Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eutanaasia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eutanaasia, moraal, eetik, patsient, eetika, suremise, vaev, tahtlik, inimelu, ravist, holland, tahe, pühadus, surija, suurbritannia, tahtliku, tapmise, nagunii, valutu, ravimatu, valude, palve, inimväärikuse, teoloog, vältimatu, vabatahtliku, kollisiooni, tapmine, puutumatus, väidet, arstil, eetilised, surmale, saatuse, kontseptsioon, palvelFilosoofia kodutöö EUTANAASIA Karel Varik 12.b 1. Tekstidest juurdub välja, et eutanaasia on aja möödudes muutnud õiguseks surra, aga kunagi oli see just nagu inimestele määratud kohustus, et nad pidid surema. Algses eutanaasia programm mõeldud saksa rassi ,,puhastamine". Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil püsima jääda. Näiteks juhul, kui inimese aju on mingi õnnetuse tagajärjel saanud nii kõvasti kahjustada, et ta on vegetatiivses seisundis ning temalt pole võimalik nõu küsida, mida ta soovib
Eutanaasia tuleks legaliseerida Eutanaasia tuleks legaliseerida, kuna see on inimese vaba otsus oma elu üle. Eutanaasia all pean ma silmas teise inimese elu tahtlikku lõpetamist selle inimese enda heaks. See tähendab kerget ja valuta suremist sellele isikule. See tegu ei tekita maailmas kannatusi juurde, pigem aitab konkreetset inimest piinadest vabastada ja kui arvestada utilitarismi, siis on see tegu moraalselt neutraalne. Neutraalsus tähendab, et see tegu pole ei halb ega hea,
Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu
Eutanaasia 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust, ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente 1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS Mõiste Mõiste ,,eutanaasia" tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab ,,head surma": eu- hea, thanatos- surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, ,,kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist." Ent paljud
...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia
Eutanaasia seadustamine Eestis Mis on eutanaasia? · Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Eutanaasia liigid · kaudne eutanaasia - valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; · passiivne eutanaasia ehk surralaskmine - elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; · abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; · aktiivne eutanaasia - patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga või ilma). Ene Ergma arvamus · «See on teema, millest tuleb rääkida väga rahulikult,» märkis ta, kirjeldades üht
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile
Eutanaasia seadus § 1. Eutanaasia (1) Eutanaasia on akt, mille viib läbi arst, kes lõpetab tahtlikult elu iskul, selle isiku selgel ja vabatahtlikul soovil. (2) Aktiivne eutanaasia on kindlate arstipoolsete meetmete tarvituselevõtmine patsiendi surma esilekutsumiseks. (3) Passivne eutanaasia on patsiendi ravist loobumine. § 2. Eutanaasia tegemise eeldused (1) Eutonaasia on lubatud täisealisele isikule, kui: 1) Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega. 2) Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust. 3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega. 4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega. § 3. Arsti kohustused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EUTANAASIA POOLT JA VASTU Essee Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2009 Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. )
loodud inimeste käitumise reguleerimiseks ja mille järgimist kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi:
Eutanaasia - poolt või vastu ? Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga.
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis
Aktiivse eutanaasia legaliseerimine Eestis Kujutage ette, et olete läbi elanud raske liiklusõnnetuse ja teate, et jääte igavesti voodihaigeks. Mis te sel hetkel mõtleksite? Eutanaasia e. halastussurm on tahtlik surm. Eutanaasia jagatakse tavaliselt kaheks: aktiivne ja passiivne eutanaasia. Aktiivne eutanaasia on surma esilekutsumine, passiivne eutanaasia aga vajalikust ravist loobumine, mis kiirendab surma saabumist. Väga tabav on ka definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks Passiivne eutanaasia on lubatud, aktiivne eutanaasia on Eesti keelatud ja karistatav. Aastal 201o tehti uuring vähihaigete seas ja 83% aksepteeris eutanaasia kasutamise võimalust. Aastal 2012 tehti arstide vahel sarnane küsitlus, arstidest pooldas eutanaasiat 68%, kuid küsides, kas naad arvavad, et eutanaasia on Eestis vajalik vastasid "jah, kindlasti" kõigest 31%, kuid kindlalt vastu olid vaid 12%
