Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud
1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S
Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad
motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist Käivitamine ja reguleerimine · Sünkroonmootorit ei saa vahetult võrku lülitada, kuna staatoriväli ei suuda seisvat rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on: 1)abimootoriga käivitamine kasutatakse eraldi mootorit (taval. faasirootoriga asünkroonmootor), suurtel võimsustel; 2)asünkroonne käivitamine kasutatakse peamiselt. Rootori poolusekingades on eraldi asünkroonmähis, mis annab libistuse · Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga: · Sünkroonmootoris määrab rootori pöörlemise suuna faaside järjestus ja asetus staatoris Nurgakarakteristik · Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses
Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise
pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine nimikoormusel mootori käivitamine AC-4 lühismootoriga ja seisva või vaevalt asünkroonmootori pöörleva mootori käivitamine ning väljalülitamine ning
Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m² MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse:
Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Joon.1 Asünkroonmootorid Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik.
Kodune töö nr 5 Ülesanne 6.10 variant 1 Leida koormusdiagrammi alusel reziimis S3 töötava elektriajami mootori ekvivalentne moment ning valida sobiv: a)Üldotstarbeline kestevrezhiimiks ettenähtud seeria alalisvoolu haruvoolumootor nimiandmetega Un=220V ; nn=1000 p/min b)Korduvlühiajaliseks reziimiks ettenähtud seeria MTH faasirootoriga asünkroonmootor sünkroonpöörlemissagedusega 1000 p/min T1 , t1 , T2 , t2 , T3 , t3 , T4 , t4 , T5 , t5 , t6,s t7,s to,s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 160 4 80 2 40 10 70 60 60 5 20 4 280 1.Teisendame koormusdiagrammi ristkülikuteks. => =122N*m Tt,2= =106 N*m Tt,5=
(poolvalmis-, valmistoode).Seega oleks mõtekas peale pooltoote valmimist jätkata ka lisaväärtuse andmisega. Metallitoodang on väga rikkalik ja lai. Töödeldud vanametallist kui pooltootest võiks valmistada järgnevat toodangut (sulgudesse on lisatud firma, kes tegutseb sel alal): Mööblidetailide elemendid (A/S Jalax) Mustmetalli, alluminiumi ja roostekindla terase valmistamine (Kristmet OÜ) Lühisrootoriga-, faasirootoriga-, alalisvoolu elektrimootorid; sildkraana juhtpult-, elektrikilp-, toitesüsteem-, otsakandur-, otsavanker; metallditailid; masinaehitus allhanke (Konesko A/S) Traadid, torud, restid, korvid, kauba- ja reklaamistendid, lambivarju karkassid, mööblidetailid, kärud, konteinerid, mööblidetailid, aia moodulid (K. MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur,
Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine
Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi. Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega. Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle? Libistus ja kaod suurenevad; käivitusmoment langeb.
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks
elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor, kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub 5 6 TÖÖPÕHIMÕTE
2)Milliseid elektrimasinaid nim asünkroonmootoriks? Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. . 3)Millest ja kuidas sõltub asünkroonmootori magnetvoo pöörlemissagedus? Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust 4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi? Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor 22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid? Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu. 23)Kuidas saab lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitusvoolu vähendada? Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite
Väikese võimsusega mootorites kasutatakse ergutusmähiste asemel ka püsimagneteid. Puuduseks on keeruline ehitus, suured mõõtmed ja suur käivitusvool. Vahelduvvoolumootor. Automaatsüsteemides kasutatakse täiturmootoritena kolme või kahefaasilisi asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on lihtne ehitus, väikesed gabariidid, suhteliselt väikene käivitusmoment (vool). Puuduseks on keerukus pöörlemissageduse reguleerimise, väikene pöördemoment käivitusel ja suur pöörlemissageduse sõltuvus koormusest Elektromagnetid
3I k Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - 1.5 Mootoritüüpide tingmärgid Mootoritüüpide tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Ühefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasiline faasirootoriga asünkroonmootor Ühefaasiline sünkroonmootor 2 ALALISVOOLUMOOTORID 2.1 Haruvoolumootor 2.1.1 Alalis-haruvoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IαR U-võrgupinge E–ankrumähises indutseeritud vastu-elektromotoorjõud E=kЕфω Iα-ankruahela vool ω-nurkkiirus
GS - sünkroongeneraator M - mootor MG- mootorgeneraator GS Kolmefaasiline tähtlülituses sünkroongeneraator, väljatoodud neutraaliga M Kolmefaasiline faasirootoriga 3 asünkroonmootor Esimene kuju Teine kuju Nimetus Jadaergutusega alalisvoolumootor 11 M M M M Rööpergutusega alalisvoolumootor Kompaundergutusega
63. 9.3.1 Millised on asünkroonmootori põhiosad? Asünkroonmootori põhiosadeks on malmist või alumiiniumist kere ja kaks laagrikilpi, neis paiknevate veerelaagritega, elektrotehnilisest lehtterasest koostatud staatori magnetsüdamik, mille uurdeisse on paigutatud staatori faasimähised. Pöörlev rootor paikneb staatori sees. Mootori juurde kuuluvad veel klemmikarp, jahutamiseks ventilaatori tiivik ja faasirootoriga mootoril harjad ning harjahoidikud. 64. 9.3.2 Kuidas tähistatakse asünkroonmootori mähiste alguseid ja lõppe? Mähiste algused U1, V1 ja W1, lõpud U2, V2 ja W2 65. 9.3.3 Millised on asünkroonmootorite ühendusviisid toitevõrguga? Tähtühendus ja kolmnurkühendus. 66. 9.3.4 Mida nimetatakse sünkroonseks pöörlemiskiiruseks? Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse?
Antud tingimus kehtib selliste elektritarvitite kohta, milliste võrku sisselülitamine ei põhjusta märgatavate tõukevoolude tekkimist (N: valgustusvõrgud, faasirootoriga asünkroonmootorid). I 2) I sn käiv
sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva
R1reg KE1 KT2 A1 M E1 E2 KT1 A2 KE2 Joonis 4.10. Jadaergutusega mootori pöörlemissuuna muutmine ankrumähise ümberlülitamisega Reostaatkäivituse ja reostaatreguleerimise näiteks on ka faasirootoriga vahelduvvoolumootori juhtimislülitus (joonis 4.11). Mootori rootoriahelasse on lülitatud takistid R1 ja R2, mida lühistatakse kontaktidega K1, K2 ja K3. Kahe takistuse R1 + R2 jadaühendusele vastab mootori mehaaniline tunnusjoon 1 (joonis 4.8, b). Suletud kontaktide K2 puhul jääb rootoriahelasse takisti R2, millele vastab mehaaniline tunnusjoon 2. Suletud kontaktide K3 puhul on rootoriahel lühistatud millele vastab mootori loomulik mehaaniline tunnusjoon 3.
asünkroonselt? 10.Kui palju jääb asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus magnetvälja pöörlemiskiirusest väiksemaks? 11.Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus? 12.Mida nimetatakse vääratusmomendiks? 13.Milline on vääratusmomendile vastav libistus sõltuvalt mootori võimsusest ja konstruktsioonilt? 15.Mis sobib hästi asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks? 16.Millega saab sujuvalt reguleerida kiirust? 17.Faasirootoriga asünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte. 18.Kus kasutatakse faasirootoriga asünkroonmootoreid?Kuidas ühendatakse elektrimootor võrku? 19.Kuidas saab muuta lühisrootoriga ja faasirootoriga mootori rootori pöörlemise suunda? 20.Milline peab olema elektrimootori võimsus võrreldes töömasinaga? Nimetada mootori tähtsamad sildiandmed. 21.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat tähtlülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud. 22
Patenditaotluses avaldas ta oma mootori töö teoreetilised alused, et selle tööpõhimõte oleks arusaadav. Järgmisel, 1889. aastal leiutas Mihhail Dolivo-Dobrovolski lühisrootoriga asünkroonmootori.Tänapäeval eelistatakse tööstuses asünkroonmootoreid nende tugeva konstruktsiooni ja harjade puudumise tõttu. Tänu tänapäevasele elektroonikale on võimalik mootori kiirust hästi kontrollida.Asünkroonmootoril on kaks liiki: lühisrootoriga asünkroonmootor ja faasirootoriga asünkroonmootor. 1.2.Asünkroonmootori rootor Rootor on masina pöörlev osa. Põhimõttelt võib rootoriks olla telje ümber vabalt pöörlev traatraam või suvaline elektrit juhtiv keha. Päripäeva pöörlev magnetväli lõikab raami külgi ja indutseerib neis elektrivoolu, mille suuna määrab parema käe reegel: kui magnetjõujooned suubuvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis sõrmed näitavad indutseeritud elektrivoolu suunda
Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 2.9 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. a b Joonis 2.10. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a lühisrootor; b faasirootor [24]. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris (slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub
võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks Need on enamasti nii normaalselt avatuid kui ka normaalselt suletud (mitte pingestatud olukord on normaalolukord) Koormuse iseloomu järgi jagatakse · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktorid · AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) · AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor · AC-3 lühismootoriga asüntroommootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel · AC-4 lühismootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3
........................................ 31 1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid .................... 39 1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast ............. 39 1.5.2. Lühisrootoriga asünkroonmootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitusvoolu piiramisega sõltuvalt ajast ............ 41 1.5.3. Faasirootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt voolust ....................... 42 1.5.4. Sünkroonmootorite ergutusvooluahela juhtimise kontakt- skeemid ..................................................................... 43 1.6. Alalisvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid ........................ 45 1.6.1. Rööpergutusega alalisvoolumootori mittereverssiivne
18. Sünkroonmootori käivitamine (lk 272) Sünkroonmootori käivitamiseks tuleb kasutada eri teostamisviise, mille eesmärgiks on rootori eelnevas käimapanekus sünkroonse või ligilähedasel kiirusel. Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel- talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon- mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas. Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades
pöörlemiskiirusega. (n1=60*f1/p) Sünkroonmootori käivitamine Sünkroonmootori käivitamiseks tuleb kasutada eri teostamisviise, mille eesmärgiks on rootori eelnevas käimapanekus sünkroonse või ligilähedasel kiirusel. Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel-talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon-mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas. Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades käivitusmähis (joonis 18.5).
