2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
august 2005. Ta õppis õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Kirjanikuna hõlmab ta üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, ning ligi 100 teatrilavastust. Tuntumad romaanid, jutustused "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Tühirand" (1972) "Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi" (1973) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975) "Must mootorrattur" (1976; valikkogu) "Sügisball" (1979) "Räägivad ja vaikivad" (1985) "Öös on asju" (1990) "Doonori meelespea" (1990)
Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html http://luikjatraat.synter
kõige ees olid minotaurused. ("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". lisaks Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Pildid Aitäh tähelepanu eest!
● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks,
Bogotas, õppides ülikoolis õigusteadust. • Oma elukutse sidus Marquez ajakirjandusega. • 1954.aastast alates töötas ta mõnda aega korrespondendina Itaalias ja Prantsusmaal, samal ajal õppis filmikunsti. Ajalehe kirjasaatjana külastas veel Šveitsi (Genfi) ja Nõukogude Liitu. • Marquez on eri aegadel töötanud ajakirjanikuna veel Kuubas, Venezuelas, Mehhikos ja Hispaanias. • Mehhiko on kirjanikule jäänud lemmikpaigaks, seal kirjutas ta filmistsenaariume ja oma maailmakuulsa romaani „Sada aastat üksildust“ (1967). Tuntumad teosed • „Kõdulehed“ (1955). • „Sada aastat üksildust“ (1967). • „Patriarhi sügis“ (1975) • „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (1981). • „Armastus koolera ajal“ (1985). • „Kaksteist kummalist palverändurit“ „Sada aastat üksildust“ • Buendiade suguvõsa ja Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise lugu.
eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka.
mittepidev" jne Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja "all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal pole enam seisundite põhiliseks visuaalseks orienteerijaks PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul eerikrummo.html http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=10870:lotv loeoek&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3304 http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus _Eestis http://www.teataja.ee/et/pauleerik.php Tänan kuulamast!
ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Näitlejakarjäär O Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke O Rolle: Hamlet (Shakespeare'i ,,Hamlet''), Peer (Ibseni ,,Peer Gynt''), Tusenbach (Tšehhovi ,,Kolm õde'') O Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Enesetapp O 21. veebruar 1995, Raplas O Põhjused: habras närvikava O Veenide läbilõikamine Tunnustused O 1978 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia O 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik O 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia O 1985 – Juhan Liivi luuleauhind TÄNAN KUULAMAST!
Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "AmorTrio"). Tänan kuulamast!
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara"
,,Lumevalgus...lumepimedus",kus on tihedalt põimitud klassikaline ülevus ja eksperimenteeriv huvi keele vastu. Looming "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks: Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul
Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "AmorTrio" jm). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik
Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt). Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume („Tuli öös”, „Naksitrallid” jt) ning koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud „Kirju-Mirju” (I-II 1969-1974). Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. „Jälle need naksitrallid” I-II sai 1986. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raud nimi IBBY aunimekirja („Naksitrallid” I). Eno Raua lasteraamatuid on tõlgitud ca 30 keelde.
Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre. Kirjandusteadlane Rein Veidermann on kirjutanud: "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu.
Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses
Mati Unt Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk
Käekäik (1973) mahukas kogumik Selges eesti keeles ,,Kogutud luuletused". (1974) Armastuskirjad (1975) Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio"). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). CD kogumik ,,Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3.12.1984.a. Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989
argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää
1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Teosed ROMAANID, JUTUSTUSED: "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975)
soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks tsuktsi muinasjutte (,,Unesnõiduja"), Pu Songlingi ,,Libarebased" ning ,,Libarebased ja
ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja ja lavastaja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid "Olevused", filmistsenaariume "Nipernaadi" ning esinenud lauljana ansamblis "Amor-Trio" jm. Aastal 1980 avaldati Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5
kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuks Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Tema selleaja romaanid: ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus_Eestis 2. http://www.scribd.com/doc/44685324/ENSV-kultuur 3. http://et.wikipedia
1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidend · "Päike näkku" (1981) Novellikogud: · ,,Koputa kollasele aknale" (1966)
Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Luuletusi on Juhan järjepidevamalt kirjutama hakanud 1965. aastast. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati mitmeid preemiaid. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Liivi, Smuuli ja Viidingu ühised jooned Kõik nimetatud kirjanikud on elanud keerulist ja rasket elu ja on elus läbi pürgimiseks näinud palju vaeva. Keegi neist ei ole omandanud endale eriliselt kõrget
3.Huvitavad faktid Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid, tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. Kaido Suss tegi laule Juhan Vildingu sõnadele. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio"). Juhan Viiding võtas nime Jüri Üdi, sellepärast et see ärritab üldsust ja selle nimega ta nimetab tema sisemist inimest, keda endas tunneb. 4.Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm "Uuem Eesti Kirjandus" gümnaasiumi kirjandusõpik" E.Annus, L.Epner, M.Velsker "Eelmise sajandi Eesti Kirjandus" P.Riismaa, A.Rätsep, T
Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971).
Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD
Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. 1980. aastal andis allkirja 40 kirjale. Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused", mille pani kokku
Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lähtuda B.
Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi: 1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia, 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, 1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule.
Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel
pingestus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. Johann Viiding (1948-1995) – sündis Tallinnas, on õppinud lavakunsti. Töötas ka näitlejana Tallinna draamateatris. Tema esimese luuletused jõudsid trükki 1972. aastal. Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi. Maailma kujutas ta iroonia ja kroonika kaudu, kuigi oli ka aimata elu valulist taju. „Elulootus“ ja „Tänan ja palun“. On kirjutanud ka laulutekste, näidendeid ja filmistsenaariume ning koostanud luulekavu. Eduard Vilde(1865-1933) – on pärist Virumaalt. Sai hariduse Tallinnas. Töötas mitme ajalehe toimetuses. Pärast 1905. aasta revulutiooni kolis Soome. 1920. aastast sai temast vabakutseline kirjanik. Relistlik kirjanik, kirjutas elust nii nagu see on. Ta kirjutas palju külateemalisi lühijutte ja romaani „Külmale maale“. Kirjutas ka ajaloolise
Tsehhovi austajana oli Stoppard juba ammu plaaninud tsehhovlikku ,,vene näidendit", milles ei toimuks näiliselt midagi, kuid kõik oleks siiski pingeline ja dramaatiline. Stoppardilt on lavale jõudnud veel näidendid ,,Midagi tõelist" (1982), ,,Hea õnn" (1988); vahepealsetel aastatel elas ta üle loomingulise madalseisu, kuid naasis võimsalt ,,Arkaadiaga" (1993), millele järgnes ,,Armastuse leiutajad" (1997). Ühtekokku on Tom Stoppard kirjutanud paarkümmend näidendit, tele- ja filmistsenaariume, kuuldemänge, lühijutte ja noorpõlves ka ühe romaani. Filmi ,,Armunud Shakespeare" stsenaariumi eest pälvis ta 1998. aastal kaks mainekat auhinda Oscari Stoppardi näidendites esineb tihtipeale arutlusi väga keerulistel teemadel, kvantmehaanikast kuni moraalifilosoofiani. Temalt on küsitud, kas vaatajatel peaks olema mingi esmane teadmine ainest, et nad suudaksid etendusel kaasa mõelda. Tom Stoppard on vastanud:
,,Vastutuulelaev", ,,Tabamatus", ,,Väljakaevamised", ,,Paigallend", ,,Tahtamaa", ,,Mesmeri ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Elab valuliselt läbi inimsuhete poolikust ja pingeallikaks on elumõtte küsimus. Romaanid ja jutustused: ,,Hüvasti kollane kass", ,,Võlg", ,,Mõrv hotellis", ,,Tühirand", ,,Sügisball", ,,Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi", ,,Must mootorrattur",
K. Kender ·Töötanud reklaamibüroodes copywriterina ·Kirjutanud kuus romaani: ,,Iseseisvuspäev", ,,Yuppiejumal", ,,Ebanormaalne", ,,Pangapettus", ,,Kuidas saada isaks", ,,Raha" ·Esimene romaan, mis ilmus 1998. a, võitis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ·Internetioksjoni portaali www.osta.ee tekstide autor ja marketingi mänedzer ning investeerimisfirma LHV Direct konsultant · Mänginud filmis (,,Ferdinand" 2002) ·Kirjutanud filmistsenaariume (,,Ring" 2004, koos Urmas Lennukiga ja ,,Perebisnes" 2003, koos Andrus Tuiskiga), artikleid "Ma loodan, et tegu on minu viimase kolumniga, mis ma eesti keeles kirjutan. Loodan, et eesti keel lõppeb ja palun Jumalat, et mul kunagi poleks enam vaja seda rahanatukest, mis kolumni kirjutamise eest Eestis antakse. Sest öelda ei ole mul kunagi kellelegi midagi olnud." K. Kender Postimees 1999 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist
kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri,
,,Harju Elekter 35. Minevik ja tänapäev" (,,Valgus", 2003) Artiklid: ,,Meditsiin rikastele?" (Postimees 08.12.1999) ,,Söönu ei mõista näljast" (Postimees 04.12.1999) ,,Valitsuse vaieldav otsus" (Postimees 20.10.1999) 5 4. Loomingu iseloomustus Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri on tuntud romaanikirjanikuna ,kuid on kirjutanud nii mitmeid kuuldemänge kui ka filmistsenaariume. Huvi kirjanduse vastu tõusis temas juba varakult. Erilist hoogu andis sellele üks ootamatult menu osaliseks saanud luulesalm. Edaspidi hakkas noormees pühenduma kuuldemängudele ja võttis osa kuuldemängude võistlustest. Eesti Raadios on lavastatud 12 Erik Tohvri poolt Ants Laansalu nime all kirjutatud kuuldemängu, mida on esitatud ka välismaal. Nendega tuli ka kuuekümnendate alguses tema esimene tuntus. 1963. aasta juuni Loomingus ilmus
kirjandushuvi. Vetemaa õppis 1943-54 Tallinna 22.keskkoolis, 1954-59 Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiat. Ta valis keemia seetõttu, et oli varem tegelenud fotoasjandusega ja talle tundus, et värviliste lahustitega solgerdamine on põnev. 1960-65 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis helilooja eriala. Vetemaa on keemiku ja helilooja haridusega luuletaja, prosaist, näitekirjanik. On kirjutanud luuletusi, jutustusi, romaane, näidendeid, filmistsenaariume, ooperilibreto, laulutekste, publitsistikat. 1962.aastal ilmus tal esikteos värsikogu ,,Häälemurre". 1965-69 töötas ETV vanemtoimetajana ning kirjandus-ja kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid.
