Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Failid ja kaustad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmekandja, failil, dokumendid, kaustad, nimedes, trüki, avada, windows, andmefailid, asuda, põhjenda, asuvaid, andmekandjaid, documents, liikuda, klaviatuuriSave As... (Salvesta nimega...). Need käsud leiad File-menüüst. Käsku Save kasuta juhul, kui dokument on juba kettale salvestatud. Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta selle nime või asukohta, siis kasuta käsku Save As.... Sellega saad valida, millisesse kausta ja millise nimega sa oma dokumendi salvestad. 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud Dokumenti? Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open.... Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest ,,mäletab", milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi.
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend
See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale
arvuti kõvakettale, võimaldades failideks salvestatud infot kätte saada. Seega võib üldisemalt öelda, et fail on teatud kokkuleppeline meetod info kapseldamiseks. Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm. Programmifail (ehk programm) on töövahend. Näiteks Paint’iga saab pilte joonistada, WordPad’iga teksti töödelda. Igal programmil võib olla erinev ikoon. Faili nimi ja laiend (File name, file extension) Igal failil on oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet, tühikud ja eesti eritähed. Windows piirab tavaliselt nimed 260 märgini. Kuid faili nimi peab tegelikult olema sellest lühem kuna see märgi arvestus hõlmab kogu teed (näiteks C:Programmifailidfailinimi.txt). Sellepärast võib mõnikord ilmuda tõrge, kui kopeerite pika nimega faili asukohta, mis on eelmisest asukohast pikema teega.
Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
dtd">
ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma, samuti on saalemälu tugi riistvaraline jne. Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja
13 Salvestamiseks : 1. loo Z-kettale kaust public_html public_htmls.o avalikuks vaatamiseks kättesaadav kataloog . Salvetsa sellesse kasuta kõik kodulehe asjad. NB! Faili lainediks on .html Faili nimes ära kasuta täpitähti ega tühikuid. Võib : "minu_sobrad.html" Ei või : "minu sõbrad.html" ` 2. Kõik browserid oskavad avada kaustas public_html asuvat faili nimega index.html Täpitähtide saamine : Kõik brauserid ei tunne täpitähti ! Täpitähed e. erisümbolid tuleb asendada koodiga > ä asemel tuleb kasutada ä ; Efektikoodid: Õ tilde Ä,Ö, Ü uml ~ see on tilde Ä asemel tuleb kasutada Ä 1.Sümbol "&" nim. Ampersand ! 2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse) 3. efektikood "uml" või "tilde" jne 4. ; semikoolon Neid kirjutatakse niii :
ei tea, millised küsimused võivad tulevikus joonestamise ajal ette tulla. Kindlam on see aken lihtsalt sulgeda klõpsuga ülanurgal (vasakul või parema serval) asuval ristikesel 2) Kui arvuti oli vahepeal suletud ja avati uuesti, ja juba oli tehtud mingi(d) joonis(ed), siis Esiteks – klõpsata kas rippmenüü ribal nimel File ja siis avanenud rippmenüül real Open, teha uus klõps, avaneb failivaliku akna Select Files, mille kuju sõltub kasutatava WINDOWS liigist ÜLESANNE I Pinnatükk 14 Failivaliku aken Windows Vista puhul Failivaliku aken WINDOWS XP puhul Failivaliku aken Select Files kaustast LEFF_MASTER_BILD, failid kuvatakse moodusel „üksikasjad” (Details) ja valituks osutub fail N39_16.DWG (nimi on sinine) (failivalik sirvimisega: kaust → alamkaust → . . . → joonis). „Üksikasjadeks” on peale
PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus PHP koodi kompileerimiseks oleks vaja PHP mootori toega veebiserverit ning veebilehe lõplikuks ülesehitamiseks ka kindlasti mingisugust andmebaasi. Üks võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik paigaldada oma tavalisse laua- või sülearvutisse ning see käitub tavalise veebiserverina. Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen
neid kasutada. Kui aga tühi koodilõik hakkab tööle, siis saab edasi rakendada juba sama taktikat, mis eelmises lõigus. Ehk siis rea või paari kaupa hakata koodi tagasi panema, mõelda, et mis iga korraga uut peaks toimuma hakkama ning kontrollida, et kas nii ka hakkas. Kui aga tundub, et kõik peaks õige olema, aga ikkagi toimub midagi kahtlast, siis tasub võtta detektiivi roll ning püüda asuda tõestama, et mõni stantardne koodikäsklus toimib vigaselt. Kõige kindlam võimalus midagi tööle saada on tõestada, et seda pole olemasolevate vahenditega võimalik teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt
sisselogimist. Failinimedega manipuleerivad käsud Allkirjeldatud käskude nmap, trans, case, sunique ja runique abil saab kontrollida, kuidas teisendatakse FTPga kopeerimisel failinimesid. Määrang kehtib uue määranguni. nmap - kopeeritavate failide nimede teisendus Failinimede punktidega eraldatud osad on muutujate $1, $2 jne väärtuseks. ftp> nmap $1.$2 $1.html Tulemusena saab antud juhul failinimest 'talv.htm' nimi 'talv.html'. ntrans - nimedes olevate sümbolite teisendus Toimib analoogselt programmiga tr. Failinimedes esinevad tähed asendatakse ettemääratud skeemi alusel ftp> ntrans gif GIF Tulemusena muutub nimi 'talv.gif' nimeks 'talv.GIF'. case - suurtähtede vastavateks väiketähtedeks teisendus ftp> case Tulemusena saab nimest 'TALV.JPG' nimi 'talv.jpg' runique, sunique - failinimede unikaalsuse tagamine Kui teil on kahtlus, et kopeeritava faili nimega fail võib sihtkataloogis juba olemas olla, kasutage käske:
.................................. 63 6.3.2 Poolvaatlõike või kohtlõike loomine .......................................................................................................... 63 3 3d modelleerimine 1. Solid Edge Solid Edge on kaasaegne koostu põhise modelleerimise programm. Laiade kasutusvõimalustega, kuid kasutamine on samas suhteliselt lihtne. Programmil on Microsoft Windows operatsioonisüsteemidega töötavate programmide kujundus. Uuemad versioonid (Solid Edge ST ja Solid Edge ST2) on kasutamisloogika poolest sarnased näiteks Microsoft Office 2007 versioonile, Varasemates versioonides kasutatud tööriistaribad (Toolbar) on asendatud muutuvate lintidega (Ribbon). Solid Edge jälgib Windows-'i tavasid, kasutades kergesti mõistetavaid ikoone, mis annavad piltliku ettekujutuse funktsioonidest
Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb avada veebilehitseja aadressil http://localhost:8080 Logs - Avab logiakna, mis näitab lokaalse veebiserveri tegevust ning üleslaadimise olekut Linuxis näeb samu asju kohe peale mõne käivituskäsu sisestamist SDK Console - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb veebilehitsejaga avada aadress http://localhost:8080/_ah/admin Edit - Avab toimetamiseks aplikatsiooni peamise konfiguratsioonifaili
). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring
· TCSEC -- USA kaitseministeeriumi vanem turvanormistik ("vikerkaarevärvilised raamatud") · D -- minimaalne kaitse (sisuliselt turbeta süsteem) - pisikesed ühe kasutaja süsteemid; seade on ühe inimese käes ja teisele ei anna või seade paikneb ühes kindlas ruumis · C1 -- kaitstud OS, diskretsionaarne pääsupoliitika - erinevatel andmeobjektidel on omanikud, kes määravad ligipääsud teistele kasutajatele (tavaline UNIX, Windows, jne) · C2 -- C1 + peenem granulaarsus + pidev auditeerimine (24h või 48h, mille jooksul keegi peab lugema logisid) - vanemad UNIXid, süsteeme oli vähe, kuna nõudis organiseerimist · B1 -- C2 + mandatoorne pääsupoliitika - nt kasutaja ei saa teha faili teistele kättesaadavaks, kui fail on peidetud · B2 -- B1 + formaalne mudel + hierarhilised turvatasemed · B3 -- B2 + topeltauditeerimine + vigade puudumine disainis - turvamudel on formaalselt
Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sis u (struktuur). 4 Joonis 3. ArcCatalog 1.1.3 ArcToolbox ArcToolbox aken (vt
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
III ja IV kooliastme õpilast. Põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilaste arvamused olid sarnased. Õpilastele digitahvlid meeldivad. Nende arvates on digitahvlite abil õpitavast lihtsam aru saada ning tahvli rohked funktsioonid võimaldavad tundi huvitavamaks muuta. Nõnda arvab üle 80% vastanutest. Digitahvli kasutamisel on üheks eeliseks kriidi puudumine, tänu millele ei pea tahvlit puhastama. Samuti säästetakse nii ka tunni aega. Samuti meeldib õpilastele võimalus järgmises tunnis avada eelnevas tunnis salvestatud poolelijäänud töö. Õpilased oskavad hinnata kiiret ülesannete lahendamist, mis tekib tänu võimalusele kujundeid ja graafikuid joonestada vastavate töövahenditega. Õpilastele meeldib, kui õpetaja tõstab teksti värvidega esile, sest nii on kergem meelde jätta. Digitahvlil saab alati tagasi pöörduda eelmisele lehele, mis tekitab õpilasele võimaluse uuesti üle küsida arusaamatuks jäänud kohad.
