populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas, LääneVirumaal, Kadrina kihelkonnas ja suri 25. augustil 1882 Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja arst. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast
Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kuulus Õpetatud Eesti Seltsi (auliige), Soome Kirjameeste Seltsi (korraline liige) ja Ungari Teaduste Akadeemiasse
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus
kasvatada.Faehlmann õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1840-50 oi ta selle esimees.Oma ettekannetes kaitses Faehlmanntalurahvast.Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid.Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmstule. Hauakivil on tema lemmiklause:''Elu on lühike, ideaalid on igavesed.'' Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803(Jõepere mõis)-1882(Tartu)) Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst .1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus linnaarstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema jutustused ''Reinuvader Rebane'' ja '' Kilplased''. Samuti ka ''Eesti rahva
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga .
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana
.............................. 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÜND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg" eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti
,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis
Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja Faehlmannist algab eesti rahvusliku mõtte ning "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" kirjanduse arengujoon. Faehlmannist sai esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli kaugelenägelik algataja, rahvusliku ärkamise suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Kuigi vaimuelu mõjustaja. Friedrich Robert Faehlmann Jannsen armastas kirjutada ka loodusest ja oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia
Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula.........................
Samuti oli oma panus Mango Hansu, Michael Ignatiuse jt hernhuutlaste tõlkelistel ja käsikirjades levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri. Esimese ilmaliku eestikeelse jutukogu tegijaks oli Saksamaalt pärit Johann Martin von Hehn, pole säilinud ning selle koht ka kirjandusprotsessis segane. Virumaalt pärit Tallinna gümnaasiumi professor Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782-1787, I-II), aluseks saksa koolilugemik, lisatud mõned algupärased jutud. Samuti majapidamise ja tervishoiualaseid nõuandeid pakkuv raamat ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Kuramaalt pärit Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm von Willmann (1746-1819) ,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes,
temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees-
vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850) Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing.
Tüdruk õppis Mary A. Woodruffi koolis, ning teoses kirjeldab Holden teda veidi rumalana, kuigi Sally teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest. "Kuristik rukkis" on aegumatu teos, sest kuigi tegevus toimub 40.aastatel, räägib see lihast ja luust teismelisest, kellel on probleemid, mis pole ka tänapäeval võõrad. Autor kasutab noortepärast kõnepruuki ja see jätab vahetu ja siira mulje. PILET NR.2 1.FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Kreutzwald sündis 1803.aastal mõisteenijate perre. Oma nime sai sünnikoha Ristmetsa järgi. Haridustee polnud pidev, ta töötas nii õppimise vahepeal kui ka kooli lõpetamise järel. Kui ta oli algkooliõpetaja, alustas rahvalaulude ja-juttude üleskirjutamist. Ta otsustas Tüsse arstiks õppima minna. Seal tutvus ta Faehlmanniga, kes temaga sarnases. 1833 lõpetas ülikooli ja võttis vastu Võru linnaarsti töö
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
mõeldud kõrgkihile. Lihtrahvale ilmus esimene väljaanne Inglismaal 1802! 1830. aastatel oli töölispressi laine, kus ilmus ka illegaalseid ajalehti (kes ei maksnud templimaksu). 1836 vähendati templimaksu, mis tõi uusi väljaandeid Londonist väljaspoole. Londonis domineeris The Times ja väljaannete arv oli vähenenud. 1855 tempelmaks kaotati, mis võimaldas ajakirjandusele vaba ja kiire arengu. Uueks kvaliteedihüppeks oli uudisteagentuuride loomine. Reuter avas oma büroo Londonis 1851. Silmapaistev muutus inglise ajalehtede tarbimises aga tekkis 1870. aastatel, kui jõustus rahvakooli seadus. Need muutused lõid auditooriumi penni- ajakirjandusele. 1855 alustas The Daily Telegraph. Uus lugejapõlvkond pidas raskepäraseks päevalehtede sõnaohtrust ja poliitiliste sõnavõttude kirjeldusi. Tekkis vajadus uut tüüpi populaarse ajakirjanduse järele. Tekkisid pressiparunid (lord Alfred Northcliffe ja lord Beaverbrook), esimese kätte läks 1908 ka The Times.
tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4 monoloogi Püha Jüri asjus": trügijax Michel Sittow, takistusex saab tsunftisüsteem, teistest üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta, tahab teha pühast Jürist skulptuuri, mis kujutax teda ennast. Monoloogid Sittow, pruut, võõrasisa, tsunftimees. "Kolmandad mäed": peategelasex Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. K maalib Tln.sse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modellix tlp, kes on sadistlik edasipürgija. K.le osutud see probleemix ja asja leevendamisex paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist, lõpux naine rahustab maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi; "Kolme katku vahel": tegevus 16.saj, ajendix "Liivimaa kroonika". Russow on trügija (voorimehe pojast vaimulikux). Tegevuskoht peamiselt Tln, aegajalt teeb ka
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps