Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna o...
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei...
1.ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka ...
tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaama õnnetustes ja tuumajääkide hoiustamisel võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine. Elektrienergia on laia kasutusega ja lihtsa ülekandeviisiga. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav. Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid. Rahvastiku kasvu, majanduse arengu
Cyclonic Storms What is it? air rotates at high speed around a centre (The Eye) causes high winds Types hurricane typhoon severe tropical cyclone severe cyclonic storm tropical cyclone Typhoon Why is it different? heavy rains, winds(119 km/h) late summer form over warm seas,27 Inside: strong winds around the eye The strongest winds inside the eyewall Why do they happen? warm air collides with cold air spin in a counter clockwise direction result a storm surge,strong winds Steps of a typhoon windy, rainy (several hours) the eye brings calm weather damage to marine, shoreline, inland ecosystems weaknens, needs warm water The biggest `Tip' Oct 4th, 1979 Highest 260 km/h Damage 99 fatalities ...
Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid esmase sihtmärgi kohal lasunud paksu pilvekatte tõttu sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks suurele vedamisele. Nagasaki pommitamises sai koheselt surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa aru, miks ameeriklased ka teise tuumapommi Jaapani kohale heitsid. Kuna inimesed oli räsitud, shokis ning tohutus leinas. Jaapanlastel poleks olnud ressursse ega ka jõudu ameeriklastele vastupealetungi teha. Kuid ameeriklased heitsid Nagasakile tuumapommi, kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu. Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2
Tallinna Reaalkool Referaat Ameerika Ühendriigid Mirjam Kundla 8.b klass Tallinn 2010 Sisukord 1.1 Maavärinad ja vulkaanipursked........................................................................................3 1.2 Ilmastikukatastroofid........................................................................................................3 2 Rahvastik..................................................................................................................................4 2.1 Rahvaarv..........................................................................................................................4 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur..............................................................................4 2.3 USA rahvastiku eeldatav eluiga.............................................................
3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanadas, Lõuna- Ameerikas Sündivust mõjutab: pere majanduslik seis, naiste staatus, tervis, katastroofid, sõjad, õnnetused, õppimise aja pikenemine (rikastes riikides) Arenenud riikide tunnused(Põhja riigid): 1) Kõrgetasemeline ja tulemuslik majandus 2) Kõrge haridustase 3) Enamik inimesi on käinud koolides 4) Vähenev töötajate arv 5) Aina rohkem inimesti töötab teendiduses 6) Sidevahendite kasutamine 7) Heaolu on hea 8) Rikkad Vähem arenenud riikide tunnused(Lõuna riigid): Madal arengutase 1) On harituid inimesi aga on ka kirjaoskamatuid 2) Rahvaarvu kiire kasv
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö. Väga tugevat stressi tekitavad mitmesugused ulatuslikud hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne. Niisuguste sündmuste läbielamine võib inimesele jätta jälje terveks eluks. Taluvuspiiri ületavate sündmuste puhul kujuneb aga posttraumaatiline stressihäire,
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks
· Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine · Finantseerimine · Katastroofid Kasutatud kirjandus · Pukari, M. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 · Realo, E. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=77 · Saad, K. http://www.aripaev.ee/arvamused/2014/11/29/tuumaenergia--eesti-tulevik · Tõnsberg, P. http://www.omanikud.ee/energeetika/tuumaenergia_kasutuselevotu_voimalustest_e estis · http://www.icanw.org/the-facts/nuclear-arsenals/ · https://whatisnuclear.com/articles/nuclear_history.html · https://whatisnuclear.com/articles/nucenergy.html · http://www
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühis...
maavärina põhjustatud kahjustustest üle saamiseks ja kannatatute aitamiseks. Usun, et kui suudetakse viia lõpuni ka alustatud turismiarendustööd, võib Haitist saada lähima kümne aasta jooksul vägagi menukas puhkusekoht. Aasta 2010 on olnud traagiline nii Haitile kui Islandile. Loodusõnnetused on nõudnud sadade tuhandete imeste elusid ning turismimajandus on langenud madalseisu. Kannatama on pidanud ka lähedal asuvad naaberriigid, Islandi puhul lausa terve Euroopa. Katastroofid ei mõjuta ainult ühte väikest territooriumi, vaid omavad mõju ka lähiümbruste stabiilsuse kadumisel. Loodusõnnetused on paratamatus ning tänapäeval turismi pärssivad nähtused, kuid minu arvates tuleks hakata leidma viise, kuidas katastroofid hoopis tõmbaksid turiste ligi, mitte ei peletaks eemale. Ekstreemreisid ohtlikesse piirkondadesse oleks uus suund riigi turismimajanduses ning need aitaks üle saada kehtivast madalseisust.
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsilised Rollinõuded Inimestevahelised suhted Stressi punktid · 150200 punkti : tekkisid inimestel kerged tervisehäired · 200300 puntki : haigestusid inimesed neile sündmustele järgneva aasta jooksul 50%lise tõenäosusega · Üle 300 punkti : tekkisid inimestel tõsisemad kohanemisraskused, haigestumise tõenäosus oli juba 70% Isiksus ja stress
JOHANNES VARES- BARBARUS (12.01.1890 - 29.11.1946) Elulugu Sündis Viljandimaal Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis) Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid s...
omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus IMPRESIONISM- vahetute hetkeliste muljete tundlik ja varjundirikas subjektiivne jäädvustamine REALISM- reaalsusele lähedane kirjutusviis, kui ka kirjandusvool EKSPRESSIONISM- iseloomulik traagiline elutunnetus, teemaks katastroofid, sõjad jne ROMANTISM- mitmekülgne nähtus, mis väärtustab isiksust, tema elamusi ning tundeelu
KATASTROOFI PLANEERIMINE *Katastroofid süsteemihalduses. -sündmus,mis peatab või takistab oluliselt süsteemi tööd *riistvaratõrked *tarkvaratõrked *inimeste eksimused *muud tegurid,õnnetused RIISTVARATÕRKED *selgitamine tihti raskem kui parandamine *enamasti parandamine=detaili vahetamine -vajalikud oskused kergesti omandatavad *varuriistvara *hoolduslepingud *garantii VARURIISTVARA *mida varuda? -kui kaua tohib süsteem seista -kas on oskused vastavate parandustöödeks -kui palju on varuseadmete jaoks raha -kui palju ruumi varutud asjad võtavad -kas samu varukomponente saab ka mujal kasutada *kui palju varundada? -millisel hulgal vastavaid komponente süsteemides kasutatakse -kui kaua tohib süsteem seista -kui palju varuseadmete jaoks vabaraha -kui sageli k...
kombineerumine. Geenivool:Mutatsioonide siirdumine vaadeldavasse populatsiooni, sisseränne võib aga muuta ka olemasolevate alleelide sagedust, kui see on doonorpopulatsioonis teistsugune. Geneetiline triiv:puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Liigi tekke barjäärid, bioloogiline isolatsioon Barjäärid jagunevad kaheks:Geograafiline isolatsioon, logistika ei võimalda kohtuda(poro, haribu). Loodus katastroofid, mis teatud kohas vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline: sugurakud ei sobi omavahel(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel pärsitud)
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes vajame energiat. Teadagi, energia ei teki iseenesest ja maailmas hakkab tasapisi tekkima energiakriis. Selle peatamiseks otsivad teadlased alternatiive energia tootmiseks. Üks avastatud energia genereerimismeetod on tuumaenergia. Selle tootmine võib olla tõhus ja energiatootlik, kuid kuidas selle tootmine on mõjutanud loodust ning mis saab tuumajäätmetest? Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi ning tuumajaama õnnetustes võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Tsernobõli katastroofi-aegsed reaktoritüübid on kasutuselt kaotatud ja tänapäeval kasutatakse uudseid reaktoreid, mis omavad uusimaid turvaomadusi ja on tuntud oma töökindluse ning turvalisuse poolest. Õ...
Ülerahvastumise pidurdamine: riiklik sünnikontroll Hiina RV näitel TLÜ 2011/2012, keskkonnaeetika Keskkonnaeetiline probleem Helene urva Probleemi taust Vajadused vs võimalused Võimalikud lahendused ülerahvastumise vastu Seksuaalkasvatus ja haridus Kättesaadavad rasestumisvastased vahendid Tabud (religioossed, ühiskondlikud, ...) Naiste harimine Loomulik kadu (haigused, tervishoid, katastroofid jne) Poliitika Hiina pereplaneerimispoliitika Meetmed Ühe lapse poliitika V.a. Etnilised äärmusgrupid, ilma õdede-vendadeta inimesed ning maapiirkondade elanikud Lisatasud lastetutele Lisamaksud liigsete laste eest Alates 1978 35.9% inimestest jälgib, 76% toetab.
Pluss meeldib paljudele euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus ressursside lõppemine, palju jäätmeid ning atmosfääri muutumine ( osoonikihi hõrenemine, kasvuhoone efekt jne.) Atmosfääri muutumise tagajärjel tekkis ka tugev kuumalaine. Mida rohkem kõik muutub, seda suurejoonelisemaks muutuvad ka katastroofid. Kuumalained on kuumemad, üleujutused ulatuslikumad, orkaanid, taifuunid tihedamad ja võimsamad jne. Kuumalaine tuleku tõttu suri sellel päeval umbes 11 000 prantslast. Enamus ohvritest olid eakad inimesed. Suurt temperatuuri muutust oli ette ennustatud, aga keegi ei reageerinud sellele. Vanemad inimesed olid üksi kodus, polnud kuidagi ennast kuuma eest kaitsta. Nende lapsed tõenäoliselt olid puhkamas kuskil. Inimesed olid väga hoolimatud
Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud teised katastroofid. Aga ikkagi on meil millegi üle nuriseda. Näiteks ilma üle. Küll on liiga külm ja vihmane, siis jällegi liiga palav. Öeldakse: ole rahul sellega, mis sul on, alati võib hullem olla! Sellise põhimõtte järgi on Eestis tõesti hea elada, kui võrrelda, mismoodi mujal elatakse. Praegu on moes kaevata ja olla rahulolematu. See käib kõige kohta. Alates majandusest ning lõpetades Eurovisioni lauluvõistlusega.
Eesti kliimamuutuste keskmes Austatud klassikaaslased ja õpetaja. Nagu me kõik teame on viimastel aastatel muutused kliimas tekitanud meedias palju kõneainet. Paljudes kohtades on juba tagajärjed näha, kuid kuidas on olukord meie endi kodumaal, Eestis? Võime ju arvata, et kaugel maailmas toimuvad katastroofid meid ei mõjuta, kuid kahjuks see nii ei ole. Siiani kestvad suured metsapõlengud Austraalias paiskavad atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi ning see mõjutab kogu maailma kliimat, kuna meie planeet on tervik ja kõigist meie tegudest jääb siia jälg ja tekib niinimetatud ahelreaktsioon. Mõeldes Eestile, siis esialgu võib tunduda, et meil probleeme ei ole. Tegelikkuses on Eesti süsinikujalajälg aga Euroopas üks suuremaid
F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" ...
Ø Jaapan oli aga tugevaks saanud niivõrd, kuivõrd oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas. Ø 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tehti avastusi mitmesugustelt aladelt. Ø Moesõnaks oli progress, inimene oli saamas maailma peremeheks inimeste saavutused tundusid pöördumatud ja igavesed. Mulberry Street New Yorgis Ø Selle taustal mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid, nagu maavärin LõunaItaalias ning maailma suurima reisilaeva Titanic põhjaminek 1912. aastal. Ø Mõjukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga nähapilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud maavärina purustused Messinas.
Nad ei näinud reaalselt seda, mis toimus Hiroshima linnas. Nende jaoks oli sel hetkel oluline vaid ülemvõimu saavutamine. Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets. Juba 9.augustil 1945 purustas teine ameeriklaste poolt heidetud aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa aru, miks ameeriklased ka teise tuumapommi Jaapani kohale heitsid. Kuna inimesed oli räsitud, shokis ning tohutus leinas. Jaapanlastel poleks olnud ressursse ega ka jõudu ameeriklastele vastupealetungi teha. Kuid ameeriklased heitsid Nagasakile tuumapommi, kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu. Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril
· Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused
halba, külma Emajõkke. Elus on paljud inimesed taolised nagu Mario. Nad ei näita oma tõelist palet mitte kellelegi enne, kui selleks on hilja ja see võib viia kellegi teise hukuni. Raamatus räägitakse ka mängust. Mäng on selline, et kes saab lühima tiku peab tegema seda, mida ütleb see kes saab pikima tiku. Mäng, mis tundub esmajoones naerma ajav ja huumoorikas, võib lõppkokkuvõttes kujuneda vägagi ohtlikuks. Ka meie ühiskonnas on mõningad suured katastroofid saanud alguse mõnest lõbusast tegevusest. Ei mõelda hetketajus tagajärgedele.
Taevas On Ka Teisi Gammakiirguse Allikaid Gammakiirguse allikateks on näiteks ka a´ktiivsed galaktikate tuumad ja kvasarid. Gammakiirguse allikas on ka näiteks ka galaktika NGC253 ehk Hõbedollari galaktika, mille avastajaks oli Caroline Herschel 1783. aastal Oli näha gaasi ja tolmu joad, mis purskavad galaktika tasandist. Lähedasi gammasähvatusi Linnutees peetakse ohtlikuks maisele elule. Aravatakse, et katastroofid Universumis on kajastunud ka Maal, mil peaaegu kogu elusloodus hävis gammakiirguse mõjul Kasutatud kirjandus Ajakiri Horisont
Maailma suurimad linnad TOKYO Koostas: Rannar Randmäe Pärnu Vanalinna Põhikool 3.A klass Mis on suurlinn? Suurlinn on väga suur linn, kus elab ja töötab palju inimesi. Maailma suurimates linnades elab miljoneid inimesi. Suurlinnad kasvavad väga kiiresti, sest sinna tuleb kogu aeg inimesi juurde. Tokyo on oma suurima elanike arvu poolest maailma suurim suurlinn. TOKYO Click to edit Master text styles Tokyo on Jaapani pealinn, Second level mis paikneb Tokyo lahe Third level kaldal, Jaapani suurima Fourth level saare Honshu ida rannikul. Fifth level Sealsed saared on mägised ja kaljused. FAKTID: Rahvaarv: 35000000 inimest Pindala:616,65km(2) Rajatud: 1457. aastal Endine nimi: Edo Tokyo tekkimine Click to edit Mas...
Kuna paljud Aafrika riigid jäävad isemajandamisega hätta, tuleb neil loota välisabi peale. Sahara-taguse Aafrika populatsioon on 2007 aasta seisuga 800 miljonit inimest. Ennustuse kohaselt on 2050. aastaks see näitaja küündinud 1,5 miljardi inimeseni. Demograafiline siire Mustas Aafrikas on alles algusjärgus, sündimus veel väga kõrge ja suremuse langemisjärgus. Nõnda on loomulik iive väga kõrge, rahvaarv kasvab ülikiiresti. Ainult viimase aja katastroofid on hakanud suremust tõstma ja selle arvelt ka iivet langetama (AIDS'i epideemia, põuad, näljahädad). Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Sotsiaalne grupeeritus: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on:
Inimeste madala haridustaseme tõttu ongi sündimus suurem arengumaades. Demograafiline üleminek põhjustab muutusi sündimustes ja suremustes.Rahvaarvu piiramise või kasvatamisega tegeleb rahvastikupoliitika. Viimasel ajal on märgata arenenud riikides suremuse suurenemist, kuna on toimunud üldine rahvastiku vananemine. Samuti mõjutavad suremust ka õnnetused ja haigused. Surma näitajad võivad drastiliselt muutuka kui esinevad suured katastroofid, epideemiad, loodusõnnetused ja sõjad või kui toimub läbimurre meditsiinis.
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljon...
ssteem on vga loogiliselt les ehitatud. Loomulikult on kogu see tegevus kllaltki keskkonnakahjulik. Ka pllumajandus, mis esmapilgul ei tundu olevat nii ohtlik, saastab keskkonda ohtralt ja rikub looduse loomulikku kiku. Reljeefidele mjub pllumajandus laastavalt: metsad vetakse maja, tehakse kunstlikud leujutused, viljatuks jnud maa-aladel on ohuks krbestumine.Laevaliiklus on ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati vga tsised. Ktusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid vi hvivad halvimal juhul ldse. Maanteetransport on kll kallis, kuid sellega ei kaasne lhikese aja jooksul olulist keskkonnasaastust. Autosid on tnapeval niigi tohutupalju ja heitgaasid on praktiliselt vltimatud. On ka teisi rohem- ja vhemsaastavaid kaubaveomeetodeid. Gmnaasiumigeograafias ppisin ksikasjalikult tundma maakera tema erinevate
vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda. See tapaks kiiresti suurel territooriumil massiliselt nii inimesi kui ka kõik muu elusa. Võimsate riikide juhid ajavad rahvale vaid puru silma, mistõttu ei oska keegi ka seda ette näha. Ka erinevad katastroofid võivad meid ohustada. Näiteks Tšernobõli tuumakatastroof muutis suure ala mitmetes riikides elamis- ja kasutuskõlbmatuks mitmeteks aastateks. Kui selliseid katastroofe juhtuks veel, ei oleks inimkonnal kusagil turvaliselt elada. On palju erinevaid lahendusi, kuidas inimene kui liik kaua püsiks. Inimesed elavad juba naturaalselt kauem kui varem. Artikli “Puuduv lüli” põhjal on see parema toidu ja elukvaliteedi tulemusel. Samuti ei teki uusi inimliike, seega me peame säilitama oma
Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid Tõukepõhjused Tõmbepõhjused Tööpuudus soe kliima Elukoha puudus tasuv töö Õppima elukoht Halb kliima kultuur Katastroofid sugulased Lähtemaa (kust minnakse ära) õppima sihtmaa (kuhu minnakse) 7. SIIRDERIIGILE (kuhu minnakse) Positiivne Negatiivne Mitmekesine tööturg Suureneb tööpuudus oma riigi Migrandid on nõus töötama elanike hulgas raskel tööl Sisserändajad ei kohane
2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks. · Nakkushaigused: suguhaigused, AIDS, kopsupõletik, gripp, tuberkuloos. Kasutatud kirjandus: · Kasmel, A., Lipand, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. Tallinn, 2007 · , .. . .:, 2003 · Grauberg, M. konspekt
-elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väljasuremist Chrales Darwin ING 1.liigid muutuvad, uued põlvnevad vanadest 2
peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov
erinevates riikides, tootmine paigutatakse kõige odavamasse piirkonda TOOTE VALMISTAMISE ETAPID : arengutegevus ja haridustegevus, odav tööjõud, toodangu viimistlemine, toote müük NEGATIIVSED TAGAJÄRJED : rikka ja vaese suured vahed (immigratsioon, terrorism, rahulolematus, vägivald ), sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused, motivatsiooni puudumine odava palgaga töötada, ülemaailmsed majanduskriisid, katastroofid, puhta vee nappus, loodusvarade vähenemine, keskkonnaohtlik toomine arengumaadesse POSITIIVSED TAGAJÄRJED : tööpuuduse vähenemine arengumaades, teenindava sektori tööhõive võib tõusta (teenindus ja puhkemajandus)
detailide valmistamine, monteerimine, hooldus ja müük. 11.Transpordi liikide eelised ja puudused. 12.Nimeta piirkondi, riike kuhu 2011 aasta seisuga kõige rohkem reisiti. – Pariis, London, Antalya. 13.Nimeta erinevaid turismivorme. – Golfiturism, huviturism, õppeturism, autoturism, mereturism, rannaturism. 14.Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid? Soodustavad: Kliima, looduslikud tingimused, ajalooline taust, hind. Pidurdavad: Hind, sõjaline seisukord, loodus katastroofid. 15.Milline on turismi mõju keskkonnale? – Vahemere ääres väljasuremis ohus 500 taimeliiki. Ohus korallrifid. 16.Piirkonna taluvusvõime. – Turistide arvu taluvusvõime, looduslik taluvusvõime, sotsiaalne taluvusvõime. 17.Millised on rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? – Kasu nii ostjale kui müüjale, hindade erinevus, ressursside piiratus, soov tooteid ja teenuseid mitmekesistada. 18.Mis on vabakaubandus? – Puuduvad tollitariifid ja seaduselikud piirangud. 19
Junior Achievementi Arengufond c. horisontaalliidust. d. ettevõtte turundusfunktsioonidest. __d_ 14. Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna paljud inimesed arvasid, et a. sellised tegevusharusid nagu kaupade vedu, televisioon või avalikud hüvised tuleb reguleerida. b. reguleerimine hoiab ära katastroofid. c. reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usaldusväärsema teenuse. d. kõik ülaltoodu on õige. 3 Junior Achievementi Arengufond
ja elada, kellega koos töötada ja millist tööd teha. Samas on ka tänapäeval töötajatel suurem teadlikkus inimesed teavad mitte ainult oma ettevõttes toimuvat, vaid ka seda, kuidas mujal juhitakse, milliseid soodustusi ja preemiaid mujal makstakse, nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus.
