Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FAI - Kulude juhtimine ja hindamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnalisand, osakond, omahind, osakonda, üldkulu, püsikulu, muutuvkulu, müügikäive, tööjõukulu, marketing, admin, ärikasum, kasumimarginaal, hinnakujundus, müügikulu, kaudsed, administratiivkulud, amortisatsioon, kindlustus, materjalikulu, jääktulu, omahinna, mitteelastse, hinnakujundamise, hooldus, kvartali, tükk, müügitulu, püsikulud3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku muutuvku muutuvku püsikulu püsikulu kogukulu lu lu 50 (50*200) 200 10000 (10000/5 (10000+10 (20000/5
Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000
müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3. Teada on järgmised andmed: püsikulude kogusumma on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 50 krooni ja tooteühiku müügihind on 70 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk
Osakond- osakonna kulud võivad olla ühe teenuse kesksed, siis võib teenuse/osakonna valida objektiks. Kindlate kulude kogumine toote jaoks, saab teada omahinna. Kuluobjekti valimine Tuleb valida mis seisukohast valida, kas piiritlemisest või tootmisprotsessi kohalt. Piiritlemine- kas üksik objekt, objektide rühm, millistes vaheastmetes infot vajame. Protsess- terviklik ehk läbi lõppkuju kandjate, protsess kui tervik, valmistoode, millele kulude omistamisena kujuneb omahind või osaline, ehk tootmisprotsessi saab tükeldada - 1 etapp,2 etapp jne, detailid võivad olla vabalt müüdavad. Kulude liigid Üldjuhul paaris liigitatud. 1) Perioodi järgi prognoositud, plaanilised või tegelikud. Läheb ajalisuse järgi. Prognoosimine, eelarve koostamine, kus kasutame prognoositud kulusid, kinnitame eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid
(raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks. Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati
b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+
Tootmise põhi- ja lisakulud otseselt tootele) · Tootmise põhikulud tekivad vahetult tootmises ja on: · Seotud selliste tootmistegurite (-sisendite) kuluga, mis moodustavad peamise osa toote (kauba) materiaalsest olemist · Materjalikulu · Otseselt seotud põhitootmisprotsessis kasutatavate muude ressurssidega · Energiakulu · Küttekulu · Tööjõukulu 38 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuluobjektile vahetu kuuluvuse Otsesed kulud (vahetu kandmise) järgi Kaudsed kulud · Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga
4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik 500 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmishoone kulum pöördumatu kulu 250 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmisseadme kulum pöördumatu kulu 2 500 000 Muutuvkulu, tootmiskulu, Põhimaterjal esmaskulu
kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus: * peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad * on ettevõtte jagamine üksikuteks osadeks, kus arvestatakse, kontrollitakse ja ka planeeritakse ühes arvestusperioodis tekkivaid kulusid. Kulukoha arvestuse ülesanded:
Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. 11 Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10). 10. Turustus ja halduskulude eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta müügikogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 MK muutuvkulu ühikule 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 KOKKU MK 6 000 10 500 12 000 4 500 33 000 reklaamikulud 3 000 3 000 3 000 3 000 12 000 palgakulu mittetootm.tööline 10 500 10 500 10 500 10 500 42 000 sotsiaalmaksu kulu 33% 3 465 3 465 3 465 3 465 13 860
Üldkulude väljamaks 57 000 67 000 77 000 77 000 137 000 6. PLAANILINE OMAHINNA KALKUTSIOON ÜHIKULE Nimetus Kogus Hind O/h Otsene mat.kulu 5 0,5 2,5 Otsene palgakulu 0,5 14 7 Sotsmaksu kulu 0,5 1,3 0,65 Tootmise üldkulu 0,5 3,30999 1,654994 Kokku tootmiskulud 11,80499 6.1. VALMISTOODANGU JÄÄKIDE MAKSUMUS VTa 1 000 tk 14 000 14 VTl 2 400 tk 22 968 9,57 20 6.2. MÜÜGIKULU EELARVE(realiseeritud toodangu maksumus) VTa + plaani perioodi jooksul VTl = müügimaksumus
Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud nullis). 13 Püsivkulud ehk püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht. Siin on tähtis mõista, et püsikulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsikulude summa ühiku kohta on muutuv suurus ning muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega – tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel püsikulu ühiku kohta suureneb. Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine kulu kõne kohta alaneb. Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. Astakkulud on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust
p=266,67-0,067q Kulufunktsioon: C(q)=93,1q+6150 Tulufunktsioon: R(q)=266,67- 0,067q Kasumifunktsioon: ( q )=93,1q +6150-266,67+ 0,067 q=93,167 q+ 5883,33 4. Odra nõudlus oli 680 kg, kui hind oli 140 /t ja 610 kg,kui hind on 180/t. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon ja skitseerida graafik. q-680 p-140 = 610-680 180-140 40(q-680)=-70(p-140) 40q-27 200=-70p+9800 40q=-70p+37 000 q=925-1,75p 5. Koolikoti valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 21 000 eurot ja ühe koti valmistamise muutuvkulu 8 eurot. Kui suur on q koti valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe koolikoti müügihind on 14 eurot? Leida kasumilfunktsioon. FC=21 000 VC=8q p=14q Kulufunktsioon: C(q)=8q+21 000 Tulufunktsioon: R(q)=14q Kasumifunktsioon: ( q )=14 q-8 q-21000=6 q-21 000 6. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 3500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 55 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon;
strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest
eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve koostamine on kavandamine läbi eelarvesüsteemi. Aga see pole ainus võimalus, kasutada võib ka finantsprognoosimist, kus tuleb läbida järgnevad etapid: prognoositakse firma müügikäive ja kulud plaaniperioodil hinnatakse kavandatud läbimüügi saavutamiseks vajalikud investeeringud põhi ja käibevahenditesse määratakse firma finantseerimisvajadused plaaniperioodiks. (1) Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see sisaldab plaane, eelarveid, eelarvestatud finantsaruandeid ja nendega kaasas käivaid abitabeleid. Koondplaan tuletatakse pikaajalisest plaanist, kus on võetud arvesse eeloleva perioodi soovitud tingimusi
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta.
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka.
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Rühmale RP089 RP089 Esitamise tähtaeg 03.02.2010 04.02.2010 Lahendada ülesanded! 1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: Tootmisruumi rent 5 000 kr / Puit 30 000 kr 600 kr kummut / Tööliste töötasu (sõltub toodete tootmismahust)
c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum
c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
· Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde tootmishoone. · Muutuvkulu tekib esimese toote tootmisega ja kasvab iga täiendava toote lisandumisega. · Ettevõtte tulud hakkavad samuti tekkima esimese toote tootmisega.
funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 3 4 5 6 7
Kontorihoone 1000 Parkimisala 1000 4.4. Teenuste hinnakalkulatsioon Teenuse hinna kalkuleerimisel (vt Tabel 3) on arvestatud kõikide kulutustega, mis tuleb teha vajaliku teenuse loomiseks. Teenuse hinna kujunemisel on arvestatud riikliku tasandi keskmist hinnaskaalat. Tabel 3. Teenuste hinnakalkulatsioonid Maht Teenus Omahind, eur Müügihind, eur (%) Maavara kaevandav klient 2643 3172 50 Töötasu 1443 1732 Halduskulud 1043 1252 Transport 157 188 Maavara tarbiv klient 2643 3172 50
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
annaabi.ee 