primaaraarvõimsus; sekundaarvõimsus; vaseskao ja rauaskao summa. 44. Asünkroonmootorid. Asünkroonmootori ehitus: Asünkroonmootori põhiosadeks on staator (paigalseisev osa) ja rootor (pöörlev osa). Asünkroonmootorid jagunevad ehituselt kaheks tüübiks, mis erinevad teineteisest ainult rootori ehituselt lühisrootoriga ja faasirootoriga mootoriteks. Viimaseid nimetatakse ka kontaktrõngastega mootoriteks. Joonistel on on näidatud lühisrootoriga asünkroonmootori ehitus. Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas. Seda oma lihtsa ehituse, kerge hooldamise ja suheteliselt madala hinna tõttu. See masin võib töötada nii mootori kui generaatorina, mootori puhul on staatormähise ülesandeks pöörleva magnetvälja
6.10. Hoorattaga ajami arvutus Ülesanne 6.17 Leida asünkroonmootoriga ajamile vajalik hooratta inertsimoment. Hetkeline koormus 260 kW on vaja ületada 0,5 sekundi jooksul. Mootori maksimaalne pöörlemissagedus nmax -1 -1 = 24,6 s ja minimaalne nmin = 20 s . Mehhanismi taandatud inertsimoment J1 = 2 2 -1 3,9 kgm . Faasirootoriga mootori inertsimoment Jm = 1,9 kgm , Pn = 100 kW, nn = 24,33 s , Un = 380 V, In = 191 A, µv = 2,8. Ajami keskmine pöörlemissagedus nmax + nmin 24,6 + 20,0 nk = = = 22,3 s1. 2 2 Ebaühtlustegur nmax - nmin 24,6 - 20,0 i = = = 0,206 . nk 22,3
loobuda näiteks väiketarbijal veepaagist või hüdrofoorist, suurtel pumpadel vähendab see vooluhulka ja survetõusu käivitamisel. Pooluspaaride arvu muutmine on võimalik konstantsel pöördemomendil või konstantsel võimsuse Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise 2 võimalust: Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine Asünkroonmootori Libistust on võimalik muuta faasirootoriga mootoril lisatakistuse lisamisega rootori ahelasse. Kiirus väheneb vaid koormatuid mootori korral. Takisti peab olema spetsiaalne, pidevaks tööks arvestatud. Sellega suureneb rootorivool ja väheneb kasutegur. Eelis saab muuta sujuvalt vahemikus 0,7 n1...nn 20) Kuidas veetakse betoonisegu ja kuidas paigaldatakse? Loetlege ja kirjeldage lühidalt variante ja seadmeid. Betooni transportimise masinad otstarbelt jagatakse kahte erinevasse gruppi: 1
Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks
rootor Õhupilu S N S Joonis 5.2. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris (slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. a b Joonis 5.3
Nimitalitluses on rootorivooļu sagedus väike, tavaliselt vaid rnõni herts. Seepärast avaldub piruraefekt pearniselt käivituse alghetkel, vähendades rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega į0 toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et faasirootoriga rnasinates lülitatakse käivitarnisel rootoriahelasse lisatakistus. PiruraefeĮcti nrõju ja ühtlasi ka mootori käivitusmoment on määratud rootori uurete ja lattide tistlõikepinna kujuga. Suurenra käivitusmornendi saamiseks on lįįhisrootoritel stigav- või kaksikuurded fioonis 1.3). Si.igav- ja kaksikuuretega lülrisrootoriga asünkoonmootori rrreltaanilise karakteristiļttr atwutanrine otr võrdlemisi tįįlikas. Mitmed autorid soovitavad seļleks aseskeenri. ktts rootorit
Esimese elektrimootori ehitas Joseph Henry (1797...1878) aastal 1831 ja Moritz Hermann Jacobi (1801...1874) võttis selle 1834. aastal koheselt kasutusele. Aasta 1886 sai muudetava kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem (generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky (1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine. Seejärel leiutati aastal 1928 türatron ja võrega juhitav elevhõbekaaralaldi
annaabi.ee 
