Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Faktid juutide elust ja usust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juut, judaism, kogukonda, põhiõpetused, sümbolid, kuulumine, juudid, toom, monoteism, menoraa, lipp, aktsepteeri, agnostik, ateist, ajaarvamine, toora, heebrea, messias, toetama, avatum, vastand, habeme, pikaks, oimulokid, laadeJuudid on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustasid seal Iisraeli riigi. Tänapäeval elavad juudid paljudes maades. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Misna ehk suuline toora, mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39
Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad
REFERAAT JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest.
Breuilly, J O`Brien ja M.Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui
rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb 114st suurast ehk peatükist, need on järjestatud pikkuse järjekorras, lühemad ning algsemad asuvad lõpus. Kuigi nõustutakse sellega, et Koraani peaks saama lugeda ka teistes keeltes, peavad moslemid tõlkeid pigem ümberjutustuseks kui tõlgeteks sõna otseses mõttes. Islami usu aluseks on täielik monoteism, on vaid üks jumal 99 nimega, tähtsal kohal on ka inglid, kes on loodud valgusest ning ainult Jumal teab, palju neid on. Neil pole järglasi , kuna puuduvad mees- ja naissoo tunnused. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan. Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks sunniidid ja siiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud
Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. *Talmud - suuline Toora e Misna(Mishna) (seadusekoodeksid) ja kommentaarid e Gemara ÕPETUSE ALUSED e PÕHITÕED *jumal on ülim maailma looja, isend ja kohtumõistja *jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle võimaluse valitseda maailma -- vaimne ülimus materiaalse üle -- kõige väärtuslikum inimese elu --surematu hing *jumal ilmutab end äravalitud rahvale, kes on juudid, sõlmides nendega brit e liidu. *äravalitud rahval ei ole privileege, vaid rohkem vastutust nii jumala kui teiste rahvaste ees *Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui rahva tasemel *Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses Jumalaga. *Kohus peale surma, peale messia tulekut *Kui juut lakkab kombeid täitmast on ta ikka juut, kui läheb teise usku, pole ta enam juut.
Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade).
väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast.
Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam. 4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1.5 miljardit (sunniidid, siiidid jne) Hinduism 900 miljonit Hiina omausundid 394 miljonit Budism 376 miljonit Põlisusundid 300 miljonit Sikhism 23 miljonit Judaism 14 miljonit Baha 7 miljonit Dzainism 4,2 miljonit Shinto 4 miljonit
paradoksomorfsed olendid. 13. Usk subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. Ka religiooni keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus. 14. Jumala 3 atribuuti on vägi, kõiketeadmine ja majesteetlikkus. 15. Deus otiosus ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsemisest loobunud, andnud oma positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. 16. Uskumuste liigid on: panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Kultus jumalate või esivanemate usuline austamine ja sellega seostuv usuline kombestik. 18. Riitus usundi loomuliku koostisosana teatud pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest (palve) ja talituslikust (nt ohverdamine) osast. Võib olla maagiline, religioosne, realistlik, sümbolistlik. 19. Riitused jagunevad: apotropailised riitused e tõrjeriitused, eliminatoorsed riitused,
loodusobjektiga. -) Loodusvaim oma olemuselt ambivalentsed. Elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes (planeetides, tuules, äikses, veekogus, võib võtta ka olendi kuju). Kui keegi võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Samas võib olla ka kurje loodusvaime deemoneid. -) Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Kui hing on kehast väljunud, siis on kas: 1) surm; 2) uni; 3) transs. -) Jumalad kõrgemad vaimolendid. Monoteism = ühe jumala usk; polüteism = mitme jumala usk. Loodusreligioonides võib mõlemat varianti esineda. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud. Looduskultuuris isiklikku jumalaga suhtestamist väga palju ei ole ja need inimesed elavad pidevalt erakordses maailmas, koguaeg on põnev. * ,,spetsialistid" -) Maaisand isikud kellest usutakse, et nad ongi mingi konkreetse maa ala kaitsjad maagia abil. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik.
14. Nimetage Jumala peamised kolm atribuuti. Vägi, kõikteadmine ja majesteetlikkus 15. Kuidas nimetatakse aktiivsest tegevusest loobunud jumalat? Deus otiosus- ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsenud loomisel, siis aga loovutuanud positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18. Mida tähendab mõiste "riitus?" Usuline käitumine. Sõnaline osa: lituriga, palve Talituslik osa: laulatus, ristlus, ohverdamine 19. Kuidas jagunevad riitused? 1. Apotropailsed riitused ehk tõrje riitused kurja eemalepeletamiseks 2. Eliminatoorsed riitused ehk eksortism kurja vaimu väljaajamine 3
jumalad- (tuleb eesti keelde sõnast jumitu, jumetu ja jume tähistas surnut ehk surnud esivanemat) jumalad on kõrgemas seisus vaimne olend. on ülijumal maailmas on kord mille on loonud jumal ta on loonud ka inimese temast läthub ka surelikkus on ka ära pöördunud jumal. ta on ära pöördunud sest inimesed on valesti käitunud ja inimesed ei julge tema poole pöörduda. POLÜTEISM- arvatakse et on olemas palju jumalaid MONOTEISM.arvatakse et on üks jumal. Totemism. Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totanism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Tabu-usuline keeld. Spetsialistid.
