· Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid feodaalid
usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG 11.saj.kp.- · valitseb feodaalne korraldus 14.saj.lõpp · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng
*sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus
frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3. Feodaalne killustatus Lääne-Euroopas 9.-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt
kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3. Feodaalne killustatus Lääne-Euroopas 9.-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni Keskaegne ühiskond KESKAEG 4 kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi
1. RÜHM 1. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus
feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud senjöörile truudusvannet andma. Senjöör Senjöör (prantsuse k senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal Feodaalid olid senjöörile alluvad isikud kes said oma senjöörilt maad. Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma.
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust
Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft
kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16.saj)-teravkaar,suured aknad,õhemad müürid,tugikaared,kõrged hooned ja sihvakad tornid,rohkelt skulptuure ja reljeefe,vitraažid,kirikud&lossid& raekojad&elamud,nt Reimsi katedraal prantsusmaal,pariisi norte dame, eestis nt tallinna vanalinn.Hansalinnad-Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Kumb oli pärandatav lään- feood või benefiits? Feood Kes oli kõige kõrgem senjöör? süserään Kõrg- ja hiliskeskaeg:10-13saj/14-15saj Olulised sündmused:962-Saksa kuningas Otto I krooniti Püha Rooma riigi keisriks;1066-Prantsusmaalt tulnud Normandia hertsog William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab
Luther) Keskaeg jagatakse: I) Varakeskaeg 476-11.saj algus; Oli muutuste ajastu, antiigi lõpp, Frangi riigi tõus, katoliikluse levik. II)Klassikaline keskaeg e kõrg keskaeg 12.saj 13. saj algus ; linnade rajamine ja kiriku tähtsuse tõus III) Hiliskeskaeg 13. saj lõpp 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima. Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond. Ühiskonnas eristusid kolm kihti 1)oratores- palvetajad e preestrid/vaimulikud; 2)bellatores- sõdijad e feodaalid; aadlikud 3)laborotores - töötajad e talupojad Inimesed olid valdavalt kirjaoskamatud ja arvestasid aega kiriku pühade või valitsejate võimuloleku järgi. Ei teatud sünni- ega surmadaatumeid. Haridust said vaid vaimulikud vaid usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eripiirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti mööda vett
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla.
tulemusena vähenes rahvaarv katastroofiliselt. Üldise allakäiguga kaasnes ideoloogiline kriis, mis viis 16.sajandil reformatsioonini. 3. Keskaja iseloomulikud jooned. Keskaegse ühiskonna tunnused: · Sügav religioossus, kõik usklikud. · Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva
· Vajadus stabiilse võimusüsteemi järele · Maa ja sõjalise kaitse vastastikune jagamine (?) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus - Investituur (pidulik seisusesse või ametisse seadmine) · Isikuline ehk põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" · Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus) · Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord-
Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim. Frangi valitsejate ja Rooma paavsti vahelised head suhted püsisid ka kaua pärast Pippini surma. Peale Pippini surma sai kuningaks tema poeg Karl Suur. Ta oli edukas vallutaja, kellel õnnestus oma võimule allutada Itaalia (põhjaosa) ja peale pikka võitlust ka üks germaani hõime- saksid, mis suudeti ka ristiusustada. Aastal 800 tuli Karl Suur Rooma paavsti kutsel Rooma ja seal trooniti ta keisriks. Seda aastat loetakse ka Rooma keisrivõimu taastamiseks. Tema valitsusajal valitses kord. Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja
Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik. 4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased Varakeskaeg jaguneb omakorda kahes perioodiks. 1. periood – 5. sajand kuni 9. sajandi algus. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutusteajastu algusega, mida võib nimetada nii varakeskajaks kui ka hilisantiigiks
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured
Kujunemise põhjused: Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge ning oma vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Maatükki hakati nimetama lääniks ehk feood ja selle valdajat vastvalt kas läänimees või feodaal. Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda.Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu. Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass FEODAALKORD JA RÜÜTLISEISUS Referaat Tallinn 2016 1. Feodaalkord 1.1 Feodalism Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla.
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid
vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad
mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin Lühikese frankide kuningaks. Vastutasuks vajasid paavstid abi langobardide vastu võitlemises. Mõne aasta möödudes suundus Pippin sõjaväega Itaaliasse, võiduka retke tagajärjel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile, pannes 756 aastal aluse paavsti otsese võimu all olevale kirikuriigile. LÄÄNE-EUROOPA POLIITILINE KILLUSTATUS 9-10 SAJANDIL. o Karl Suure (Pippin 'i poeg) pojapojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne- Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. o Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks. Keisri tiitel kuulus Lõuna-Frangi valitsejale, ent riigi lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse.
rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus , mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud
rohkus; *väärismetallide puudus, kuna Euroopas leidub väärismetallidest ainult hõbedat ning sedagi mitte kõikjal, kuld praktiliselt puudub. Naturaalmajanduse tagajärjed: *kuna puudusid majanduslik läbikäimine, olid sidemed eri paikkondade vahel nõrgad; *inimesed olid äärmiselt paiksed, isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa;*riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Järkjärgult vormus keskajale tervikuna iseloomulik valtsemiskorraldus feodalism ning ühiskonna seisuslik kolmikjaotus (vaimulikud, sõjamehed, töötegijad). Varakeskajal hakkas kristlikus Lääne- Euroopas domineerima katoliiklus. Kiriku üks kõrgaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood (590-604), mil tegeldi aktiivselt misjoniga ning kindlustus paavsti autoriteet. Gregorius pani aluse ka kloostrielu
Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud
Thomas. Alkeemia ( teadusharu ) püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi pidi muutma metalli kullaks 2) elueliksiir aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma ) 3) universaalne lahusti lahus mis lahustab kõik teised ained. Pilet 5. 1) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierarhia. ( 4 ) Frangi riigi lagunemisega käis kaasa ühiskonna uue korralduse feodaalkorra kujunemine. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid Frangi valitsejad tugevat ratsaväge. Raskelt relvastatud ratsamehe varustus oli kallis ja selle muretsemine polnud frangi talupoegadele jõukohane. Ka talupoegade sõjaline ettevalmistus jättis soovida. Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla
kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest.