Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Exeli tabelid - poodide hinnavõrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pood, kaerahelbed, winston, hapukoor, konsum, rimi, selve, selver, kogused, juurdehindlusSISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.........................................................................................
punane 20 paprika kg 0,010 0,008 0,020 0,016 23,00 kr 0,23 kr 5 tomat kg 0,021 0,020 0,042 0,040 14,00 kr 0,29 kr 5 värske kurk kg 0,026 0,025 0,053 0,050 21,00 kr 0,55 kr 20 peakapsas kg 0,019 0,015 0,038 0,030 4,50 kr 0,08 kr 2 hapukoor kg 0,031 0,030 0,061 0,060 24,00 kr 0,73 kr 0 sool kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr 0 pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr 0 maitseroheline kg 0,000 0,000 0,000 15,00 kr 0,00 kr Kokku: 0,150 0,345 0,300 2,80 kr
CANON BJ-35 7 790 4 31160 CANON BJ-36 5 890 4 23560 Summa kokku 149464 Käibemaks 31387,44 Kokku 180851,4 Täida järgneva tabel vajalike andmetega. Veergu "Kvartalis müüdud kogus" võta kokku kolme kuu müüdud kogused printerite kaupa. Koosta diagramm, kus võrdle harjutuste 2-4 "Summa" lahtreid. PRINTERITE MÜÜK DETSEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 3 Kvartalis müüdud kogus CANON BJ-30 3 894 8 31152 20 CANON BJ-31 5 074 5 25370 12 CANON BJ-32 3 490 3 10470 14 CANON BJ-33 4 290 9 38610 19
sidrunimahla või sidrunihappet Pähklirull 100-120g nisujahu 50g hapukoort 50g võid soola Pähklirulli täidis 50g võid 40g suhkrut 1spl mett kaneeli 30g võid määrimiseks munakollast Valmistusviis Pese ja koori porgandid ning tükelda ratasteks või ribadeks. Keeda porgandid suhkruvees peaaegu valmis, lisa puhastatud ja tükeldatud õunad. Keeda, maitsesta sidrunimahlaga ja lisa kulma veega segatdu tärklis. Lase keema, jahuta. Pähklirulli taigna valmistamiseks vahusta või, lisa hapukoor ning sega hulka jahu ja pisut soola. Sega kiiresti taigen, pane külma. Valmista täidis: selleks rösti ja tükelda pähklid, lisa mesi ja kaneel. Rulli taigen õhukueseks, määri võiga ja kata täidisega. Keera rulli, määri munakollasega ja küpseta 170-180 kraadi juures 20-30 minutit. Lõika sobiva suurusega tükkideks. Serveeri õuna- ja porgandisupp pähklirulliga. Portsjone 2-le inimesele, pähklirull-väikseid rulle 10 tk Toidu nimetus: Õuna-ja porgandisupp pähklirulliga Portsjo
0 Sool kg 0,001 0,001 0,001 0,001 7,00 kr 0,01 kr 10 Kiivi kg 0,056 0,050 0,111 0,100 30,00 kr 3,33 kr 0 Zelatiin kg 0,002 0,002 0,004 0,004 150,00 kr 0,60 kr Toor-juust 4 (Philadelpia) kg 0,027 0,026 0,054 0,052 80,00 kr 4,32 kr 1 Hapukoor kg 0,028 0,028 0,057 0,056 20,00 kr 1,14 kr 0 Tuhksuhkur kg 0,025 0,025 0,050 0,050 33,00 kr 1,65 kr 39 Sidrunimahl kg 0,004 0,003 0,008 0,005 24,00 kr 0,19 kr 1 Rõõskkoor 35% kg 0,025 0,025 0,051 0,050 41,50 kr 2,12 kr 20 Pirn kg 0,080 0,064 0,160 0,128 20,00 kr 3,20 kr
Laudlina, salvrätikud 2+3 Maitseainete komplektid 1 Lillevaasid 1 Foolium,küpsetuspaber,toidukile 1 Küpsetuspaber 1 Toidukile 1 Pajakindad,käterätik 1 Käterätik 1 Paberrätikud 1 Hambatikud,paberrätikud 1 16 5. TOORAINETE TELLIMINE Toiduained ühik Kogused kg hind Summa Summa 2-le km-ga km-ta km-ga Juurviljad kõrvits kg 0,3 30,40 kr 7,73 kr 9,12 kr värske petersell kg 0,03 84,73 kr 2,15 kr 2,54 kr mugulsibul kg 0,07 5,95 kr 0,35 kr 0,42 kr bostoni salat kg 0,04 281,25 kr 9,53 kr 11,25 kr porru kg 0,025 12,00 kr 0,25 kr 0,30 kr
0
CANON BJ-30 CANON BJ-33
Spikker Märgistamisel hoia all Ctrl klahvi.
Diagrammiks vali Custom Types>Line Column
on 2 Axes
Series lehelt eemalda
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
21 3. Tegelikud ja kalkulatoorsed kulud. Erinevate ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid. Kalkulatoorsed kulud ( nimetatakse ka arvestuslikeks kuludeks) on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Ennu kaupluse korral on selleks üür. Kuna Ennu pood asub oma majas ei pea Enn teistele ruumide kasutamise eest renti maksma. Tavaliselt on rent üks olulisemaid ettevõtte kulusid. Näiteks kesklinna rendihinnad on palju kõrgemad kui äärelinnas. Raamatupidamises võetakse kasumi arvestamisel arvesse kõik kulud arvete ja tsekkide alusel. Võttes arvesse kõiki kalkulatoorseid e arvestuslikke kulusid võime Ennu kasumit võrrelda teiste kauplustega, millel on ka rendikulu. Kui Ennu kasum oli 10000 ja rendi hinnad 7000 kr
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
ettevõtte hinnapoliitika väljatöötamisel arvestada kõigi kolme meetodi elementidega. Kulupõhine meetod Vaadeldav meetod lähtub kuludest, ja seda käsitletakse kahel kujul. A. Juurdehindluse meetod Meetod põhineb teatud arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale: · liidetakse püsikulud ja muutuvkulud (saadakse omahind), · saadud summale arvatakse juurde kasumiprotsent e. teatud paras juurdehindlus, · tulemus jagatakse toodete hulgaga ühikutes, mille vastuseks ongi toote hind. Kaubanduses lisatakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises aga omahinnale: a) hinnalisand kui % ostuhinnast = juurdehindlus / ostuhind x 100 b) hinnalisand kui % müügihinnast = juurdehindlus/müügihind x 100 Alati ei pruugi kasutada võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga.
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: · ÜLDPINDALA · KASULIK P
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
Lõuna- kapsasupp - 150g (kapsas, sibul, porrulauk, porgand, seller, paprika, purustatud tomatid, puljong, petersell) Ahjus küpsetatud kanafilee keedetud riisi ja karri kastmega- 130g/100g/70g ( kanafilee, maitseained/ riis, maitseained/ karri, nisujahu, sibul, küüslauk, aedviljapuljong, ingver,) ananassi-kohupiimakook- 100g (suhkur, nisujahu, soola, küpsetuspulbrit, või, kohvikoor, kohupiim, muna, kaerahelbed, vanilje ) piim/ keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- Pannkoogid hakklihatäidisega- 200g (pannkoogijahu, vesi, piim, muna, sool, hakkliha, maitseained, paprika, sibul) mahl/ piim- 200g 2.päev Hommik- omlett- 200g (muna, sool, pipar, sink) Võileib-50g (juust, sai/leib, või) Kurgi-tomati salat-100g (kurk, tomat, pipar, sool) tee/kohv - 200g Lõuna- aedviljapüreesupp- 150g
Need omakorda määravad fikseeritud hinna ja koguse korral nii nõudluse kui ka pakkumise hinnaelastsuse . Turusituatsiooni kujunemise analüüsiks kasutatakse nõudluse ja pakkumise hinnaelastsuse vahekorda. 1. Kui elastsused on võrdsed, siis turutasakaalu ei kujune, kuna nii nõudlus kui ka pakkumine kõiguvad tasakaalupunkti ümber 2. Kui nõudluse hinnaelastsus on pakkumise hinnaelastsusest suurem, siis pakkumis- ja nõudlushinnad ning nõutavad ja pakutavad kogused lähenevad tasakaalupunktile. 3. Kui nõudluse hinnaelastsus on pakkumise hinnaelastsusest väiksem, siis läheneb hind oma max väärtusele ja tasakaalu ei teki. Seega määrab turuprotsessi koondumine lineaarse nõudlus- ja pakkumisfunktsioonide korral tõusude vahekord: 1. kui nõudlusfunktsiooni tõusu ab väärtus on suurem, turuprotsess koondub ja kujuneb tasakaaluhind.
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel.
Tabeli päis värvi ning lisa tabeli päise alla kahekordne joon. Teosta arvutused. Kõik rahalise väärtusega andmed tähistada vastavalt. Arve Kuup. Kood Ostja Summa Käibemaks Kogusumma 100 2/1/1997 2 AS Kolm Krooni 150.00 101 2/2/1997 5 AS Kuuseke 50.00 102 2/3/1997 9 Linnavalitsus 700.00 103 2/4/1997 1 Pood 1 35.00 104 2/4/1997 3 Pood 4 160.00 105 2/4/1997 2 AS Kolm Krooni 480.00 106 2/4/1997 4 Pood 5 90.00 107 2/5/1997 7 Kalev 328.00 108 2/6/1997 19 MFTK 52.00 109 2/7/1997 2 AS Kolm Krooni 1350.00 Lisaks arvuta: e7 - f11 - g3 = e10 + f9 + f3 = e4 : f4 : g9 =
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
" (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud, et sortiment ulatub 4000ni. Kõige rikkalikum on juustusortide valik Prantsusmaal ja Saksamaal. Kunagine Briti peaminister Sir Winston Churchill kaebas juustuvaliku mitmekesisuse üle. Tema leidis, et maad, kus on palju juustusorte, pole võimalik valitseda. Tegelikkuses on juustusorte ja selle kohalikke variatsioone vaid 250 ümber. On ka maid, kus juustu tarbitakse toiduna vähe, nagu näiteks Hiina sealsed elanikud ei ole kunagi piimatooteid au sees pidanud. Arvudest rääkides ei tohiks mainimata jätta ka maailma suurimaid juustusid. Esimene sellelaadne rekord pärineb 1840
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