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
tohiks õpilasi teemaga omapead jätta. Õppematerjali katsetasid Siiri Aiaste Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist, Mart Kand Tartu Kommertsgümnaasiumist, Riina Raja Kiili Gümnaasiumist ning Tiia Luuk Tallinna Reaalkoolist. Täname õpetajaid asjatundlike märkuste ja tähelepanekute eest. Täname Briti Sõjamuuseumi õiguse eest kasutada õppematerjalide paketis „Peegeldused” (Relections) sisalduvaid õppeülesandeid, kaarte ja fotosid. Täname ka Eesti Juudi Kogukonda, kes valis oma arhiivist kogumiku jaoks juudi kogukonna elu tänases Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE
nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist.
o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks · Horisontaalselt jaotab ilmapuu- see maailmatelg või naba kogu ilmaruumi neljandaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones
· Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist
mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
· AMON nähtamatu ja kõikjalviibiv ( täiesti erakordne Egiptuses!); kehastus samas ka nt jäärana · AMON-RA kokkuvõttes kõige tähtsam jumal üldse · HATHOR samuti lehmapeaga · PTAH - käsitööliste kaitsejumal; austati Memphises; sealsed preestrid ütlesid, et Ptah'il pole algust ja Ptah lõi maailma, jumalad, inimesed vaid oma sõnaga. Ning kõik teised jumalad on Ptahi erinevad ilmingud!!! Siiski monoteism Egiptuses ei juurdunud, mis on seotud valitseja Amenhotep IV ehk Ehnaton'iga - Aton sai ainsaks jumalaks, teiste kultused keelati ära, esimesena Amon-Ra omad. Ehnatoni surma järel taastati kohe vanade jumalate kultus. Põhiline muutus vaheldusid peajumalad. Atum sai peajumalaks esimesel vaheperioodil; keskmise ja uue riigi ajal jäi ka selleks, samastati aja Ra-ga: Atum-Ra, levinuma kirjapildiga Amon-Ra. Iga kultuskeskus tahtis olla maailma keskpunkt.
3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi
o Kui… siis…. o rahatrahvid Hammurapi (1800 eKr) 5.1. Kiilkirjaseadused • Ur-Nammu (21. saj eKr) • Hammurapi (18. saj eKr, loeti koolides) • Hetiidi (1650-1100 eKr) • Kui... siis.. • Taliooniprintsiip • Teada ca 200 seadusepunkti • Kasutati 500 a 9. Heebrea õiguse ajalooline areng (juudi) 9.1. Heebrea (juudi) õigussüsteem • Monoteism: Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. • Lepingu idee: Jumala ja rahva vahel seatakse kokkulepped. • Noa leping Jumalaga: Jumal ei hävita enam kõike veeuputusega. • Aabra(ha)mi leping: Tal saab olema loendamatu arv järeltulijaid, Tema sugu ehk järeltulijad võtavad vastu evangeeliumi ja hoiavad preesterlust, Tema soo teenimistöö kaudu “saavad õnnistatud kõik maa perekonnad, nimelt igavene elu” „Sinu soole
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
loomis- ja viljakusjumal, Isis emaduse ja viljakusejumalanna, Osiris surnute kuningas, Geb maajumal, taevajumalanna, Nut taevajumalanna, Heros ,,kauge" taevajumal, Atum maailma looja ning isand, Maat tõe ja õigluse kehastus, Thot tarkuse, seaduste ja tekstide jumal, Seth kõrbe, võitluse ja segaduse jumal. 4. Selgitage judaismi aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga, eetika jms). Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse), mis tugineb Vanale Testamendile, eriti Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tekkis 2000 eKr. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudid usuvad, et nende ja Jumala vahel on eriline suhe- leping. See on seadus, mis on kirjas pühas raamatus Tooras, mis anti Moosesele Siinai
inimese hoiak 10 11 · Kas "religioon" on üldse olemas? St kas see on "asi" või "sõna"?Antiik printsiip "jumalad on veres" 12 Tänapäev printsiip "usu ja südametunnistuse vabadus"EV põhiseadus § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. 13 2 14
Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti soost messiat- too pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. saj pKr rändjutlustaja Jeesus (juudi vaimulik, kes püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail
Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti soost messiat- too pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. saj pKr rändjutlustaja Jeesus (juudi vaimulik, kes püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale.
annaabi.ee 
