pole, happelisemak temp.amplitu s muutmist ud väga suur, füs murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline 6-10m (0); (A); (E); Ferralisatsioon Ei sobi punakollamullad sademeid B; C (ekvatoriaal) 6. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a. Ebaõige maaharimine(raskete masinatega-> muldade tihenemine(vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine)-> mullaviljakuse vähenemine b. Õhusaaste(happevihmad)-> mullavee reostumine c
pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid
poolkõrb aurumine ületab sademeid tunduvalt, aluselised. aluselise reaktsiooni sademed alla 250 mm aastas. neutraliseerimist. Vihmamets Pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kui Läbiuhteline. 6-10 m O...(E,B) C-D Ferralisatsioon ja erosioon. Vihmametsade sademete hulk tunduvalt suurem. maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks.
E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike toiteelementidega. Sõltub tema omadustest,seisundist ja kasutamisest. Muutub arengu ja inimtegevuse tagajärjel. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine. Erosioon-mulla ärakanne veega Deflatsioon-tuulekanne Keemiline degradatsioon Füüsikaline degradatsioon Kõrbestumine Kõrbete pealetung
Leostumine on mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Kamardumine Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega.
Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Ferralisatsioon suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas. Küsimused: 1 Muld, selle kujunemine. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. a) Mulla koostis jaguneb kaheks: · 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid)
või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees lahustuvad kivimid.Vee aurustumisel liigub vesi mullakoore pinnale, järgi jäävad soolad. Ferralisatsioon-peale Fe ja Al on taimed kõik ära kasutanud->kuhjumine. Sooja/niiske kl aladel, punakas värvus. Kamartumine-taime juurtest läbipõimunud muld. Maailma mullatüübid- 1.tundravööndi m-aastaläbi niiske. Tekib turbahorisont, gleihorisont, igikelts(TCD) 2.okas-ja segametsade leetm-happelised, sademete hulk ületab aurumise, leetumispr(AEBCD) 3.lehtmetsade peenm-niiske/soe kl soodustab org.aine lagunemist-lehed(OAEBCD) 4.Rohtlate
2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots. *Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj
Kõrbes. Keemiline-porsumine. Vesi, õhk, vihmametsades. Bioloogiline-parsumine. Bakterid, happed.mullatekkeprotsessid- mineraliseerumine-org. Ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullas toimuv org. Jäänuste muundumine lihtsatest org. Ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks n huumuseks. Leostumine- sademete hulk suurem kui auramine. Leetumine- leetuhtehorisont.e väljauhtehorisont. Ferralisatsioon-vihmametsade mulla tekkimine e läbiuhteh. Vihmametsades. Soostumine-kui geish. Peale turvas.(toorh) vaja vett(gleistumine). Sooldumine- auramine suurem kui sademete hulk. Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate. Veereziim- läbiuhteh- sademeid rohkem kui aurab(parasvööde) tasakaalustatud- poolkuiv,
auramisega Kõrge Kõrb ja Väga Sisseuhtehoriso temperatuur, aurustuv Sooldumine väheviljakad poolkõrb õhuke nt (B) vähe sademeid Ferralisatsioon Liigniiske, kõrge 6 10 Sisseuhtehoriso vihmamets Läbiuhteline (palju Fe väheviljakad temperatuur m nt (ABCE) ühendeid) 1 Peamiselt mullas toimuvad protsessid:
välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9
Mulla protsessid: Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, tundras Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas?
väga õhuke alla 10 cm. cm. Mullahorisondid AT - BC - C O-A-E-B-C O-A-B-C A-B-C A-B-C O-A-E-B-C Iseloomulikud Gleistumine, Leetumine, Leostumine Kamardumine Sooldumine Ferralisatsioon (mullad mullaprotsessid turvastumine turvastumine (leetumise leebem (huumuse kogunemine) on punased) vorm). Sobivus taime- Ei kasva midagi Väetama ja lupjama Sobib väga. Kõige viljakamad Vajavad Ei ole üldse viljakad, kasvatuseks peab (happeline). mullad maailmas
kasva enam midagi ... Niisutamine -> aurumine -> sooldumine http://et.wikipedia.org/wiki/Sooldumine Ferralisatsioon · Mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest (Fe2O3 ja Al2O3) Sellest intensiivne punane värvus Taimed toitelementidena neid ei vaja · Toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel Keemilise murenemise käigus moodustuv kaoliniitsavi toitelemente ei seo Punamuld Süveneb hapestumine Läbikuivamisel kivistuvad
Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke. Vaevumärgatav huumushorisont, soolarikas sisseuhtehorisont ning lähtekivim. Protsessiks on sooldumine, mille käigus soolad kuhjuvad mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub ning soolad jäävad. Vihmametsade lateriitmullad – kliima on soe ja niiske, arub palju, kuid sademeid rohkem. Mulla paksus 6-10m. Toimub ferralisatsioon ehk mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullad on punaka tooniga.
Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Iseloomulik tundra ja metsavööndile. · Kamardumine on huumuse ja koos sellega mineraalsete ühendite kuhjumine tasakaalus veereziimiga mulla pindmisesse kihti lopsaka rohttaimestikuga aladel (rohtla) · Leostumine - Vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele · Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega · Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks · Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Murenemine 1.Füüsikaline e
aurumine > sademed, kõrbed Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud muldade niisutamisest. Kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Turvastumine- taime jäänused ei lagune lõpuni, liigniiskus ja hapnikupuudus(sood) Ferralisatsioon- tugev keemiline murenemine, puna muld (vihmametsad) Igikelts- pinnas ei sula lõpuni üles Millised neist on kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet? a. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad b. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire.
läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. (ferralisatsioon)- Mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest (Fe2O3 ja Al2O3)´,Sellest intensiivne punane värvus,Taimed toitelementidena neid ei vaja,Toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel Keemilise murenemise käigus moodustuv kaoliniitsavi toitelemente ei seo,Süveneb hapestumine, Läbikuivamisel kivistuvad Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb
Kõrbealadel. Soostumine Eestis ka, tekib paks turbakiht. Leostumine vesi uhub ained (sool, kaltsium vms) mullast välja. Leostumiskihti pole olemas, mullad lihtsalt pestakse läbi. Tundra gleimullad, gleistumine okasmets leetmullad, leetumine lehtmets pruunmuld, leostumine stepp (rohtla) mustmuld, kamardumine lähistroopiline mets ja põõsastik punamuld, sooldumine kõrb hallmuld, sooldumine savann punamuld, kamardumine vihmamets ferralliitmuld, ferralisatsioon ehk raua teke, leetumine MULLASTIKU KAITSE Nähtus Iseloomustus Kaitse Erosioon Põhjustavad: vesi, tuul ja Meetmed: metsaribade istutamine, põlde inimtegevus (metsaraie, teede haritakse risti nõlvaga, raskete masinate rajamine), nõlvakalle. mitte kasutamine, tuuletõkked Kõrbestumine Kuivadel aladel Taimestiku istutamine, ülekarjatamise
5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maapinna lähedale kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne kuju. Mis on tekkinud maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadusena. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. Vihikust! 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine, leostumine, leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla
temp.amplituud happelisemaks väga suur, füs muutmist murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline 6-10m (0); (A); (E); Ferralisatsioon Ei sobi punakollamullad sademeid B; C (ekvatoriaal) 13.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine 14.Mida tähendab muldade gleistumine? Mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on
Ø eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), Ø külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, Ø tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. okasmetsad - läbiuhteline, leetmullad, väljauhtehorisont, leetumine rohtlad - tasakaalustatud, huumushorisont, kamardumine kõrbed - aurumise ülekaaluga, sooldumine, hallikas toon vaevumärgatav vihmametsad - läbiuhteline, ferralisatsioon, punakas toon vaevumärgatav 9
lagunemisel tekkivate hapete mõjul turvastumine - lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusena rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Tööleht "Maailma bioomid"
man/troop Aursamise Õhuke Sooldumine Võimalik Kuiv ja sad vähe ülekaaluga sed kasvatada Sooldunud kunstliku kõrbemuld niisutusega Vihmamets Ekvatoriaaalne Läbiuhteline 6-10 m Ferralisatsioon Mitte viljakad, Kuum, niiske , aurab ja Fe ja Al sest aineringe ferraliitmullad sajab palju toimub väga kiiresti, huumus ei kogune
MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda. Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Protsess esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis. Nii tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Ferralisatsioon levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. 8.4. Erinevad mullatüübid
· Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud), ferraliitmullad, ferralisatsioon, toiteelementide varu väike, puna- või kollamullad MULD KUI RESSURSS MULDADE HÄVIMISE PÕHJUS · Vee erosioon, tuuleerosioon, keemiline ja füüsikaline degradeerumine. Mulla degradatsioon- mulla hävimine või viljakuse väga suur langemine. Eriti inimtegevuse tagajärjel. · Kõrbestumine: Looduslik: taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese siduvusega ja huumusevaene, maapind tuultele avatud, tuuleerosioon, sademetevaegus. Inimtegevuslik:
orgaanilise aine lagunemisel piirkondades intensiivne ja mulla tekkivate ainete mõjul. läbiuhtumine toimub väga harva 10. TURVASTUMINE – või ei toimu üldse, sisaldavad lagunemata taimejäänuste rohke mullad rohkelt vees lahustuvaid kuhjumine mulla pindmises soolasid. horisondis veerikkas keskkonnas. 13. FERRALISATSIOON – mulla rikastumine rauaoksiididega. 16 14. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: 15. 16. 17. 18. 19. 20. BIOOM- makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi
hall- troopiline ülekaaluga õhukesed ainult mullad kliimavööde, niisutamisel sademeid vähe kraavidega Vihma- Palju sademeid ja Läbiuhteline Väga (0), (A), (E), Ferralisatsioon, Täiesti mets aasta läbi soe, (sademete paksud B,C keemiline sobimatud puna- ekvatoriaalne hulk 6-10m murenemine kolla- kliima aurumisest mullad suurem) 11 3. Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus
Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Lessiveerumise tagajärjel kaovad pindmistest horisontidest peened osakesed ning seega ka mitmed elemendid. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis- keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. Tekivad kuivas ja
soe suvi auramisega vahel põuad) Kõrb Kuiv kliima, Aurustumi Väga A, B, C Sooldumine Võimalik ainult hall- troopiline se õhukesed niisutamisel mullad kliimavööde ülekaaluga kraavidega , sademeid vähe Vihma- Palju Läbiuhteli Väga (0), (A), Ferralisatsioon, Täiesti sobimatud mets sademeid ja ne paksud (E), B,C keemiline puna- aasta läbi (sademete 6-10m murenemine kolla- soe, hulk mullad ekvatoriaaln aurumisest e kliima suurem)
mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks (näiteks CO 2, H2O, NH3 ja mitmeteks mineraalsooladeks). humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsateks orgaanilisteks ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud
annaabi.ee 