Eutanaasia peab/ei pea olema seadusega lubatud Esiteks küsiks kohe kas keegi teab mis on eutanaasia? Stedmani meditsiinilises sõnaraamatus on öeldud, et eutanaasia on "vaikne, valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega" Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud
Meditsiinieetika OTEPÄÄ GÜMNAASIUM HELERIN TAMM , 11A KLASS Meditsiinieetika-mis on? Meditsiinieetika on rakenduseetika valdkond, kus uuritakse eetilisi probleeme, mis kerkivad esile meditsiinis. Jaotatud kolmeks: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste uuringute eetika Kliiniline eetika- arsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega. Rahvatervise eetika- eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine iga ühiskonnaliikme tervise säilitamiseks ja edendamiseks Meditsiiniliste uuringute eetika- kliiniline meditsiin kui ka rahvatervis arenevad eeskätt tänu intensiivsest teaduslikust uurimistööst saadavale informatsioonile Meditsiinieetika areng
Tere! Olen ............... ja sooviksin rääkida teile eutanaasiast. Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale legaalne 16 riigis. Lisaks sellele kaotavad patsiendid usalduse arstidesse. Minu arvates
seadustada eutanaasiat. (vastu) Vabas ühiskonnas ei tohi inimestele keelata nende vaba tahte otsust käituda ükskõik millisel moel, millega teistele kahju ei tehta. (poolt) Eutanaasia eitab armastuse tõelist tähendust, mis seisneb alati ühel või teisel moel ohverduses kellegi teise heaks. Pereliikme raske haigus seob perekondi tugevamalt, kui miski muu. Tänapäeva meditsiini tingimustes on pea igasugune valu kontrollitav, mistõttu ei saa eutanaasia seadustamist õigustada pelgalt valu leevendamise eesmärgiga. Arvamus Ma arvan, et eutanaasia, kui valu leevendamise eesmärgil peaks olema keelatud. Kuid samas, kui inimene seda ise väga soovib ja on kindel oma otsuses, siis ei tohiks keegi seda otsust muuta. Samas nooremad inimesed teevad surmaga seoses otsuseid hetke ja tuju pealt, mistõttu ei saa kunagi kindel olla otsuses. Sellist otsust saab teha kord ning selle üle peab kaua mõtlema ja
Eutanaasia on põhjendatud S: Eutanaasia lubatavuse üle on vaieldud sajandeid. Ühiskonnas on tõstatatud küsimus, kas inimesel peaks olema võimalus ise oma surma üle otsustada või peaks surm saabuma loomulikul, looduse poolt ette nähtud viisil. Eutanaasia ei ole üheselt mõistetav probleem vaid on läbi põimunud eetilistest, meditsiinilistest ja juriidilistest küsimustest. D: Eutanaasia ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. K: Halastussurm peaks olema legaliseeritud, sest igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada ning seetõttu on eutanaasia põhjendatud. IA: Inimene piinleb valudes, mida pole võimalik vaigistada. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt
Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Aktiivne eutanaasia seisneb patsiendi soovile vastutulemises, st patsient on teadvusel ja teeb valiku: patsiendil saab olema õigus nõuda viimset meditsiiniteenust õigust meditsiini kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet
kõikidele ühiskonna liikmetele. Niisiis kohtuvad surmas konfliktselt meditsiini erinevad suundumused ja eesmärgid: ühelt poolt pakutakse elu olukordades, kus see loomulikult ehk ilma meditsiinita ei saaks jätkuda ning teisalt peab meditsiini ohjeldama, et tema elujänu ei toodaks piinarikast ja küsitava mõttega elu. Üks praegustest võimalusest seda konflikti leevendada on seotud elu lõpule kaasaaitamisega meditsiiniliste vahendite ja keskkonnaga ning selliste mõistega nagu eutanaasia ning selle lubatavuse ja võimaldamisega . Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud
Üheks suuremaks neist peetakse aina arenevas maailmas meditsiinilisi raskusi. Igapäevaselt puutume kokku erinevate haigustega, iga minut jääb keegi haigeks või sureb. Me kõik sureme ühel hetkel, kas siis haiguste või mõne õnnetuste tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg legaliseerinud eutanaasia kasutamise. Just nimelt moraalsetest põhimõtetest ongi need riigid lähtunud
EUTANAASIA ON PÕHJENDATUD Kallid kuulajad, Räägin teile, miks minu arvates on eutanaasia põhjendatud. Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele.
