Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus. Inimese heaolu kasv Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine
kultuuriloome, rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid: Haritus- hariduse kaudu väärtustatakse rahvusliku päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana. Refleksiivsus- eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime (kultuuri võime iseennast kriitiliselt analüüsida ja hinnata). Kommunikatiivsus- eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja
Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus.
eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. 6 Inimese heaolu kasv - Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine. Jõukuse ja elatustaseme edendamine lähemale praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele
töötururiskide maandamise süsteem. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Tugev kodanikuühiskond. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust
kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese
Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult: Kategooriate kohaldamine (etalonide kasutamine) tunnetamine kulgeb isikutajul üldiselt üksikule ja teine "lahterdatakse" mingisse liiki või tüüpi Vanus; Kutseala; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane;
Lähtudes eeldusest, et tootlikkuse kasv viib pikemas perspektiivis ka tööhõive kasvuni, on strateegia üldeesmärgiks seatud tootlikkuse kasv. Strateegia alaeesmärgid peegeldavad olulisimaid komponente üldeesmärgi saavutamisel. Joonis 2.Strateegia eesmärgid Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgi „Heaolu kasv“ saavutamisse, mille peamine komponent – majanduslik jõukus – ja selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku „Ettevõtluse kasvustrateegias“ planeerituga. Samuti on loodav arengukava tihedalt seotud teiste valdkondlike arengukavadega, mis mõjutavad ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda. 10 Joonis 3. Seosed teiste arengukavadega Ettevõtluse arendamisse panustab otseselt või kaudselt mitu riiklikku arengukava. Regionaalarengu stateegia hõlmab endas piirkondlike ettevõtete sihtrühma,
kontrollivad struktuurgeenide transkriptsiooni, paiknevad neist "üles voolu". Promootor RNA polümeraasi siduv järjestus. Operaator repressorvalku siduv järjestus. Valgu Mutatsioonide tulemusel võib geeni nukleotiidne järjestus muutuda. Punktmutatsioon - ühe nukieotiidi vahetumine või väljalangemine ahelast. Ristsiire ja rekombineerumine - uute nukleotiidi järjestuste teke erinevate DNA ahelate baasil. NB! Valdav enamus mutatsioone on kahjulikud!; Valgu biosünteesi põhimehhanismid on universaalsed: a) DNA monomeerne koostis on sama (A, T, C, G); b) Geneetiline kood on universaalne. VIIRUSED - Väljaspool rakku viirusosakesed e virionid - supramolekulaarsed kompleksid (makromolekulide organiseeritud kogumid). Valdav enamus sisaidab üht DNA või RNA molekuli (genoom) ja valkkatet (kapsiid). Komplitseeritumatel on valkkatte peal ümbris, mis sisaidab glükoproteiine ja membraanilipiide: Kuna puudub iseseisev ainevahetus ja reprodutseerumisvõime, siis viirusosakesed pole
naisnõustaja juurde, siis ta ei võta abivajaja rolli, kuna sotsiaalse maskuliinsus ei lase. Sellepärast peaks mees minema mehe juurde. Kaldub esitama käitumisviise, mis tagavad positiivse hinnangu temale. Fassaadis on teadlikult esitatud käitumisviisid. Sõltub sellest, missugune saab olema eesmärk. Kui eesmärgid erinevad, siis see mõjutab ka isikutaju. Isikutaju protsess on situatiivne, aga kooskõlas suhtlemise põhjusega. Sotsiaalselt määratletus on seotud tajuga. Isiku põhimehhanismid I Isikutaju mehhanismid on universaalsed. Ei pruugi olla vaid üks, võivad olla kombineeritud. Üks võib olla juhtiv mehhanism, teine tasakaalustab seda, lisandub kolmas või neljas. · Kategooriate kohandamine teabedefitsiit, inimese kohta vähe teavet. Püüd lahterdada inimest mingisuguse info alusel (amet, vanus jne). Algab esimesel kohtumisel. Seos stereotüüpidega. · Loogiline järeldamine töötatakse läbi käitumist iseloomustav teave, sealt tehakse
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
o taju objekt (keda tajutakse), o taju subjekt (kes tajub), o tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), o subjekti ja objekti suhted. Isikutaju eripära · Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Isikutaju põhimehhanismid · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju; · projektsioon; · juhttunnustest lähtumine; · lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest; · lihtsustamine; · äärmushinnanguist hoidumine; · varem otsustatu kopeerimine; · tajukujundi tasakaalustamine.
