikulud -2 195 -840 -61,73% -347 -58,69% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 288,50% 26 073 40,17% Finantstulud ja -kulud -2 430 -1 505 -38,07% -1 500 -0,33% Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 239,02% 24 573 43,74%
Elekter kWh 0,1 1000 100 4.4.6. Tootmisvõimsus Esialgu plaanime hoida ettevõte avatuna esmaspäevast reedeni kell 8:00-20:00, edaspidi laiendada lahtioleku aegu ka nädalavahetusse. 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 100 aastas varade kindlustus. 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Tanel Õunas juht, osanik tööruumid, ~ 460 üldjuhtimine Gregor Johannson juht, osanik Töö korraldamine, ~ 460 raamatupidamine, veeb 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 4.6. SWOT analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
Konkreetselt keskendume kindlale teenusele ja seeläbi on meil ka kergem ennast arendada ja suurendada oma personali kompetentse ja teenuse kvaliteeti. Püsiklientuuri suurenemisega ei ole aga välistatud ka konkurentide arvu kasv. 6. Juhtimine ja personal Ettevõte on asutatud kahe asutaja poolt – Mari Usin Ja Jüri Usin. Nemad vastutavad ettevõtte majandusliku ja finantsalase tööjaotuse korraldamise eest. Prognooside kohaselt lisandub 2013.a personali hulka veel 2 töölist, kelle töötasu kuus saab esialgu olema 319,56-447,38.- EUR . Hooaegadel lisandub veel 2-4 töölist. Personali värbamisel plaanitakse teha koostööd ka Pärnu Tööhõiveameti, Kutsehariduskeskuse ja CV-Online’ga. Iga nädal on planeeritud üks personali koosolek, et tagada teeninduse ja töö plaanipärane kiirus ja kvaliteet. 7. Finantseerimine Siiani on ettevõte tegutsenud puhtalt omaniku enda finantseeringule tuginedes. Seoses hoone
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni)
Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4. Masinad ja seadmed soetusmaksumuses 1612247 1864696 5254527 5254527 5254527 5254527 5254527 5. Põhivara kulum (14% a.) -111232 -125000 -860634 -1596267 -2331901 -3067535 -3803169 Põhivara kokku 1501015 1739696 4393893 3658260 2922626 2186992 1451358 AKTIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406 PASSIVA Lühiajalised kohustused 6
OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud Arvestatud töötasu: 500,00 Kinnipeetud maksud: Tulumaksuvaba miinimum: 144 Kohustusliku kogumispensioni makse: 2% Töötuskindlustusmakse: 2% Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks: 21% Arvestatud tööandja maksud:
15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks ülesanne 12 D 1 tulu toodangu müügist 351,500.00 2 laen 10,000.00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00
aasta kokku 2.aasta 3.aasta 4. aasta Jan-16 Feb-16 Mar-16 Apr-16 May-16 Jun-16 Jul-16 Aug-16 Sep-16 Oct-16 Nov-16 Dec-16 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. Raha jääk perioodi algul 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
aasta kokku 2.aasta 3.aasta 4. aasta 01/16 02/16 03/16 04/16 05/16 06/16 07/16 08/16 09/16 10/16 11/16 12/16 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. Raha jääk perioodi algul 0.00 306.00 852.50 1,570.16 1,837.82 1,991.48 2,341.14 2,528.80 2,870.46 3,058.12 3,399.78 3,539.44 0 3829 6574 12036 1.00 1.00 1.00 1.00 1
31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema
00 0.00 0.00 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 May/2014 Jun/2014 Jul/2014 Aug/2014 Sep/2014 Oct/2014 Nov/2014 Dec/2014 2014.a. 2015.a. 2016.a. 2017.a. Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale KASSAVOOGUDE PROGNOOS 01/14 02/14 03/14 04/14 05/14 06/14 07/14 08/14 Raha jääk perioodi algul 0.00 -2,092.20 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! 1.00 1.00 1.00 1.00 1.00 1.00 1.00 1.00 Toodetud tooteid/teenuseid perioodil 120.00 9,195.00 4,650.00 6,520.00 3,650.00 10,755.00 3,070.00 3,195.00
4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused
Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770 Sh. Palgakulu 901 991 853 011 Puhkusereservi muudatus -20 102 0 Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks 295 433 285 759 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 335 688 320 052 Muud ärikulud 8 378 19 140 Kokku ärikulud 4 448 338 5 109 893 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 73 597 425 984 Finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -6 076 -460
5 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 137 079 143 538 6 Kasum (kahjum) põhivara müügist -12 0 13, 17 Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5
oma arveid varem, kui seda peaks tegema (Bragg 2005, lk 101). hankijatele tasumata arved Kreditoorse võlgnevuse pikkus = (5) netokäive päevas Ostude maht peaks olema tuletatud kõikidest aasta jooksul tehtud kulutustest, välja arvatud palgakulud. Palgakulusid ei arvestata, kuna see ei ole suhtarvu lugejas toodud kreditoorse võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid., 2005, lk 102). Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121). 20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga
Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175 K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel
plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel
S0 ehk AS S0 ehk AS + - - + DK KK DK KK S1 ehk LS S1 ehk LS Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning
Põhivara sihtfinantseerimine 36 173 11 419 17,19 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 000 12 000 19 Muud äritulud 3 583 4 482 19 TULUD kokku 480 032 415 720 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 141 999 102 204 20 Mitmesugused tegevuskulud 20 557 11 906 20 Tööjõu kulud 129 119 105 362 20 Põhivara kulum 142 799 89 301 20 Muud ärikulud 1 528 1 080 20 KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867 Intressikulud -17 835 -8 652 21 Muud finantstulud ja -kulud -9 520 5 313 21 ARUANDEAASTA KASUM 16 675 102 515 Eesti kroonides 01.01.-31.12
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on
annaabi.ee 