Kas arstlikult kontrollitud eutanaasia tuleks ühiskonnas seadustada? Esimene võtis kasutusele sõna eutanaasia Francis Bacon. Ta konstrueeris seda kreeka keelsetest tüvedest "eu" hea ja "tanatos"- surm. Tänapäeval eutanaasia all mõistetakse meditsiinilist abi haigele, kes kannab paranematust, piinatliku haigust, kiir ja mitte valuslik elu lõpetamine. Mitmetes Euroopa arenenud riikides on legaalne eutanaasia. Näiteks Sveitsis arsti nõusolekuga võib saada mürgisüsti ja patsient ainult iseseivalt peab sisse viia endasse mürki. Kuid eutanaasia vastuseisjad arvavad, et arst peab ravima ja päästma elusid mitte tapma. ,,Arst- ei ole jumal!", räägivad nad. Ta peab otsustama kuidas ravida, mitte kellele elada ja kellele mitte. Aga samas kui inimene on surmavalt haige. Talle on tehtud mitu operatsiooni ning olukord ainult halveneb. Ta on ettemääratud elada sõltlasena. Ta vajab päevaringset hooldust. Ning tema piin on nii suur, et ta tahab ära surra
Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikkust, kus püütakse säilitada seda, mis on juba saavutatud. Põhineb üldjuhul traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel ning eelistatakse järk-järgulisi muutusi väga järskudele muutustele. Kogukonna ning kollektiivi arengut peetakse tähtsamaks üksikisiku arengust. Majanduses ei pooldata liigset sekkumist kuid ollakse kõrgete maksude poolt. Hinnatud on eraomandi puutumatus, traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal. Heaolu aluseks on töökus ja ettevõtlikkus. Vasakpoolsus: vasakpoolse maailma üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb, et ühiskonna arenguks on oluline saavutatu jagada võrdselt kõigi ühiskonna liikmete vahel. Sotsiaaldemokraatia ,,Võrdsed võimalused kõigile!". Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust ehk on eraettevõtete kõrval palju riigiettevõtteid
PROBLEEM: Kas eutanaasia ehk surmaabi peaks olema legaalne üle maailma? Pooltargumendid Vastuargumendid Teeb lõpu kannatustele. Katolik kirik peab seda elu pühadust arvestades mõrvaks. Annab inimestele võimaluse valida, Eutanaasia piirdub vaid nendega, kes kuidas ja millal nad surevad on võimelised oma nõusolekut andma. (väärikas surm) Eutanaasia legaliseerimine üle maailma Rääkides eutanaasia legaliseerimisest üle maailma, tuleb arvestada nii poolt- kui ka vastuargumentidega. Eutanaasia ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Kuid millised argumendid on tugevamad - poolt või vastu? Kõigepealt, eutanaasia teeb lõpu kannatustele ja annab inimestele võimaluse valida, kuidas ja millal nad surevad. Tihti inimesed, kes on oma haiguste
............................................................... 3 Kaotus ja leinamine ............................................................................................................... 4 Kurbus ................................................................................................................................ 4 Lein ..................................................................................................................................... 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga ......................................................................... 5 Sünnituseelne surm ........................................................................................................... 5 Väikelapseiga ..................................................................................................................... 5 Lapseiga ............................................................................................................................
.............................................................................. 3 Kaotus ja leinamine............................................................................................................4 Kurbus............................................................................................................................ 4 Lein................................................................................................................................. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga.......................................................................5 Sünnituseelne surm........................................................................................................ 5 Väikelapseiga..................................................................................................................5 Lapseiga......................................................................................................................... 5 Noorukiiga.
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
Tendents ei ole sugugi mitte halb, ligikaudu kuussada miljonit inimest saavutab õnneliku elu. Indiviidi elu saab kohustuseks, kui ta saab järglased. Laste elukäik sõltub täiesti vanematest, seega on vanemate kohus püsida elus, et aidata oma järglastel elada. Lapsed omakorda küpseks saades, vastutavad oma järglaste elude eest, see on nagu populatsiooni lõpmatu jada. Vananemine on loomulik elusorganismide omadus. Nagu iga laev jõuab ükskord sadamasse, saab samuti iga inimelu loomuliku lõpplahenduse. Surm on paratamatuim sündmus elus ning ühtlasi elu lõpp-punkt. 26. oktoobri ,,Aktuaalses kaameras" ilmus uudis, kus teatati, et 93-aastane vanaproa lõpetas näljastreigi, mis oli alustatud soovist surra. Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine. Kui inimene on oma päevad ära näinud ja valmis
SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald)
ei tule sellega toime. Kiiresti tekib stress nõrgeneb toimetulek. Vajalik on pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvast tegudest. Tunnetusprotsesside areng Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C
reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida
annaabi.ee 