Postipoiss on elektrooniline dokumendihalduse süsteem, mis mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal oleva dokumenteeritud informatsiooni (kirjad, avaldused, käskkirjad, lepingud, õigusaktid, protokollid, korraldused jne.) haldamiseks. Postipoiss hõlmab dokumendi protsesse alates nende loomisest/saamisest, registreerimisest, haldamisest asutusesiseselt kuni selle arhivaaliks viimiseni. Hästi korraldatud asjaajamise tunnused Hästi korraldatud asjaajamisel on järgmised tunnused: dokumendid vormistatakse korrektselt, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kindlustada nende juriidiline jõud; dokumenditöö on maksimaalselt mehhaniseeritud, automatiseeritud, arvutiseeritud; on loodud otstarbekas dokumentide arvestuse süsteem; dokumendiringlus (dokumentide liikumine saamise või koostamise momendist täitmise või väljasaatmiseni) on operatiivne; dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise kontrolli
• KOLMANDAL tasemel (ehk ülemastmes) keskendutakse ülesannetele, mille kallal murravad hambaid informaatika olümpiaadidest osavõtjad. Niisiis on käesolev kursus loodud selleks, et pakkuda õppematerjale kursuse esimesel tasemel õppijatele, teise ja kolmanda taseme õppematerjale ja ülesandeid levitab TK algkursusele registreerunud ja selle TK juures lõpetanud õpilastele. (Kui õpilane on algteadmised programmeerimisest omandanud omal käel, siis II tasemele saab õppima asuda üldistel alustel, vaata TK infolehte.) Mida sellel kursusel ei õpetata? Loomulikult ei õpetata selle kursuse raames midagi, mis ei ole teemaga kuidagiviisi seotud (kokakunst on küll seotud algoritmidega, aga jääb siiski arvutitest kaugele - vähemalt esialgu). Samuti ei süveneta arvutiga seonduvatesse (programmi-) tehnilistesse probleemidesse, nagu operatsioonisüsteemi madalama taseme funktsioonid ja muu sedasorti 'maagia'. Mida selle kursusel õpetatakse?