Tootlikkuse tõstmisel keskendume nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. 13 Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" eesmärgi ,,Heaolu kasv" saavutamisse, mille peamine komponent majanduslik jõukus ja selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku ,,Ettevõtluse kasvustrateegias" planeerituga) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on
kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: · taju objekt (keda tajutakse), · taju subjekt (kes tajub), · tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: 10
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Metabolismi regulatsioon on kiire, paindlik, efektiivne. Regulatsiooni tervilikkus tagastajse rakkudevahelise (neurohormonaalne regulatsioon) ja rakusisese kommunikatsiooni vahendusel (signaali ülekande rajad, sekundaarsed ülekandjad, reaktiivsed osakesed jne) Rakusisese regulatsiooni üks printsiipe on teatud valkude/ensüümide aktivatsioon ja inhibitsioon nende fosforüülimise/defosforüülimisega. Tervikregulatsiooni põhimehhanismid ja varjandid on : · Biomolekulide ja bioelementide (ioonide) rakku tuleku kiirus ja raku kompartmenide vahelise liikumise täpne regulatsioon ioonpumpate, kanalite, gradientide · Ensüümide lokalisatsioon koes, rakus · Ensüümide sünteesi induktsioon ja repressioon ja ensüümide de novo sünteesi ja degradatsioon kiiruste vahel; see kõik kindlustab enüümide vajaliku kontsentratsiooni rakkudes · Ensüümide kineetiline regulatsioon
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (k...
morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine.
kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavus atmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks.
7 Mehaanilised jõuülekanded Mehaaniliseks nimetatakse auto jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised jõuülekanded jagunevad astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmetega määratud või sujuv. Rohkem on levinud astmelised ülekanded. Auto mehaanilisse astmelisse jõuülekandesse kuuluvad järgmised põhimehhanismid. Sidur on ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega ja selle ajutiseks lahutamiseks käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks. Joonis 9: Sidur Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele kantava pöördemomendi muutmiseks väärtuselt ja suunalt
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hävita ei juhtu midagi, et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1. erinevad rakupinna retseptorid, valgulised retseptorid, raku pinnal glükolipiidsed retseptorid, immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4
lülitatud nukleotiidid kõrvaldada (annab DNA polümeraasile "proofreading" aktiivsuse e korrigeeriva aktiivsuse). Eukarüootse kromosoomi replikatsioon. Enamus informatsiooni DNA replikatsiooni kohta on saadud E. coli ja tema viiruste replikatsiooni uuringutest. Eukarüootse DNA replikatsiooni kohta on vähem teavet, kuid ka selle põhjal võib öelda, et nii eukarüoodi kui ka prokarüoodi DNA replikatsiooni põhimehhanismid on samad. Mõlemal juhul toimub replikatsioon semikonservatiivse mudeli alusel, ühelt DNA ahelalt pidevalt, teiselt Okazaki fragmentidena. Siiski on eukarüoodi DNA replikatsioonil ka unikaalseid aspekte. 1) Kuna eukarüoodi kromosoomid on võrreldes prokarüoodi kromosoomidega oluliselt suuremad, on neil palju replikatsiooni alguspunkte. Vastasel juhul, kui replikatsioon algaks ainult ühest kohast, kuluks kogu kromosoomi replikatsiooniks liiga palju aega
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
rõngasmolekuliks. Ensüümid, mis osalevad DNA replikatsioonil veereva ratta mudeli alusel, on oma põhiolemuselt samad nagu eelpoolkirjeldatud DNA replikatsioonil, kus olid jälgitavad -struktuurid. Eukarüootse kromosoomi replikatsioon Enamus informatsiooni DNA replikatsiooni kohta on saadud E. coli ja tema viiruste replikatsiooni uuringutest. Eukarüootse DNA replikatsiooni kohta on vähem teavet, kuid ka selle põhjal võib öelda, et nii eukarüoodi kui ka prokarüoodi DNA replikatsiooni põhimehhanismid on samad. Mõlemal juhul toimub replikatsioon semikonservatiivse mudeli alusel, ühelt DNA ahelalt pidevalt, teiselt Okazaki fragmentidena. Siiski on eukarüoodi DNA replikatsioonil ka unikaalseid aspekte. 1) Eukarüootses rakus toimub DNA süntees ainult rakutsükli ühel etapil, mitte pidevalt nagu see sageli on prokarüootse raku korral, kus bakterid poolduvad kiiremini kui kulub aega kogu kromosoomi replikatsiooniks
Ensüümid, mis osalevad DNA replikatsioonil veereva ratta mudeli alusel, on oma põhiolemuselt samad nagu eelpoolkirjeldatud DNA replikatsioonil, kus olid jälgitavad -struktuurid. Eukarüootse kromosoomi replikatsioon Enamus informatsiooni DNA replikatsiooni kohta on saadud E. coli ja tema viiruste replikatsiooni uuringutest. Eukarüootse DNA replikatsiooni kohta on vähem teavet, kuid ka selle põhjal võib öelda, et nii eukarüoodi kui ka prokarüoodi DNA replikatsiooni põhimehhanismid on samad. Mõlemal juhul toimub replikatsioon semikonservatiivse mudeli alusel, ühelt DNA ahelalt pidevalt, teiselt Okazaki fragmentidena. Siiski on eukarüoodi DNA replikatsioonil ka unikaalseid aspekte. 1) Eukarüootses rakus toimub DNA süntees ainult rakutsükli ühel etapil, mitte pidevalt nagu see sageli on prokarüootse raku korral, kus bakterid poolduvad kiiremini kui kulub aega kogu kromosoomi replikatsiooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
