Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
ühiskonha põhjakihtidest. Julgesti ja väga impessiivselt, mis varem polnud võimalik kohtuda keskaegses lüürikas, Villon räägib oma kaasaegse osatu inimese tragöödiast, tema kannatustest ja kindasti üksindusest. Tundub ka, et selle üksinduse meeleolu mõjutas tegelase õnnetu armastus ning masendav saatus. Europa renessansi ja humanismi kriisiperioodi kuulub oma esseloominguga uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof Michel de Montaigne (1533-1592). Michel de Montaigne pärines aadlitiitli omandanud jõuakast Bordeaux’ kaupmeheperkonnast. Ta sai suurepärase hariduse, õppides ülikoolis juurat ning omandes laialdased teadmised eriti antiikse Rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid tugevasti nii stoistlik (Seneca) kui ka platonistlik (Plutarchos) moraalififilosoofiline mõtteviis. Prantsusmaal ususõja vallandanud religioosne fanatism masendas teda. Olles tõmbunud oma mõisa üksindusse, kirjutaski ta just sel ajal oma „Essed“
Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel.
Tarkus on järelikult enese tundmine. Tundeid on raske mõistaEnnast tunda pole aga üldsegi nii lihtne. Lihtne on ära tunda oma nägu ja keha peeglis või fotodel. Lihtne on mõista oma üksikuid soove ja tahtmisi. Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut
" · "Tõde on esimene ohver sõjas." (Hiram Johnson) (O. Wilde) · "Tõde sünnitab vihkamist." (Terentius) · ,,Kui elu meile juba kingitud on, siis oleks rumal tegu · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) seda kingitust tühiseks pidada." (A. Schweitzer) · "Tänapäeva noored kujutavad ette, et raha on kõik." · ,,Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga (Oscar Wilde) meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena." (V. Hugo) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · ,,Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." · "Viisakus ei maksa mitte midagi, kuid selle eest võib (rootsi vanasõna) kõike osta." (Mary Montagu) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans
" (Plautus) · ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) · ,,Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski · ,,Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · ,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · ,,Kui elu meile juba kingitud on, siis oleks rumal tegu seda kingitust tühiseks pidada." (A. Schweitzer) · ,,Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena." (V. Hugo) · ,,Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." (rootsi vanasõna) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans Reichenbach) · ,,Kui sa tahad, et keegi sind vihkaks, siis seleta neile viisakalt ja loogiliselt, mida nad valesti teinud on." (J. Baylock) · ,,Kui sõnad kaotavad oma tähenduse, kaotavad inimesed oma vabaduse." (Konfutsius)
Vastus : Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Vastus : Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi,
Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Rosseau harrastas muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris laule. Peale selle katsetas ta veel füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Otsustas minna Pariisi ja seal oma õnne katsuda. Kui tähtsad olid Rosseaule aastad Pariisis? Tema uus nootide süsteem ei leidnud Pariisi Teaduste Akadeemia poolt vastuvõttu. Teenis endale põhiliselt leiba nootide kirjutajana ja kirjanikuna. Peaaegu kümme aastat elas Jean Jagques veel kuulsuseta ja puudusega võideldes. Pansionis, kus ta elas tutvus ta Tereese
elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus) Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan. Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3
ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Nõrkusest sündinud vihavimm on kõige kahjulikum nõrgale endale. Mina arvan,et selle kõige eelnevaga tahabki ta öelda, et vihkamisest saab kõige suuremat kahju vihkaja ise. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VIII : Selleks, et inimene saaks tunda tõelist vabadust , peab ta orjama filosoofiat. XVI: Filosoofia ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia `kantseldab` meid selleks, et me saatusele ilma vastupõiklemiseta kuuletuksime, et me jumalale suurima heameelega kuuletuksime. Filosoofia on nagu kalju, kellele toetudes saame kartmatult elada. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Mina nõustun osaliselt Seneca mõttega. Inimene ei peaks tarbima ega vajama rohkem kui vaid hädavajalik, et elus püsida
" (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." (Plautus) · ,,Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige vähem kuulda tahab." (W. H. Auden) · ,,Kõik kuulevad ainult seda, mida mõistavad." (Goethe) · ,,Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud." (E.M.Remarque.) · ,,Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena." (V. Hugo) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans Reichenbach) · ,,Kui sa tahad, et keegi sind vihkaks, siis seleta neile viisakalt ja loogiliselt, mida nad valesti teinud on." (J. Baylock) · ,,Kui sõnad kaotavad oma tähenduse, kaotavad inimesed oma vabaduse." (Konfutsius) · ,,Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma, paneb tõde alles kingi jalga." (Mark Twain)
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli l
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil armastus Pööre oma sisemusse – teadmine iseenda ebatäiuslikkusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast Teadmine iseendast Suudab laiendada armastuse riigile Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal Mõtted (1670): Tingimus: riik peab olema “hea”: aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus keskenduvad inimese psühholoogiale riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, MIS KASVAB, KUI TEDA JAGA