inimesele kannatusi phjustav 4. teistele kannatusi phjustav Ndisaegsed ksitlused: 1. pshhofsioloogiline 2. pshhodnaamiline 3. humanistlik 4. kognitiivne 5. kitumuslik Stressi tagajrjed: 1.muutused pshilistes protsessides 2.halveneb taju ja mlu 3. mtlemisvime on hiritud 4. erinevad haigused Nuanded: 1. tee oma trtmis muudatusi 2. sea oma ttundidele kindlad piirid 3. anna oma kehale fsilist koormust 4. vta iga pev natukene aega enda jaoks 5. planeeri teadlikult enesetuulutamist Stressi phjused: katastroofid ,elusndmused ,inimeste vahelised suhted, tga seoses. Stressi faasid: 1.HIRE FAAS - kehalised vimed kasvavad, energia mobiliseeritakse, kiirus ja jud suurenevad, thelepanu teravneb, tekib erutus. 2.VASTUPANU FAAS fsiline ja vaimne nrgenemine , lereageerimine, rritav olek, viha pursked, unehired. 3.KURNATUSE FAAS ehk LBILEMISE FAAS kurnatus-oled pidevalt nrk ja vsinud, knilisus-oled negatiivne ja kriitiline, tunned et kik rndavad sind.' Kaitsemehhanismid: 1. repressiooni e
3)keskaju- edastab infot suurajust seljaajju, vastutab lihaste toonuse säili-- · Seoses rahvaarvu kiire kasvuga kasvab ka tarbitava toidu hulk mise eest. ning ka vaja mineva toidu hulk. 4)väikeaju- reguleerib lihaste koostööd, tahtlike liigutuste ulatust, jõudu, koordinatsiooni ning tasakaalu, avaldab mõju lihaste too-nusele ja keha · Loodus katastroofid asendile 5)piklikaju- rguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna · Ebasoodne kliima talitlust, selle kaudu toimuvad ka olulised reflektoorsed tegevused: neelamine,oksendamine, köhimine jne. Miks tekib magevee puudus? Mis on tingitud ja tingimata refleksid? · Liigne kulutamine
ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS. Antisemitism- juudivastasus(viinis, peterburis)sionistlik liikumine- pooldas juute, taastas heebrea keele. Hugo de Vries-DNA. Sündis Kvantmehhaanika. 1897- aatom/elektron. 1905-relatiivsusteooria.Freud-psühhoanalüüs. Alfred Nobel(rootslane)1901.1913- esimene kirjanduspreemia Rabindranath Tagore. ,,võimasamini puhke, maru"-Gorki
Turismi arengu eeldused: · Vaatamisväärsused · Looduslikud eeldused kliima, veestik, loodusmaastikud jne · Infrastruktuuri areng · Majutusvõimalused, toitlustus · Meelelahutusvõimalused · Riigi turismipoliitiks( valitsuse toetused, info levik, torvalisus, koolitus jne) Ohustavad tegurid: · Poliitiline olukord riigis · Jaigused · Keskkonnaprobleemid · Katastroofid maavärinad, vulkaanipursked, maavärinad · Kohalike elanike käitumine, nende sõbralikkus · Hooajalisus Silver Lensment Nimeta Pärnus tegureid. Silver Lensment
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