pseudoajaloolised novellid modelleerivad mineviku najal oleviku ja/või universaalseid vastuolusid ning on loetavad mõistulugudena; meetodil on sarnasust Karl Ristikivi ,,Sigtuna väravatega". Parimaid on novell ,,Ohtlik leiutis", milles kindlate väärtuste kaitsjad panevad üpris veenvate argumentidega põlu alla ohtliku leutise trükikunsti. Paraboolide kõrval kirjutab Valton Eesti ajaloost, eriti muinas- ja keskajast inspireeritud novelle, filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia", ,,Hundisegaduste aegu") ja näidendeid, kus kohtame nõidu, manatarku ja ravitsejaid inimesi, kes oskavad vaimujõul vormida reaalsust, umbes nii, nagu suudavad kirjanikud ja teised kunstiloojad. Vaimu vägi ja loomise jõud on Valtonil kõrgelt väärtustatud. Ajapikku kristalliseeruvad Valtoni loomingus opositsioonipaarid, mille vahel ta mõttemängud kulgevad: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu-hetk/igavik,
Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku. ,,Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) ilmub peale surma. Antiigist pärit klassikalise süzeesid kirjutas üle. 15. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Valton: Eesti modernismi tuumteos ,,Kaheksa jaapanlannat" (1968) satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Modernistlik esteetika ka ,,Õukondlik mäng" (1972). Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia"). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat, alustas novellidega. Alguses peale pidev ja palju kirjutav autor. Radikaalne zanrireeglite purustamine. 1970ndatel kirjutas ka suuri romaane, jutustusi, aforismikogusid, pisiproosat ja ka luulet. Esimene kogu realistlike elupiltidega: ,,Veider soov" (1963). Opositsioonid loomingus: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu- hetk/igavik.
omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)"Ajapinde ajab" (1985)"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga
Muttika ise väidab, et see pole kindlasti tema kirg, sest vabal ajal ta televiisorit ei vaatagi. (Engelbrecht 2009) Muttikale pakuti 2009. aastal „Ringvaate“ reporteri töökohta, mille ta võttis vastu. Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina, asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu. Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja reporterina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress), lisaks on olnud tudengifilmide režissöör, stsenarist ja produtsent. (EFIS) Suvise „Ringvaate“ 15. saatest selgus, et Jüri Muttika vestleb vene keeles vabalt. Nimelt
Ehini stiilis torkab silma, et kui Laaban on rõhutatult kirjandusliku või uuendusliku kirjaliku teksti autor keelekasutuse poolest, siis Ehin mõjub maalähedasemalt, maaelumotiivid, lendavad traktorid, mõnusam ja kombatavam. Järgnevates raamatutes hakkab tulema kõrvalehaake sürrealismist. Ei loobu kunagi sürrealismist. Eriti tuntud tsükkel "Kimbuke sinilolli" Lõbusam lugeda kui Laabanit. Hakkas kirjutama ka proosat ja draamat, filmistsenaariume. Ajaviitepeerude raamat parafraseerib Manteuffelit, on omaette kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Hiljem tegi avalikke esinemisi. Arendas omal kombel edasi häälutuskultuuri. Ehin elas pikka aega Raplas koos Ly Seppeliga. Seppel on oluline nimi selles luulepõlvkonnas. Peaaegu konkurentsitult Rapla parnass. Perekonnast tulnud Kristiina Ehin eesti luulesse. Kui vaadata Seppeli ja Ehini loomingut: esmapilgul jaganud maad ära, üks teeb üht ja teeb teist. Kristiina Ehin
annaabi.ee 