· Refresh Data - Get External Data abil toodud andmete või Pivot Table-s olevate andmete värskendamine (kui lähteandmed vahepeal muutunud, siis vajalik nende värskendamine) · Get External Data - väliste andmete eksportimiseks Window menüüs on järgmised käsud: · New Window - avatakse parajasti aktiivse dokumendi jaoks uus aken. Tänu sellele on võimalik näha üheaegselt dokumendi eri osasid. · Arrange All - pannakse kõik avatud dokumendid üksteise kõrvale · Hide - peidetakse parajasti aktiivne tööleht · Unhide - tuuakse käsu Hide abil peidetud tööleht uuesti nähtavale · Split - saab jagada aktiivse akna kaheks osaks. Tänu sellele on võimalik näha üheaegselt dokumendi eri osasid. Kui soovite ekraani kaheks osaks jagamise lõpetada, siis valige käsk Window/Remove Split. · Freeze Panes - töölehe esimes(t)e rea (ridade) ja/või veeru (veergude) külmutamine. Kui Te liiguta töölehel alla või
Sealt paistab paremini välja, millised etapid enne läbi käiakse, kui töötava programmini jõutakse. See on kasulik näiteks vigade otsimisel ja neist aru saamisel. C# programmi kood salvestatakse laiendiga cs. Faili nime võib panna loodud programmi klassiga samasuguseks, kuigi otsest kohustust ei ole. Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Käsureale pääsemiseks on tarvilik see avada. Tavaliseks mooduseks on Start -> run ja sinna sisse käsklus cmd. Et sealtkaudu kompilaatorile ligi pääseda, on lisaks vaja panna otsinguteesse kompilaatori csc.exe kataloogi aadress, mis ühe konkreetse installatsiooni puhul on näiteks c:WindowsMicrosoft.NETFrameworkv4.0.30319. Edasi tuleb minna sinna kausta, kus asub loodud koodifail. cd C:Userswindows 7Documents teeb praegu selle töö meie eest. Faili loomiseks sobib kasvõi lihtsaim redaktor ehk Notepad käsuga
korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise meediumina programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks. Info talletus perfokaartidele.
tervitaja käsurealt tööle saada. Sealt paistab paremini välja, millised etapid enne läbi käiakse, kui töötava programmini jõutakse. See on kasulik näiteks vigade otsimisel ja neist aru saamisel. C# programmi kood salvestatakse laiendiga cs. Faili nime võib panna loodud programmi klassiga samasuguseks, kuigi otsest kohustust ei ole. Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Käsureale pääsemiseks on tarvilik see avada. Tavaliseks mooduseks on Start -> run ja sinna sisse käsklus cmd. Et sealtkaudu kompilaatorile ligi pääseda, on lisaks vaja panna otsinguteesse kompilaatori csc.exe kataloogi aadress, mis ühe konkreetse installatsiooni puhul on näiteks C:WINDOWSMicrosoft.NETFrameworkv2.0.50727. Lihtsam moodus on kasutada Microsoft .NET Framework SDK-ga kaasa tulevat SDK Command Prompt'i, kus vastav seadistus juba paigas. Edasi tuleb käsuaknaga liikuda kataloogi, kuhu programmikoodifail salvestatud sai
võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud
· nelinurga tipupunktid tuleb sisestada ümberkäigu suunas (vt. joonis 2, paremal); · nelinurga tipud võivad paikneda ruumis suvaliselt, mitte tingimata ühel tasandil; · sisestades enne järjekordse tipu sisestamist tähe I (või tehes külgmenüüst valiku Invisibl), jääb pinna järgmi- ne serv nähtamatuks. Joonestuspakett AutoCAD si- saldab üheksa tüüppinna joonesta- mise protseduure. Nende pindade joonestamiseks on kasulik avada ikoonilatt Surfaces või siis käi- vitada rippmenüüst Draw valik Surfacesja selle alamvalik 3D Surfaces.... Need üheksa pinda Joonis 2. on järgmised (sulgudes tuuakse protseduuri nimetus): ristthukas (ai_box), kiil (ai_wedge), püramiid (ai_pyramid), koonus (ai_cone), sfäär e. kerapind (ai_sphere), kuppel (ai_dome), kauss või vaagen (ai_dish), toor e. rõngaspind (ai_torus) ja võrk (ai_mesh). Käivitada võib
USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning võimaldab hõlpsasti transportida andmeid ühest arvutist teise. Kuna USB-ajamid sisaldavad oma protsessorit, siis uuemate opsüsteemidega arvutite puhul ei vaja USB-ajamid mingeid draivereid, kuid vanemate süsteemide jaoks nagu Windows 98 ja Mac OS 8 on draiverid veebis saadaval. *Emuleerimine, emuleering - ühe andmetöötlussüsteemi jäljendamine teisega, nii et see võtab vastu samu andmeid ja annab samu tulemusi. Tavaliselt toimub emuleerimine riistvara või püsivara abil. *Emulaator - seade või programm, mis imiteerib teise seadme või programmi tööd. Mälukaart (memory card) eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
annaabi.ee 