maailmas on palju erinevaid uske ning usutakse erinevaid Jumalaid, seega on ka maailma rahvas erisugune. Maailmas on väga palju ateiste, kes on kindlameelselt lükanud ümber Jumala olemasolu. Kuid mina arvan, et iga üks meist usub oma Jumalat, olgu see siis välja mõeldud või teatud religiooniga seotud Jumal. Inimesed, kes Jumalat isegi natukene usuvad, teavad, et alati on keegi, kellelt ka kõige suuremas hädas abi loota ning teades, et keegi kuskil võib sind aidata, vähendab inimestes pingeid. Inimesed, kes tõemeeli Jumalat usuvad, on valmis end isegi tema nimel ohverdama ja kõigega riskima,arvates, et siis saavad nad õndsasse taevariiki,kus elavad muretut elu.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
võivad meelemuljed olla algtõukeks, mis aitab mõtlemisel hinge kätketud teadmispotentsiaali aktualiseerida – on ju Platoni sõnul igas üksikus nähtuses selle idee teatud viisil kohalolev. Idee kohalolu meeltega tajutavates asjades ilmneb kõige eredamalt viimaste ilus, mis saab ühtlasi olla ka tõukeks “meenutamaks” enda päritolu. Selleks ei ole aga vaja mitte kõiki liiki moodustavaid asju ükshaaval vaadelda – nagu öeldud oleks see enamasti võimatu – vaid piisab mõnest üksikust vaatlusest, mis võib osutuda impulsiks järgnevale mõistustunnetusele antud nähtuse täiusliku olemuskuju kohta. Kui selle tulemusena on vastav idee “meenutatud”, siis näeb inimene ka meeltega tajutavat maailma järgnevalt antud idee perspektiivist, nö. idee valguses. Mis sellest muutub? Seni kuni inimene maailma üksnes silmitseb, on ta võimeline märkama pelgalt üksikuid üksteisest
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. F
sõrmusega pitsereid vajutaksin või senatis oma hääle ja käe kandidaadi teenistusse annaksin? Usu mind, need, kes näivad täiesti tegevusetuina, ajavad suuremaid asju; üheaegselt käsitlevad nad jumalikku ja inimlikku. (7) Kuid tuleb juba lõpetada ja maksta selle kirja lunaraha, nagu alguses kindlaks määrasin. Minu varamust see ei pärine; ikka veel tegelen Epikurosega, keda lugedes sain tänasel päeval säärase õpetussõna: "Pead orjama filosoofiat, et sulle saaks osaks tõeline vabadus." Ei määrata vabastamise tähtaega sellele, kes ennast talle allutab ja loovutab, ta saab vabaks otsekohe. Filosoofia orjamine ongi vabadus. (8) Võib juhtuda, et minult küsid, miks ma nii palju häid ütlusi esitan pigem Epikuroselt kui meie omadelt. Kuid miks peaksid sa neid ütlusi pidama Epikurose ja mitte üldsuse omandiks? Kui palju ütlevad luuletajad seda, mida filosoofid on öelnud või mida nad peaksid ütlema
Antud juhul märgib see 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omas too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel – kuigi üsna erinevates tähendustes – läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine, tema “jumala teenimine”, mis, nagu öeldud, seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist “Mis on X?” Näiteks – mis on hüve või mis on voorus. Sarnaseid küsimusi küsivad lapsed oma vanematelt, täiskasvanud inimene jätab sedalaadi küsimusi esitades endast kaasvestlejatele mulje kui naiivsest, lihtsameelsest inimesest. Sokratese dialektilises vestluskunstis ei olnud need küsimused aga sugugi nii lihtsad, kui nad esimesel pilgul võivad paista.
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
Ma ei tea, aga ühel hetkel ma sain ta endaga kaasa. KIOKO Kas keegi peale sinu on veel teda näinud? IKE On. KIOKO Kes? IKE Need, kelle ta juba ära on kustutanud. Tüdruk enne sind, naine pärast sind. KIOKO Mis ta nendega tegi? 30 IKE Ainus, mis ma teha oskan, on lõplikult ära minna. Ma lähen parema meelega, teades, et sa oled olemas. KIOKO Mida sa räägid? IKE Ta on minu oma. Ma arvan, et ta tuleb ja läheb koos minuga. Ike paneb end riidesse. KIOKO Kuhu sa lähed? IKE Ma pean kaduma. KIOKO Ike, sa poleks pidanud tulema. Kui sa nüüd ära lähed, sa poleks
hoidmine .Loomulikult oleks seda lihtsam saavutada siis, kui miskii meie tegevuses eneses hoiaks huvi elava ja meele ootusvalmis.(Kidron 1994, 155) Oletame näiteks, et meid ei huvita absoluutselt kohustuslikus korras analüüsitav teema, kui asi tuleb siiski ära teha. Et tekiks huvi ja soov asjaga tegeleda, tuleks vaadata olukorda mitmest küljest ning leida omale see kõige sobivam. Peep Leppik on teoses ''Õppimine on tõesti huvitav'' öelnud: Huvi kui emotsioon kutsub esile ka kindla füsioloogilise reaktsiooni südame kokkutõmmete sageduse vähenemise. Uuringud on lausa kinnitanud, et positiivsed ja negatiivsed emotsioonid mõjutavad ajupoolkerasid erinevalt negatiivsed aktiviseerivad parema ajupoolekera ja positiivsed vasaku, mis on omakorda seotud verbaalse ja loogilise mõtlemisega. Samuti on tunded otseselt seotud inimese mitmesuguste tarvete rahuldamisega (või mitterahuldamisega) (Leppik 2006, 95)
,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle) Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega. Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia...
B.Russell’i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel.Õpetab kõikide probleemide teisendamist konkreetsest vormist abstraktsesse. Nt.Kas USA-l on õigus rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadi
mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisukohtade tähistamiseks: elufilosoofia, äri-, usu- jne. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2
Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline. Vooruslik käitumine pidi olema kesktee kahe äärmuse vahel (nt arguse ja julguse vahel, kahe halva vahel) Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee Rooma periood Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole stoikud : vooruslikkuse poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
